Thomas Brooke
Saksa ühiskonnauuringute instituut INSA leidis oma hiljutises küsitluses, et 74% Saksamaa elanikest usub, et inimesed rakendavad avalikkuses enesetsensuuri, sest kardavad vaba eneseväljendusega kaasnevaid seaduslikke tagajärgi. Nimelt on Saksamaal viimasel ajal kasvanud poliitikute internetis solvamise eest esitatud kriminaalsüüdistuste hulk.
Otsustav roll sõnavabaduse olukorra tajumisel on poliitilisel kuuluvusel ja vanusel: erilist enesetsensuuri survet tunnevad nooremad ja parempoolsete ning konservatiivsete vaadetega sakslased. 18-39-aastastest vastajatest teatas 53 protsenti, et on kogenud olukordi, kus nad ei ole saanud avalikult sõna võtta, samas kui üle 70-aastaste puhul langes antud näitaja 24 protsendini. Muuhulgas tunnistab 74 protsenti parempoolse erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) valijatest ning 57 protsenti Bündnis Sahra Wagenknechti (BSW) valijatest, et nad on vähemalt korra ennast tsenseerinud. Seevastu vasakpoolsete erakondade toetajad tunnevad end palju vabamalt: vaid 27 protsenti roheliste toetajatest ning 31 protsenti valitsevate sotsiaaldemokraatide (SPD) toetajatest kõhklevad endi sõnul oma seisukohtade väljendamisel.
Muuhulgas tunnistab 74 protsenti parempoolse erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) valijatest ning 57 protsenti Bündnis Sahra Wagenknechti (BSW) valijatest, et nad on vähemalt korra ennast tsenseerinud.
Üldisemale küsimusele, kas usute, et mõned inimesed väldivad oma arvamuse avaldamist, kuna kardavad sellega kaasnevaid tagajärgi, vastas ülekaalukas 74 protsenti kõigist vastanutest jaatavalt. AfD ja BSW valijate seas oli see näitaja veelgi kõrgem, vastavalt 91% ja 90%, mis viitab sellele, et sõnavabaduse puudumisest on saanud Saksamaal süsteemne probleem.
Sõnavabaduse puudumisest on saanud Saksamaal süsteemne probleem.
Küsitluse tulemused rõhutavad, et Saksamaal süvenevad lahkarvamused sõnavabaduse olukorra suhtes, kusjuures nooremad põlvkonnad, paremale kalduvad valijad ja isegi mõõdukad väljendavad hirmu tsensuuri või tagajärgede ees. Kuigi mõned erakonnad ja nende toetajad usuvad jätkuvalt, et sõnavabadus seisab Saksamaal kindlatel alustel, maalivad andmed siiski pildi Saksamaast kui ühiskonnast, mis suhtub oma arvamuse avaldamisse üha ettevaatlikumalt, kuna õiguslikud meetmed ja avalikud etteheited kujundavad jätkuvalt ühiskondlikku diskursust.
Nimetame siin mõnda juhtumit, kus tavakodanikele on määratud märkimisväärseid trahve selle eest, et nad on solvanud üha ebapopulaarsemaks muutuva föderaalvalitsuse poliitikuid.
Näiteks otsis Baieri politsei läbi 64-aastase pensionäri maja ja arreteeris ta selle eest, et too oli jaganud sotsiaalmeediaplatvormil X edasi kellegi teise koostatud meemi, milles rohelise majanduse ministrit Robert Habecki „idioodiks“ nimetati. Kuritegu registreeriti „poliitiliselt motiveeritud parempoolse kuriteona“.
Näiteks otsis Baieri politsei läbi 64-aastase pensionäri maja ja arreteeris ta selle eest, et too oli jaganud sotsiaalmeediaplatvormil X edasi kellegi teise koostatud meemi, milles rohelise majanduse ministrit Robert Habecki „idioodiks“ nimetati. Kuritegu registreeriti „poliitiliselt motiveeritud parempoolse kuriteona“.
