AudioMajandus & raha

Väetiste rekordkiire hinnatõus võib kaasa tuua ülemaailmse näljahäda

Autor/allikas: Scanpix/REUTERS/Eduard Korniyenko

Link kuulamiseks artikli lõpus!

Lähiajaloos pole midagi sarnast veel kogetud. Väetiste hinnad üle kogu maailma on kasvanud kolmekordseks ning asjatundjad hoiatavad, et sellel võib olla katastroofiline mõju kogu maailma toidutootmisele (vahemärkus – antud info pärineb enne Venemaa sissetungi Ukrainasse, mille tagajärjeks võib olla väetise hindade veelgi drastilisem kasv. Venemaa on maailma üks suurimaid väetiste tootjaid ning maagaasi tarnijaid, mille abil väetisi toodetakse). 

Tegemist on uudisega, mis peaks figureerima maailma meediapublikatsioonide esikaantel, sest see avaldab otsest mõju igale inimesele kogu maailmas. Ometi on peavoolumeedia selle arengu suuresti kahe silma vahele jätnud.

Globaalsed toiduvarud jäävad üha väiksemaks ja väiksemaks.

Mõned eksperdid nägid seda ette. Näiteks Norra väetiseid tootva ettevõtte Yara tegevjuht Svein Tore Holsether ütles möödunud aasta novembris, et järgmisel saagikoristusel võib meid oodata väga madal saagikus, hoiatades, et võime peagi seista silmitsi toidukaupade kriisiga.

Holsetheri sõnul on selle põhjuseks tõsiasi, et ühe tonni ammoniaagi tootmine on muutunud peaaegu kümme korda kallimaks.

Yara on ammoniaagi suurtootja. Ammoniaak on omakorda üks peamisi põllukultuuride saagikuse tõstmiseks kasutatavate sünteetiliste väetiste koostisaineid. Ammoniaagi tootmine tugineb ennekõike hüdroelektrienergial ja maagaasil.

„Ühe tonni ammoniaagi tootmine läks 2020. aastal maksma 110 USA dollarit,” ütles Holsether 2020. aasta sügisel, mil gaasihinnad tegid Euroopas rekordeid. „Nüüd maksab see 1000 dollarit.”

Kui Venemaa ja Ukraina vahel peaks sõda puhkema (uudis publitseeriti vahetult enne Vene invasiooni algust), viib see toidukriisi kiiresti täiesti uuele tasemele, sest Venemaa ja Ukraina on mõlemad ühed maailma suurimad nisu, maisi ja päevalilleõli tootjad.

Väetisetootmise kriisi lahendamiseks tuleb lahendada esmalt globaalne energiakriis. Kahjuks läheb energiatööstuses olukord aga tulevikus veel palju halvemaks.

Viimase 18 kuu jooksul kolmekordistunud väetiste hinnad on pannud paljud toidukasvatajad valiku ette, kas sel aastal üldse väetiseid osta. Uurimisrühma AfricaFertilizer.Org programmijuhi Sebastian Nduva sõnul võib see palju reklaamitud kasvupotentsiaaliga turgu peaaegu kolmandiku võrra vähendada.

See võib omakorda kahandada teravilja tootmist kuni 30 miljoni tonni võrra, millest jätkuks 100 miljoni inimese toitmiseks. Tagamaks, et nende elanikud ei nälgi, tuleb Aafrika riikide valitsustel hakata suurtes kogustes toidukaupu importima.

Põllumajandustoodangud hakkavad aga vähenema üle kogu maailma, mis tähendab, et kõik tahavad toitu importida ning eksport kuivab kokku.

Ühe tonni ammoniaagi tootmine läks 2020. aastal maksma 110 USA dollarit. Nüüd maksab see 1000 dollarit.

Paljud ilmselt ei tea seda, aga toidukriis on osades Aafrika piirkondades juba praeguseks muutunud väga teravaks. Frédérica Andriamanantena Madagaskarilt rääkis (kliimakonverentsi) COP26 raames, kuidas põua tõttu on sealse piirkonna toidu tootmise mahud vaid üks kolmandik varasema viie aasta keskmisest. Paljudes peredes, kellel varem oli tavapärane toidulaud, peavad lapsed asendama toidukordi korjatud taimede ja kaktuse lehtedega.

Mis tunne teil oleks, kui teie lapsed peaksid sööma taimi ja lehti lihtsalt selleks, et elus püsida?

Loomulikult on see kõik alles algus. Me jõuame peagi sinna maale, kus kõigi inimeste jaoks ei jätku piisavalt toitu. Mida me siis teeme?

Kui Venemaa ja Ukraina vahel peaks sõda puhkema (uudis publitseeriti vahetult enne Vene invasiooni algust), viib see toidukriisi kiiresti täiesti uuele tasemele, sest Venemaa ja Ukraina on mõlemad ühed maailma suurimad nisu, maisi ja päevalilleõli tootjad. Nende pakkumise ära langemisel oleksid tarbijad nii Aasias, Aafrikas kui Lähis-Idas sunnitud ostma kallimaid teraviljatooteid ja liha, mis tõstaks niigi kümnendi kallima toidukorvi hindu veelgi.

Põllumajandustoodangud hakkavad vähenema üle kogu maailma, mis tähendab, et kõik tahavad toitu importida ning eksport kuivab kokku.

Isegi 2014. aastal, mil tarned jäid suuresti puutumata, tõi Krimmi annekteerimine kaasa nisu hinna hüppelise kasvu. Viimase kaheksa aastaga on Venemaa ja Ukraina turuosa aga veelgi suurenenud.

Siiski on ka ilma sõja puhkemiseta oodata üle kogu maailma toidukaupade hindade liikumist aina kõrgemale ja kõrgemale.

Juba praeguseks on 2020. aasta keskpaigaga võrreldes teravilja hinnad üle maailma tõusnud ligikaudu 70%. Sellele on kaasa aidanud nii väetiste hinnatõus, halvast ilmast tingitud madal saagikus kui Hiina riiklike varude suurendamine.

OECD andmetel oli toidukaupade inflatsioon möödunud aasta novembri seisuga 5,5% ehk kõrgeimal tasemel alates 2009. aastast.

Kahjuks ei ole enamikel inimestel aimugi, mis toimumas on, sest peavoolumeedia ei kajasta seda. Kui aga tõeline kriis maailma tabab, räägivad sellest kõik. Sellest kriisist ei ole väljapääsu. Globaalsed toiduvarud jäävad üha väiksemaks ja väiksemaks.

Tasub tegutseda, kuni on veel võimalik. Kahjuks tabab see kriis aga enamikku inimkonnast kui välk selgest taevast.

Kuula artiklit

Allikas: https://www.activistpost.com/2022/01/skyrocketing-fertilizer-prices-could-spark-widespread-global-famines-unlike-anything-we-have-seen-in-modern-history.html

Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

error: Content is protected !!