Ameerika Ühendriikide esindajatekoja õiguskomitee selgitas oma raportis Euroopa regulatsioonide mõju sõnavabadusele USA-s, paljastades muuhulgas, kuidas Euroopa Komisjon on sotsiaalmeediaettevõtteid survestades sekkunud korduvalt Euroopa riikide siseriiklikesse valimistesse. Raport on leidnud tänaseks vastukaja Euroopa poliitikute seas, kellest mitmed on süüdistanud Euroopa Komisjoni riigipöördekatsete läbi viimises nende riikides.
Täpsemalt paljastas USA parlamendi raport, kuidas Euroopa Komisjon sundis sotsiaalmeediaplatvorme (Euroopa Liidu digiteenuste seadusele toetudes) piirama kodanike seaduslikku poliitilist arutelu valimiste eel.
Rumeenia presidendivalimiste tühistamiseks käiku lastud valed kui õigustus poliitilise diskussiooni keelamiseks
Eelkõige on USA kongressi raportis esile toodud Euroopa Komisjoni sekkumine Rumeenia 2024. aasta presidendivalimistesse, mille esimese vooru tulemused tühistati pärast Călin Georgescu võitu põhjendusega, et Venemaa korraldas sotsiaalmeedias “Georgescut toetava kampaania”, kallutades välisriiklikult tulemusi. Raportis tsiteeritud (ning tänaseks salastatusest vabastatud) USA riiklikud luuredokumendid seavad aga Rumeenia presidendivalimiste tühistamise põhjenduse kahtluse alla.
Uurimusest nähtus nimelt, et TikTok teatas Euroopa Komisjonile juba toona, et platvorm ei ole leidnud „mitte mingisuguseid tõendeid” väidetavalt Călin Georgescuga seotud 25 000 kontost koosneva koordineeritud võrgustiku olemasolu kohta. Vaatamata asjaolule, et mitte mingisuguseid tõendeid Venemaa koordineeritud mõjutustegevuse kohta TikToki andmetel ei eksisteerinud, jätkasid Euroopa Liidu asutused poliitilise diskussiooni piiramise nõudmist liikmesriikidelt, viidates valedeks osutunud jutustusele “koordineeritud mõjutustegevusest” Venemaa poolt Rumeenia valimiste käigus.
Vaatamata asjaolule, et mitte mingisuguseid tõendeid Venemaa koordineeritud mõjutustegevuse kohta TikToki andmetel ei eksisteerinud, jätkasid Euroopa Liidu asutused poliitilise diskussiooni piiramise nõudmist liikmesriikidelt, viidates valedeks osutunud jutustusele “koordineeritud mõjutustegevusest” Venemaa poolt Rumeenia valimiste käigus.
Georgescu on omalt poolt nõudnud kõigi Rumeenia presidendivalimiste tühistamisega seotud dokumentide täielikku avalikustamist, rõhutades, et demokraatliku legitiimsuse võib taastada nüüd vaid täielik läbipaistvus. Rumeenia opositsiooniliider George Simion on läinud veelgi kaugemale ning nõudnud erakorralisi valimisi, väites, et USA esindajatekoja õiguskomitee raport kinnitab, et Rumeenias leidis 2024. aasta 6. detsembril aset sisuliselt (Euroopa Liidu poolt toetatud) riigipööre.
Ka Hollandi poliitik ja endine Euroopa Parlamendi liige Rob Roos on lükanud tagasi väited, nagu lähtuks valimistesse sekkumine Euroopas peamiselt Venemaalt või Hiinast. Roos on süüdistanud EL-i Rumeenia valijate tahte eiramises ja „euroopalike väärtuste” loosungi all kuulekate juhtide ametisse nimetamises.
Rumeenia opositsiooniliider George Simion on nõudnud erakorralisi valimisi, väites, et USA esindajatekoja õiguskomitee raport kinnitab, et Rumeenias leidis 2024. aasta 6. detsembril aset sisuliselt (Euroopa Liidu poolt toetatud) riigipööre.
Kas Euroopa Liit sekkub Orbánist lahti saamise nimel ka Ungari valimistesse?
USA kongressi õiguskomitee raport on andnud põhjust muretsemiseks ka Ungarile, kus toimuvad 12. aprillil parlamendivalimised.
Nimelt väitis peaminister Viktor Orbáni poliitiline nõunik Balázs Orbán, et Euroopa Liidu poolne valimistesse sekkumine ei ole USA kongressi raporti valguses enam üksnes teoreetiline, vaid dokumenteeritud nähtus ning senist mustrit võidakse korrata ka Budapestis. Ungari valitsuse silmis saab USA kongressi raportist teha vaid ühe järelduse: Euroopa Liidu digitaalne tsensuur ei ole enam reaktsioon ebaseadusliku sisu piiramiseks, vaid poliitiline relv, mida kasutatakse EL-i liikmesriikides niipea, kui tekib oht, et valijad valivad võimule “valed” inimesed.