Teise Baierimaa juhtumi puhul mõisteti üks naine pärast peaaegu kaks aastat kestnud katsumusi lõpuks õigeks; talle oli algselt määratud 6000 euro suurune trahv, kuna ta nimetas Saksamaa välisministrit Annalena Baerbocki „sisutühjaks jõmpsikaks“ X-i postituses, mida oli vaadatud vaid 216 korda.
Kriminaalsüüdistused ei ole aga reserveeritud üksnes poliitikute solvajatele. Näiteks määrati 5000 euro suurune trahv kohtuniku „solvamise“ eest ühele Saksa mehele, kes ütles, et kohtunikul on „ilmselgelt psüühikahäire“ – pärast seda, kui kohtunik määras 15-aastase tüdruku vägistanud süürlasele kerge karistuse. “Solvajale” määratud trahv oli peaaegu kaks korda suurem kui trahv, mis määrati vägistajale seksuaalse rünnaku eest.
5000 euro suurune trahv määrati kohtuniku „solvamise“ eest ühele Saksa mehele, kes ütles, et kohtunikul on „ilmselgelt psüühikahäire“ – pärast seda, kui kohtunik määras 15-aastase tüdruku vägistanud süürlasele kerge karistuse. “Solvajale” määratud trahv oli peaaegu kaks korda suurem kui trahv, mis määrati vägistajale seksuaalse rünnaku eest.
Sellised juhtumid on kestnud juba aastaid. Uudistekeskkond Remix News teatas 2022. aasta märtsis, et üle kogu Saksamaa on rohkem kui 100 inimese kodudes korraldatud läbiotsimised poliitikute „solvamise“ eest, kuna politseile oli antud ülesanne korraldada üleriigiline repressioon seoses avaliku võimu kandjate vastu suunatud nn „vihapostitustega“.
Kaitseadvokaat Udo Vetter kritiseeris uudistekeskkonnale Nius antud intervjuus kehtivat süsteemi, paljastades, et Saksamaal on välja antud üle 140 000 vahistamismääruse poliitikute solvamise eest. „Kuritegevus on kontrolli alt väljunud, kogu olukord riigis läheb käest ära ja me peame sellistele asjadele lugematuid töötunde kulutama – oma aega raiskama,“ märkis ta.
Saksamaal on välja antud üle 140 000 vahistamismääruse poliitikute solvamise eest.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Saksa ühiskonnauuringute instituudi poolt avaldatud raport demonstreerib ühemõtteliselt tõsiasja, millele USA asepresident J. D. Vance oma hiljutises kõnes tähelepanu juhtis – täpsemalt asjaolu, et Saksamaa ning enamus teisi Euroopa riike on tänaseks suuresti deklaratiivselt, mitte sisuliselt vabad ühiskonnad.
Saksa ühiskonnauuringute instituudi poolt avaldatud raport demonstreerib ühemõtteliselt tõsiasja, millele USA asepresident J. D. Vance oma hiljutises kõnes tähelepanu juhtis – täpsemalt asjaolu, et Saksamaa ning enamus teisi Euroopa riike on tänaseks suuresti deklaratiivselt, mitte sisuliselt vabad ühiskonnad.
Adrian Bachmann
Kui riik jõuab punktini, kus valitseva võimu poolt dogmana kehtestatud poliitiliste positsioonidega vastuokslike vaadete väljendamisele järgnevad jõulised, kuigi informaalselt kodifitseerimata sotsiaalmajanduslikud karistused, on riik ületanud repressiivse ühiskonnakorralduse lävepaku. Kui riik on jõudnud aga punktini, kus poliitiliste seisukohtade – ka reljeefselt väljendatute – avaldamine toob endaga kaasa kriminaalkaristuse, siis on tegemist ühemõtteliselt totalitaarse ühiskonnaga. Seega on USA asepresidendi poolt esitatud süüdistus Euroopale, ning eeskätt Saksamaale, põhistatud tegeliku elu tõsiasjadega, muutes Ühendriikide süüdistuse kohaseks… Kaitsta relvaga vaba ühiskonda pole võimalik, kui pole vaba ühiskonda, mida kaitsta.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esifoto: Timo Nausch/Shutterstock.com