USA merevägi andis teada, et lõpetab täielikult hüperhelikiirusel laevatõrjerakettide välja arendamise seoses programmi tehnilise keerukuse ja kulukusega.
HALO (Hypersonic Air Launched Offensive) nime kandnud programm tühistati sõjandusperioodika väljaande Naval News andmetel. Ühendriikide mereväe esindajate sõnul lõpetati kvalitatiivselt uue taseme laevade vastast tõrjevõimekust pakkuma pidanud raketi välja arendamine juba 2024. aasta sügisel seoses eelarveliste piirangutega, mis ei oleks taganud mereväele soovitud võimekust nõutud ajalistes raamides.
Hüperhelikiirusel HALO raketisüsteemi välja arendamise lõpetamine tähendab, et Ühendriikide merevägi ei omanda lähitulevikus järgmise generatsiooni pealveelaevade tõrje võimekust (mis on hiljuti kasutusele võetud Vene ning Hiina merevägede poolt) seoses programmi tehnilise keerukusega, sundides USA laevastikku keskenduma hetkel kasutusel oleva rakettrelvastuse inkrementaalse täiustamise tagasihoidlikumale eesmärgile.
Hüperhelikiirusel HALO raketisüsteemi välja arendamise lõpetamine tähendab, et Ühendriikide merevägi ei omanda lähitulevikus järgmise generatsiooni pealveelaevade tõrje võimekust (mis on hiljuti kasutusele võetud Vene ning Hiina merevägede poolt) seoses programmi tehnilise keerukusega, sundides USA laevastikku keskenduma hetkel kasutusel oleva rakettrelvastuse inkrementaalse täiustamise tagasihoidlikumale eesmärgile.
Siinkohal väärib märkimist, et vaid mõne aasta eest kirjeldasid USA mereväeametnikud hüperhelikiirusel laevatõrjerakettide välja arendamist “kriitilise tähtsusega” prioriteedina, tagamaks USA mereväe dominantsi säilimist maailmameredel. Hüperhelikiirusel rakettrelvad on praktiliselt tõrjumatud ning annavad neid omavatele riikidele võimekuse tabada strateegilisi sihtmärke, andmata sealjuures vastasele aega vastumeetmete rakendamiseks.
USA merevägi lootis varemalt omandada hüperhelikiirusel liikuvate rakettide esmase võimekuse 2029. aastaks – raketid olid plaanitud laskmiseks lennukikandjatel baseeruvatelt taktikalistelt hävituslennukitelt.
Pärast HALO raketiprogrammi tühistamist fokusseerib USA merevägi oma pealveelaevade tõrjevõimekuse täiustamise juba olemasolevate AGM-158C LRSAM raketisüsteemide moderniseerimisele.
Allikas
Adrian Bachmanni kommentaar:
USA mereväe loobumine hüperhelikiirusel rakettrelvastuse väljaarendamisest on kõnekas, kuna tegemist on teatud mõttes murdepunktiga globaalse militaarbalansi suuremas tervikus.
Kuigi USA relvajõududel on puudu mõningaid kõrgtehnoloogiaid, mis on kasutusel Hiina ning Vene relvajõududel (madala radarisignatuuriga lennukite seirevõimekusele optimeeritud bistaatilised õhutõrjevõrgud, reaktiivtorpeedod, kvaasiballistilised rannikukaitse raketid ning veel mõned mitte kuigi arvukad näited), on tegemist tehnoloogiatega, mille defitsiit ei tulene mitte ressursi või tehnoloogilise kompetentsi, vaid pigem militaarse vajaduse puudumisest. Mereväe hüperhelikiirusel liikuvast rakettrelvastusest loobumine kujutab sedasi olukorda, kus USA merevägi on sunnitud loobuma sellise tehnoloogia väljaarendamisest, mille kasutuselevõtuks on olnud küllaldaselt ressursse nii Vene kui Hiina relvajõududel, ning see on olukord, mis on viimaste aastakümnendite jooksul olnud sisuliselt pretsedenditu.
Globaalse militaarbalansi suuremas tervikus on Ameerika Ühendriikide sõjalise esimuslikkuse suurimaks ning ultimatiivselt ainsaks ohustajaks Vene sõjatööstuse unikaalselt laiaspektrilise kompetentsi kokkusulamine Hiina kolossaalse (USA ja Venemaa kombineeritud tööstusvõimsust kaugelt ületava) tööstusliku kapatsiteediga, mis võimaldaks luua arsenali, mis on Ühendriikide relvaplatvormidega vähemalt pariteetne, ent potentsiaalselt oluliselt arvukam. Tegemist on stsenaariumiga, mille realiseerumise tõenäosus suureneb aga iga päevaga, mil Washington jätkab Hiina ning Venemaa geopoliitilist survestamist.
Globaalse militaarbalansi suuremas tervikus on Ameerika Ühendriikide sõjalise esimuslikkuse suurimaks ning ultimatiivselt ainsaks ohustajaks Vene sõjatööstuse unikaalselt laiaspektrilise kompetentsi kokkusulamine Hiina kolossaalse (USA ja Venemaa kombineeritud tööstusvõimsust kaugelt ületava) tööstusliku kapatsiteediga, mis võimaldaks luua arsenali, mis on Ühendriikide relvaplatvormidega vähemalt pariteetne, ent potentsiaalselt oluliselt arvukam.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: