Tänaseks avalikuks tulnud info kohaselt saatsid Ameerika õhujõud 15. oktoobril kolm strateegilist tuumapommitajat Venezuela õhuruumi vahetusse lähedusse, sooritamaks provokatiivseid manöövreid Lõuna-Ameerika riigi vastu. Avalikkuseni jõudnud info kohaselt lülitas üks tuumapommitajatest manöövrite käigus välja oma raadiosaatja.
Flightradar24 lennuliiklust jälgiva portaali lennuandmete kohaselt lahkusid pommitajad Barksdale’i õhuväebaasist Louisianas, lendasid üle Mehhiko lahe lõuna poole, möödusid Mehhikost ja Kuubast ning jäid tiirutama Kariibi mere kohal Venezuela lähedal.
Avatud allikatele tuginevad luureanalüütikud, sealhulgas OSINTdefender, spekuleerivad, et lend kujutas endast „jõudemonstratsiooni”, mis oli suunatud nii Venezuela uimastikartellide kui ka Maduro valitsuse vastu, mida Trumpi administratsioon on korduvalt nimetanud „narkoterroristlikuks riigiks”. Strateegilised pommitajad, mis suudavad kanda 31 tonni jagu lahingumoona – sealhulgas tuumarelvi – olid mõeldud saatma Venezuelale selge sõnumi USA sõjalise domineerimise kohta.
Strateegilised pommitajad, mis suudavad kanda 31 tonni jagu lahingumoona – sealhulgas tuumarelvi – olid mõeldud saatma Venezuelale selge sõnumi USA sõjalise domineerimise kohta.
BrightU.AI tehisintellekt Enochi sõnul on B-52H Stratofortress USA õhuväe välja töötatud pika lennukaugusega strateegiline pommitaja ning algse, 1950. aastatel kasutusele võetud, B-52 Stratofortressi edasiarendus.
Ameerika Ühendriigid on karmistanud oma kampaaniat väidetavalt Venezuela riigi toetusel toimuva uimastikaubanduse vastu, millega seotust Venezuela valitsus resoluutselt eitab. Lendudele on eelnenud president Donald Trumpi poolt volitatud rünnakud väidetavalt narkokaubandusega seotud laevadele Venezuela ranniku lähedal. Ühendriikide mereväe Kariibi merel ja Vaiksel ookeanil korraldatud rünnakutes on 29. oktoobri hommiku seisuga tapetud (kohtuväliselt ning rahvusvahelise õiguse vastaselt) vähemalt 57 inimest.
Ühendriikide mereväe Kariibi merel ja Vaiksel ookeanil korraldatud rünnakutes on 29. oktoobri hommiku seisuga tapetud (kohtuväliselt ning rahvusvahelise õiguse vastaselt) vähemalt 57 inimest.
14. oktoobril kirjutas Trump oma sotsiaalmeediakontol Truth Socialis kuue hukkunuga rünnaku kohta järgnevat: „Minu kui ülemjuhataja volituste alusel käskis Ühendriikide sõjaminister täna hommikul korraldada surmava rünnaku laeva vastu, mis kuulub terroristlikuks organisatsiooniks tunnistatud rühmitusse (DTO) ning tegeleb narkokaubandusega Ühendriikide Lõuna regiooni ühendatud väejuhtimise vastutusalas – Venezuela ranniku lähedal.“
Tegemist oli järjekorras viienda sarnase rünnakuga alates septembri algusest. Venezuela ametivõimud on Ühendriikide poolt teostatud rünnakud mõistnud hukka rahvusvahelise õiguse rikkumistena. Riigi president Nicolás Maduro süüdistas Ameerika Ühendriike narkoterrorismi narratiivi tühja koha pealt väljamõtlemises, et õigustada sekkumist Venezuela poliitikasse: „Ameerika Ühendriikide valitsus on loobunud meiega läbi rääkimast, ähvardades Venezuelat dialoogi asemel pommide, surma ja väljapressimisega.“
Ühendriigid on viimasel ajal oluliselt tugevdanud oma sõjalist kohalolekut Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonnas, paigutades kolm maismaarünnaku võimekusega hävitajaklassi pealveealust – USS Gravely, USS Jason Dunham ja USS Sampson – Venezuela lähedal asuvatesse rahvusvahelistesse vetesse. Raportite kohaselt on USA transportinud Venezuela lähistele ning seadnud kõrgendatud lahinguvalmidusse 4000 merejalaväelast, andes sedasi alust spekulatsioonidele, et Washington on kavandamas potentsiaalset sissetungi Lõuna-Ameerika naftarikkaimasse riiki.
