Ühiskond & Kultuur

USA sisejulgeolekuorganid õpetavad kodanikke konservatiividest kaaskodanikest raporteerima

 

Ameerika kodanikeühendus America First Legal (AFL) on saanud USA sisejulgeolekuministeeriumilt enda käsutusse dokumente, milles käsitletakse videosarja, mida sisejulgeolekuministeerium plaanis Ameerika avalikkusele esitleda. Videod on mõeldud kujutama erinevaid stsenaariume, kus kodanikud võivad argielus kokku puutuda potentsiaalselt “radikaliseerunud” kaaskodanikega .  Kodanikel palutakse seejärel otsustada, mida nende arvates sellise kohtumisega seoses ette tuleks võtta.   

Enamik USA sisejulgeolekuministeeriumi õppevideotes toodud stsenaariume käsitleb konservatiivsete väärtusega ameeriklasi riigi jaoks “radikaliseerunud” elementidena ning seega ohuna. Muu hulgas on sisejulgeolekuministeerium võtnud sihikule abordivastaste vaadetega eeslinnade koduperenaised.

Ühel näidisprofiilil kujutatakse 40-tes eluaastates eluõiguse toetajast naist nimega Ann. Lisatud on fotod äärelinna emaga seostuda võivatest objektidest, näiteks pesu, minibuss jne, ning helitaust realistlikuma keskkonna loomiseks.

Äärelinna ema kui potentsiaalselt “radikaliseerunud elementi” tutvustatakse videos järgnevalt: “See on Ann. Ta elab Ameerika väikelinnas Elkville`is. Ann on alati olnud religioosne, kuid pärast oma ema surma on ta pühendumus kasvanud. Ta osaleb aktiivselt kohaliku kogukonna tegemistes ja ka mitmes kirikuga seotud grupis. Oma nelja lapse suhtes on ta alati olnud kaitsev, kuid ta on hakanud järjest enam muret tundma ka teiste laste, sh veel sündimata laste, heaolu pärast.”  

Edasi esitletakse videos mitut tegevuspaika ja stsenaariumi, kus võimukuulekad ameeriklased võivad niivõrd ohtliku inimesega kokku puutuda, sealhulgas uue pagaripoe avamisel ja juuksurisalongis. Vaatajale antud valikud olukorra lahendamiseks on rääkida Anni vaimsest tervisest tema abikaasa või kirikuõpetajaga, külastada Anni ennast, teavitada politseid “radikaliseerumisest”, arutada asja oma töökaaslastega või uurida Anni sõnavõtte internetis. Lõpuks kommenteerib sisejulgeolekuministeerium omalt poolt vaataja valikut videos ning jagab näpunäiteid, mida sellises olukorras teha.  

Teise võimaliku “radikaliseerunud elemendina” tutvustatakse “vanu koolikaaslasi”, kes usuvad “vandenõuteooriatesse”. Õppevideos on toodud näitena kolmekümnendates eluaastates lahutatud Courtney… samuti äärelinna ema. Teda tutvustatakse järgnevalt: “See on Courtney, 30-tes eluaastates kahe lapse ema, lahutatud. Tema lapsed on alati olnud kogu tema maailm, kuid pärast uude linna kolimist on ta leidnud uued sõbrad ning liitunud vabatahtlikuna vaeseid noori abistavate gruppidega. Ta on võtnud kinnisideeks vandenõuteooriad valitsuse seotusest laste ahistamise ja lapsekaubandusega.” Kokkupuuteolukorrana pakutakse õppevideos endise koolikaaslasena Courtney sotsiaalmeedia postituste jälgimist.

Sisejulgeolekuministeeriumi terrorismi ja vägivalla ennetamise büroo koostatud videoskriptid on osa sise-memost, mida levitati esmalt 29. jaanuaril 2021, vaid kaheksa päeva pärast Joe Bideni Valgesse Majja asumist.  Tundub, et sisejulgeolekuministeeriumi programm oli algselt töötatud välja koos  “Valeinformatsiooni juhtimise nõukoguga” . Mis peamine… videoprogramm jäeti lõpuks siiski avaliku vastuseisu tõttu kõrvale. Ometi paljastab selle olemasolu USA föderaalvalitsuse üha süveneva suundumuse rakendada autoritaarseid meetmeid kogu riigis, kasutades õigustusena kõigepealt Covidit ning seejärel 6. jaanuaril aset leidnud meeleavaldusi.

