Äsja avaldatud uuring leidis, et kõige väiksema tõenäosusega lasevad end koroonavaktsiiniga süstida kõige kõrgema haridustasemega inimesed.
Viimasel ajal on olnud hulgaliselt debatte selle üle, kuidas sundida vaktsineerimata inimesi end vaktsineerima — häbistamine, meelitamine, veenmine, vaktsineerimise vastaste kohtlemine valeinformatsiooni kampaaniate ohvritena — ent kes need vaktsiinivastased täpsemalt on?
Suuremast osast meediakajastusest jääb mulje, nagu oleks nakatumiste arvu kasvu põhjustanud madala haridustasemega „ajuloputuse läbi teinud“ Trumpi toetajad, kes ei taha lasta end vaktsineerida. See võib osaliselt ka tõele vastata, sest delta tüve peamised levimispiirkonnad kattuvad USA punaste piirkondadega (piirkonnad, kus valituks on osutunud vabariiklased), kus ka vaktsineerituse tase on kõige madalam.
Kuid Carnegie Melloni Ülikooli ja Pittsburgh’i Ülikooli teadlaste uue uurimuse kohaselt ei anna selline selgitus olukorrast täielikku ülevaadet. Teadlased analüüsisid enam kui 5 miljoni küsitletu vastuseid erinevate demograafiliste näitajate põhjal ning klassifitseerisid need, kes „tõenäoliselt“ või „kindlasti“ otsustaksid mitte lasta end vaktsineerida kui „vaktsiinis kahtlejad“.
Uuringus leiti, et seos kahtleva hoiaku ja haridustaseme vahel on U-kujuline ehk kõige ebalevamad on kõige kõrgema ja kõige madalama haridustasemega inimesed. Kõige vähem kahtlejaid oli nende seas, kellel on magistrikraad, kõige rohkem aga doktorikraadiga inimeste hulgas.
Teatud mõttes on tulemused ootuspärased. Näiteks tuvastati oluline korrelatsioon nende maakondade vahel, kus endise presidendi Donald Trumpi toetus oli 2020. aasta valimiste ajal kõige kõrgem, ning nende piirkondade vahel, kus vahemikus jaanuar 2021 kuni mai 2021 oli vaktsineerimise osas kõhkleval seisukohal olevate inimeste arv kõige suurem.
Palju üllatavam on aga vaktsiinidesse kahtlevalt suhtuvate inimeste jaotus haridustaseme järgi. Uuringus leiti, et seos kahtleva hoiaku ja haridustaseme vahel on U-kujuline ehk kõige ebalevamad on kõige kõrgema ja kõige madalama haridustasemega inimesed. Kõige vähem kahtlejaid oli nende seas, kellel on magistrikraad, kõige rohkem aga doktorikraadiga inimeste hulgas.
Kõige haritum osa ühiskonnast ei ole mitte ainult kõige skeptilisem koroonavaktsiinide suhtes, nad on ka kõige väiksema tõenäosusega valmis oma meelt muutma.
Lisaks leiti, et 2021. aasta esimese viie kuuga vähenes „vaktsiinis kahtlejate“ osakaal kõige enam just madala haridustasemega inimeste hulgas ehk nende seas, kellel on keskharidus või puudub seegi. Haritumate seas püsis see näitaja aga stabiilselt samal tasemel ning maikuuks olid doktorikraadiga inimesed kõige kõhklevamaks grupiks.
Seega ei ole kõige haritum osa ühiskonnast mitte ainult kõige skeptilisem koroonavaktsiinide suhtes, nad on ka kõige väiksema tõenäosusega valmis oma meelt muutma.