Raportite kohaselt on USA transportinud Venezuela lähistele ning seadnud kõrgendatud lahinguvalmidusse 4000 merejalaväelast, andes sedasi alust spekulatsioonidele, et Washington on kavandamas potentsiaalset sissetungi Lõuna-Ameerika naftarikkaimasse riiki.
Samal ajal on Venezuela mobiliseerinud 25 000 sõdurit oma Kariibi mere ranniku ja Kolumbia piiri kaitseks. Sealjuures on president Maduro kuulutanud riigis välja „maksimaalse valmisoleku” seisundi. Venezuela valitsus on pöördunud abi saamiseks ka ÜRO poole, hoiatades, et Ühendriikide agressiivne tegevus võib provotseerida täiemahulise konflikti puhkemise regioonis.
Kuigi Trumpi administratsioon nimetab Venezuelat uimastikaubanduse keskuseks, seavad hiljuti avalikustatud USA luureandmed kahtluse alla Maduro osaluse narkokaubanduses, väites, et “puuduvad tõendid”, mis viitaks sellele, et Venezuela riigijuht on tegev narkokaubanduse juhtimises. Mehhiko president Claudia Sheinbaum lükkas samuti tagasi väited, mis seovad Madurot Sinaloa kartelliga, esitades Ühendriikidele nõudmise olemasolu korral vastavaid tõendeid ka rahvusvahelise üldsusega jagada.
Kuigi Trumpi administratsioon nimetab Venezuelat uimastikaubanduse keskuseks, seavad hiljuti avalikustatud USA luureandmed kahtluse alla Maduro osaluse narkokaubanduses, väites, et “puuduvad tõendid”, mis viitaks sellele, et Venezuela riigijuht on tegev narkokaubanduse juhtimises.
Sisepoliitiliselt on USA demokraatidest senati liikmed püüdnud piirata Trumpi sõjalisi meetmeid, esitades omalt poolt sõjalise jõu kasutamise resolutsiooni, mis nõuaks Kongressi heakskiitu rünnakute korraldamiseks Venezuela vastu, ent soovitud piirangute vastuvõtmine kukkus USA esindajatekojas hääletamisel läbi.
Olukorras, kus USA pommitajad teevad provokatiivseid manöövreid Venezuela õhuruumi lähistel ning Ühendriikide merevägi patrullib riigi lähivetes, püsib konflikti juhusliku eskaleerumise oht jätkuvalt kõrge. Mitmed analüütikud on nimetanud pommitajate lende eeskätt psühholoogilise survestamise meetodiks, kuid Venezuela on hoiatanud, et igasugune sissetung riiki võib vallandada laiema regionaalse konflikti.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Võttes arvesse Ladina Ameerikas põlvkondade kaupa üha süvenenud vastumeelsust Washingtoni hegemooniale – riikides, mille suveräänseks riigiks olemise ideeline kese seisneb alates 20. sajandi algusest peamiselt USA poliitilis-majandusliku ikke ja poliitilise sekkumise alt vabanemises, – tähendaks Washingtoni sõjaline rünnak Venezuela vastu koheselt USA-vastaste meeleolude jõulist vallandumist tervel Lõuna-Ameerika kontinendil.
Võttes arvesse Ladina Ameerikas põlvkondade kaupa üha süvenenud vastumeelsust Washingtoni hegemooniale – riikides, mille suveräänseks riigiks olemise ideeline kese seisneb alates 20. sajandi algusest peamiselt USA poliitilis-majandusliku ikke ja poliitilise sekkumise alt vabanemises, – tähendaks Washingtoni sõjaline rünnak Venezuela vastu koheselt USA-vastaste meeleolude jõulist vallandumist tervel Lõuna-Ameerika kontinendil.
Adrian Bachmann
Mis tahes USA-poolne sõjaline rünnak Venezuela vastu maismaal tooks muuhulgas suure tõenäosusega kohale võitlejaid teistest Ladina-Ameerika riikidest, kes kasutaks meelsasti võimalust ühineda venezuelalastega võitluses Washingtoni vastu, mis on viimase sajandi jooksul korraldanud riigipöördeid ning kukutanud rahva poolt valitud valitsusi praktiliselt igas Lõuna-Ameerika riigis.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: