Uus uuring näitab, et 97% Ukraina sõjapõgenikest pöörduks sünnimaale tagasi vaid ideaaltingimustel, samas kui 74% noortest ei kavatse Ukrainasse tagasi pöörduda mitte mingisugustel tingimustel.
Saksamaa Ifo Instituudi uue ulatusliku uurimuse kohaselt naaseks kõige pessimistlikuma sõjajärgse stsenaariumi korral oma kodumaale vaid 3 protsenti Euroopas elavatest Ukraina pagulastest. 30 Euroopa riigis 2543 pagulase seas läbi viidud uuringu põhjal selgus, et territoriaalne terviklikkus ja julgeolekutagatised on tagasipöördumise otsuse tegemisel kõige otsustavamad tegurid, mis kaaluvad üles majanduslikud võimalused ja isegi rahulepingud.
Teadlased esitasid pagulastele mitmesuguseid hüpoteetilisi sõjajärgseid tingimusi, muutes selliseid tegureid nagu Ukraina territoriaalne kontroll, NATO liikmelisus, korruptsiooni tase ja majanduse taastumine. Uuringu läbiviijad leidsid, et parima ja halvima stsenaariumi vahe on suur: peaaegu pooled pagulastest (46,5 protsenti) naaseksid, kui Ukraina taastaks täielikult oma 1991. aasta piirid, ühineks NATO-ga, vähendaks korruptsiooni ja suurendaks sissetulekuid. Teisalt teeks seda vaid 2,7 protsenti, kui Venemaa säilitaks enamiku okupeeritud territooriumidest, rahulepingut ei sõlmitaks, julgeolekutagatised puuduksid ja majandus halveneks.
Saksamaa Ifo Instituudi uue ulatusliku uurimuse kohaselt naaseks kõige pessimistlikuma sõjajärgse stsenaariumi korral oma kodumaale vaid 3 protsenti Euroopas elavatest Ukraina pagulastest.
„Territoriaalne terviklikkus on tagasipöördumise kavatsuste tugevaim mõjutaja,” kirjutavad uuringu autorid, märkides, et Ukraina 1991. aasta piiride taastamine suurendab tagasipöördumise keskmist tõenäosust 10,8 protsendipunkti võrreldes stsenaariumitega, kus Venemaa säilitab kontrolli. NATO liikmelisus suurendab tagasipöördumise tõenäosust veel 7,1 protsendipunkti võrra, korruptsiooni vähendamine aga 3,2 protsendipunkti võrra – see on ligikaudu sama mõju kui 20-protsendiline sissetulekute kasv või EL-iga ühinemise väljavaade.
Uuringus leiti ka olulisi demograafilisi erinevusi. Naised näitasid üldiselt suuremat tagasipöördumise kavatsust kui mehed ja olid tundlikumad majanduslike ja institutsiooniliste paranduste suhtes. Nooremad pagulased vanuses 18–34 pidasid olulisemaks töövõimalusi, sissetuleku väljavaateid ja potentsiaalset EL-iga ühinemist, kuid noorte ukrainlaste keskmine tagasipöördumise tõenäosus oli sõltumata Ukraina saatusest vaid 26,3 protsenti, mis on troostitu märk Ukraina pikaajalistest perspektiividest, arvestades riigi (praktiliselt maailma madalaimat) sündimust.
Naised näitasid üldiselt suuremat tagasipöördumise kavatsust kui mehed …, kuid noorte ukrainlaste keskmine tagasipöördumise tõenäosus oli sõltumata Ukraina saatusest vaid 26,3 protsenti, mis on troostitu märk Ukraina pikaajalistest perspektiividest, arvestades riigi (praktiliselt maailma madalaimat) sündimust.
„Usaldusväärsed julgeolekukorraldused ja territoriaalse terviklikkuse taastamine on eeldused ulatuslikuks vabatahtlikuks tagasipöördumiseks,” märgivad autorid. Arvestades, et NATO ja EL-i liikmesus on praegu välistatud, kuna liikmed ei ole selles osas üksmeelel – näiteks Ungari on mõlemal juhul takistuseks –, oleks tagasipöördujate protsent tegelikkuses tõenäoliselt skaala alumises osas, kuna Ukraina ei suuda tõenäoliselt saavutada tingimusi, mida Ifo Instituut peab suuremahulise tagasipöördumise eeldusteks.
Ülimalt kõnekas on asjaolu, et viimane küsitlus tagasipöördumise perspektiividest annab resultaadiks veel oluliselt madalamad näitajad kui eelnenud analoogsed uuringud – näiteks eelmisel aastal Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogia Instituudi (KIIS) läbi viidud uuring, mis näitas, et 64 protsenti Poolas, Saksamaal ja Tšehhis elavatest Ukraina pagulastest olid oma uue eluga rahul ja kavatsesid taotleda vastava vastuvõtva riigi kodakondsust.
Mida kauem konflikt kestab, seda vähem tõenäoline on Ukraina pagulaste tagasipöördumine kodumaale, nagu näitas Saksamaa Liitvabariigi Migratsiooni- ja Pagulaste Ameti (BAMF) 2023. aasta veebruari uuring, milles osalenutest 34 protsenti oleks toona naasnud sõja lõppedes kohe ja tingimusteta.
Ülimalt kõnekas on asjaolu, et viimane küsitlus tagasipöördumise perspektiividest annab resultaadiks veel oluliselt madalamad näitajad kui eelnenud analoogsed uuringud.
Eurostati andmetel elas 2025. aasta augusti lõpu seisuga Euroopa Liidus EL-i ajutise kaitse direktiivi alusel 4,37 miljonit Ukraina pagulast, mis vastab 9,7 pagulasele 1000 inimese kohta kogu liidus. Kõige rohkem pagulasi on Poolas ja Saksamaal, vastavalt 1,21 miljonit ja 995 925, järgnevad Tšehhi Vabariik (385 855) ja Itaalia (171 200).
Märkimisväärne ukraina elanikkond on ka Hispaanias (244 165), Prantsusmaal (129 350) ja Rumeenias (192 835).
Tšehhi on võtnud vastu kõige rohkem pagulasi elaniku kohta (34,4 pagulast 1000 inimese kohta), järgnevad Poola (27,3) ja Eesti (25,4).
Eurostati andmetel elas 2025. aasta augusti lõpu seisuga Euroopa Liidus EL-i ajutise kaitse direktiivi alusel 4,37 miljonit Ukraina pagulast. … Tšehhi on võtnud vastu kõige rohkem pagulasi elaniku kohta (34,4 pagulast 1000 inimese kohta), järgnevad Poola (27,3) ja Eesti (25,4).
Adrian Bachmanni kommentaar:
Maailma kõige madalama sündimusega, kõige korrumpeerunuma valitsusega riik, mille rikkuseid on aastakümneid süstemaatiliselt varastanud poliit-kriminaalne klikk, kes saadab oma võsud välismaa eliitkoolidesse ning varastatud raha maksuparadiiside numbrikontodele ning mille jõuorganid püüavad tänavatelt oma kodanikke, et saata need peaaegu kindlasse surma… ei tundu olevat riik, kus ükski kainemõistuslik inimene sooviks elada ei moraalsetest ega sotsiaalmajanduslikest kaalutlustest lähtuvalt.
Maailma kõige madalama sündimusega, kõige korrumpeerunuma valitsusega riik, mille rikkuseid on aastakümneid süstemaatiliselt varastanud poliit-kriminaalne klikk, kes saadab oma võsud välismaa eliitkoolidesse ning varastatud raha maksuparadiiside numbrikontodele ning mille jõuorganid püüavad tänavatelt oma kodanikke, et saata need peaaegu kindlasse surma… ei tundu olevat riik, kus ükski kainemõistuslik inimene sooviks elada ei moraalsetest ega sotsiaalmajanduslikest kaalutlustest lähtuvalt.
Adrian Bachmann
Sestap on tõenäoline, et Ukraina tuleviku saatus saab olema inimestest suuresti tühjunud tühermaa, mis on võimeline elamisväärset elu pakkuma üksnes Lääne kontsernidele ära antud ettevõtete lokaalsetele asehalduritele. Asehalduritele, kes ekspluateerivad minimaalse palga eest vananevat tööjõudu, kellel puuduvad erinevalt noortest ukrainlastest energia, keeleoskus ning kvalifikatsioonid, et Maidani revolutsiooni järgselt sisuliselt korruptiivseks sõjaprojektiks muudetud riigist põgeneda.
Sedasi kujutab Ukraina 2025. aastal endast südantlõhestavalt traagilist näidet, kuidas kohaliku moraalse poliit-kriminaalse kliki kaaperdamine globaalse võimumasina operaatorite poolt ning riigi paiskamine poliitilisse terrorisse, kodusõtta ning sõtta suudab kõigest mõne aastaga hävitada suurepäraste põllumajanduslike, tooraineliste, geograafiliste ning tööjõualaste eeldustega, potentsiaalselt kolossaalselt jõuka rahva tuleviku jäädavalt.
Sedasi kujutab Ukraina 2025. aastal endast südantlõhestavalt traagilist näidet, kuidas kohaliku moraalse poliit-kriminaalse kliki kaaperdamine globaalse võimumasina operaatorite poolt ning riigi paiskamine poliitilisse terrorisse, kodusõtta ning sõtta suudab kõigest mõne aastaga hävitada suurepäraste põllumajanduslike, tooraineliste, geograafiliste ning tööjõualaste eeldustega, potentsiaalselt kolossaalselt jõuka rahva tuleviku jäädavalt.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: