Ajakirjas Electromagnetic Biology and Medicine avaldatud uuringus leiti, et ligi veerandil (24%) mobiilimastist 60 meetri raadiuses elavatest inimestest on veres kõrgenenud monotsüütide tase, samas kui mastist rohkem kui 300 meetri kaugusel elavatel inimestel sellist tõusu ei täheldatud. Samuti näitasid uuringu tulemused kõrgenenud lümfotsüütide taset päevas 4-6 tundi mobiiltelefoni kasutavatel inimestel, sh eriti alla 30-aastastel.
Uuringu autorid võrdlesid Indias 50 täiskasvanu, kes elavad mobiilimastist 60 meetri raadiuses, vereproove 51 täiskasvanu, kes elavad mobiilimastist rohkem kui 300 meetri kaugusel, vereproovidega, mõõtsid raadiosagedusliku (RF) kiirguse taset uuringus osalejate kodudes ning küsisid osalejatelt nende mobiiltelefonikasutuse harjumuste, praeguses kodus elatud aja ning bioloogilist stressi mõjutada võivate elustiilitegurite kohta. Samuti veendusid autorid, et osalejad ei viibinud töö ajal märkimisväärse raadiosagedusliku kiirguse keskkonnas.
Mono- ja lümfotsüüdid on vere valgelibled, mis omavad võtmerolli terve immuunsüsteemi toimimisel. Põletiku ja infektsiooni korral ohu vastu võitlevate valgeliblede osakaal veres tõuseb, kuid krooniliselt kõrge tase nõrgendab immuunsust. Epidemioloog Nicolas Hulscher märkis uuringu tulemuste tähtsusele viidates, et „Monotsüüdid ei ole lihtsalt tavalised valged vererakud. Nad on kesksel kohal süsteemse põletiku ja veresoonte kahjustuste kujunemisel ning tugevalt seotud südame-veresoonkonna haiguste riskiga.”
Uuringu autorite Julie McCreddeni ja Zothan Siama sõnul “viitavad tulemused sellele, et inimese bioloogilised süsteemid on stressis nii mobiiltelefoni kasutamise kui ka läheduses asuvate mobiilimastide kiirguse tõttu. Igapäevane kokkupuude mobiiltelefonide ja mastidega võib tekitada või süvendada põletikulisi seisundeid, nõrgendada immuunsüsteemi ning aidata kaasa mitmesugustele kroonilistele põletikulistele haigustele, mida tänapäeva maailmas näeme.”
Uuringu autorite Julie McCreddeni ja Zothan Siama sõnul “viitavad tulemused sellele, et inimese bioloogilised süsteemid on stressis nii mobiiltelefoni kasutamise kui ka läheduses asuvate mobiilimastide kiirguse tõttu. Igapäevane kokkupuude mobiiltelefonide ja mastidega võib tekitada või süvendada põletikulisi seisundeid, nõrgendada immuunsüsteemi ning aidata kaasa mitmesugustele kroonilistele põletikulistele haigustele, mida tänapäeva maailmas näeme.”
Autorid rõhutasid, et “Nii mobiiltelefonid, mobiilimastid kui muud traadita seadmed on kõik „ka füüsilise, mitte üksnes sotsiaalse või emotsionaalse stressi potentsiaalsed allikad. Kahjuks ei ole enamik arste teadlikud traadita levivate kiirgussageduste potentsiaalsetest mõjudest immuunsüsteemile ja põletikulistele seisunditele, sest neil puudub keskkonnast lähtuvate tervisetegurite alane väljaõpe.”
2025. aastal avaldasid Julie McCredden ja Zothan Siama samas India piirkonnas läbi viidud uuringu, milles leidsid, et mobiilimastide lähedal elavatel inimestel esines allergiaid, nakkushaiguseid ja kognitiivseid probleeme sagedamini kui mastidest kaugemal elavatel inimestel. Samuti on viimastel aastatel kogunenud üha rohkem tõendeid selle kohta, et kokkupuude praegu turvaliseks peetud piirnormidesse jääva traadita kiirgusega seostub mitmete terviseprobleemidega, sealhulgas diabeedi, unehäirete ja vähi suurenenud riskiga.
Indias läbi viidud uuringu tulemuste olulisust suurendab asjaolu, et Indias kehtivad rahvusvahelistest standarditest 10 korda rangemad nõuded raadiosagedusliku kiirguse piirmääradele. Nimelt peetakse rahvusvaheliste normide kohaselt, sh Euroopa Liidus ja Eestis, raadiosageduskiirguse puhul sagedusel 900 megahertsi turvaliseks kiirguseks 450 mikrovatti ruutsentimeetri kohta. USA-s on lubatud piirmäär 600 mikrovatti ruutsentimeetri kohta. Seevastu India, kus on otsustatud ettevaatlikkuse kasuks, lubab raadiosageduskiirguse puhul sagedusel 900 megahertsi 45 mikrovatti ruutsentimeetri kohta.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.