On täiesti ilmne, et sisejulgeolekuministeeriumi jõupingutuste keskmes olid ülekaalukalt konservatiivid, millega püüti mitte eriti looritatult viidata, et justnimelt konservatiivid ja konstitutsionalistid (ehk teisisõnu kõik, kes kahtlevad valitsuse ametlikes narratiivides) on käsitletavad “siseterroristidena”.  Mis on aga eriti kõnekas, seda kõike tehti ajal, mil sisejulgeolekuministeerium ja demokraadid sisuliselt ignoreerisid Black Lives Matter`i, Antifa, transõiguste protestijate jt vasakradikaalide vägivaldset tegevust. 

On täiesti ilmne, et sisejulgeolekuministeeriumi jõupingutuste keskmes olid ülekaalukalt konservatiivid, millega püüti mitte eriti looritatult viidata, et justnimelt konservatiivid ja konstitutsionalistid (ehk teisisõnu kõik, kes kahtlevad valitsuse ametlikes narratiivides) on käsitletavad “siseterroristidena”.  Mis on aga eriti kõnekas, seda kõike tehti ajal, mil sisejulgeolekuministeerium ja demokraadid sisuliselt ignoreerisid Black Lives Matter`i, Antifa, transõiguste protestijate jt vasakradikaalide vägivaldset tegevust. 

Covidi ajastu viis USA ja paljud teised Lääneriigid orwelliliku ühiskonna lävepakule, kus korporatiivsete institutsioonide ja valitsusbürokraatia partnerlust kasutatakse üha jõulisemalt ära vaba poliitilise ja teadusliku diskursuse mahasurumiseks.  Valitsusasutused kasutasid oskuslikult ära kunstlikku hirmu ja meediakära viiruse pärast, millesse nakatunute suremus oli kõigest 0.23%, ning maalisid pildi relvastamata protestist Kapitooliumil (kus protestijate tõttu ei hukkunud tegelikkuses ühtegi inimest) kui “ülestõusust”.

Tänase päeva seisuga oleme aga jõudnud olukorda, kus föderaalagentuurid valmistavad ette propagandat, et sarnaselt kommunistliku salapolitseiga Ida-Saksamaal koolitada avalikkust tegutsema informaatoritena, et vabadust pooldavaid ameeriklasi ühiskonnast välja juurida ja taga kiusata. Või siis tegutsema riigi korrapidajatena, korrigeerides oma sõprade, pere ja naabrite käitumist ja kõnet ning luues elanikkonnas enesetsensuuri õhkkonna.

Tänase päeva seisuga oleme aga jõudnud olukorda, kus föderaalagentuurid valmistavad ette propagandat, et sarnaselt kommunistliku salapolitseiga Ida-Saksamaal koolitada avalikkust tegutsema informaatoritena, et vabadust pooldavaid ameeriklasi ühiskonnast välja juurida ja taga kiusata.

Kõige olulisem küsimus, mida peaksime endalt küsima, on aga järgmine: Mida nad kardavad? 

Kas sisejulgeolekuministeerium kardab tõelisi riigisiseseid terrorismiohte ja on ehk kuritegevuse ennetusmudelit koostades eksiteele sattunud? Või kas valitsus kavatseb teha midagi, mille kohta nad teavad, et see vihastab avalikkust; midagi, mis võiks inspireerida ameeriklasi sõjakaks muutuma, näiteks inimeste vabaduste ulatuslik mahasurumine?  Ja kui see on nii, siis kas poleks parim ennetusmeetod hoopis see, kui valitsused ja bürokraadid väldiksid avalikkuse vihastamist ja lõpetaksid viimaks inimeste eludesse sekkumise?               

Allikas

Aita Makroskoobil edasi ilmuda

Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.   

Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:

ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop

KONTO NUMBER: EE687700771007683571

SELGITUS: Makroskoobi annetus

Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.

Aitäh!

Jaga sõpradega:
Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.