Ungari valitsuse silmis saab USA kongressi raportist teha vaid ühe järelduse: Euroopa Liidu digitaalne tsensuur ei ole enam reaktsioon ebaseadusliku sisu piiramiseks, vaid poliitiline relv, mida kasutatakse EL-i liikmesriikides niipea, kui tekib oht, et valijad valivad võimule “valed” inimesed.
Euroopa Komisjoni piirangute sihtmärgiks olevad kategooriad, sh rände- ja eliidikriitiline sisu ning vastupanu sooideoloogiale, peegeldavad aga just neidsamu poliitilisi lõhesid, mille tõttu Ungari suhted Brüsseliga on juba pikemat aega pingelised olnud.
Ungari on üks väheseid EL-i liikmesriike, mis seisab avalikult vastu Ukraina sõja eskaleerimisele ja võimu Brüsselisse tsentraliseerimisele ning keeldub oma peredele uusi makse kehtestamast. Sealjuures on peaminister Viktor Orbán süüdistanud EL-i korduvalt Ungaris valitsuse kukutamise katsetes.
Ungari on üks väheseid EL-i liikmesriike, mis seisab avalikult vastu Ukraina sõja eskaleerimisele ja võimu Brüsselisse tsentraliseerimisele ning keeldub oma peredele uusi makse kehtestamast.
Raportis avaldatud dokumendid näitavad, et EL-i ametnikega kohtumise järel asuski TikTok piirama seaduslikke konservatiivseid avaldusi sellistel teemadel nagu sooline identiteet. Näiteks TikToki Slovakkia 2023. aasta erakorraliste valimiste juhendis toonitati, et postitused, milles väidetakse, et „eksisteerib ainult kaks sugu”, tuleb märgistada „vihakõnena”.
Laiem haare
Kuna Brüsseli poliitilised ambitsioonid ei piirdu enam üksnes Euroopaga, on kõige efektiivsemaks regulatsioonide ulatuse laiendamise viisiks saanud rahvusvaheliste sotsiaalmeediaettevõtete survestamine. Nimelt reisis EL-i asepresident Věra Jourová enne 2024. aasta USA presidendivalimisi Californiasse, et arutada Euroopa Liidu poolt kehtestatud eeskirjade jõustamist USA tehnoloogiaettevõtetega. Kohtumiste märkmed näitavad, et küsimusele, kas modereerimine puudutab vaid Euroopa Liidu siseseid valimisi või ka Ameerika Ühendriikide omi, oli antud lakooniline vastus: „Me oleme huvitatud mõlemast.”
Euroliidu apologeedid ei ole väsinud tänini EL-i digiteenuste seadust õigustamast, jutustades jätkuvalt, kuidas sõnavabadust piiravad regulatsioonid on mõeldud üksnes selleks, et kaitsta eurodemokraatiat “desinformatsiooni” ning “välismaise sekkumise” eest. Ent USA kongressi raportist selgunud tõsiasjad muudavad sarnased jutustused kõike muud kui veenvaks. Tänaseks on selge, et igati õiguspäraste poliitiliste avalduste keelustamine “äärmuslusena” üksnes põhjusel, et need ei ühti võimude poolt kehtestatud narratiiviga, on Euroopas loonud olukorra, kus demokraatiast on saanud “juhitud demokraatia”.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Euroopa Liidu metamorfoos vabakaubanduse abil Euroopa riikide majanduslikku heaolu edendavast institutsioonist Euroopa rahvaste suveräänsuse ning kodanike sõnavabaduse annulleerimise (Digiteenuste määrus, vihakõne seaduskavad, jne) masinavärgiks on protsess, mis on nüüdseks jõudmas viimasesse faasi. Euroopa Liidust on tänaseks saanud institutsioon, mis on juhitud (komisjoni näol) organi poolt, millel puudub igasugune demokraatlik mandaat, ent mis on haaranud endale üha rohkem õigusi tühistada üha suurema elanikkonna (kuna nn “populistlike” parteide toetus kasvab terves Euroopas) poliitiline tahe.
Mis iseloomustab nn “vaba ja demokraatliku” Euroopa ühiskondlik-poliitilist realiteeti tänasel päeval? Eeskätt iseloomustab seda programmiline sõnavabaduse hävitamine ja tühistamiskultuur, enesetsensuur, kodanikuõiguste olematuks õgvendamine, reaalse poliitilise opositsiooni liikmete karakterimõrvad, õigussüsteemi kasutamine poliitiliste oponentide hävitamiseks, majandusliku jõukuse genereerimist üha võimatumaks muutev bürokraatia, lisaväärtuse maksude abil eksproprieerimine ning kanaliseerimine “siseringi” liikmetele, psühholoogilised infooperatsioonid masside hoiakute kujundamiseks jms.
Mis iseloomustab nn “vaba ja demokraatliku” Euroopa ühiskondlik-poliitilist realiteeti tänasel päeval? Eeskätt iseloomustab seda programmiline sõnavabaduse hävitamine ja tühistamiskultuur, enesetsensuur, kodanikuõiguste olematuks õgvendamine, reaalse poliitilise opositsiooni liikmete karakterimõrvad, õigussüsteemi kasutamine poliitiliste oponentide hävitamiseks, majandusliku jõukuse genereerimist üha võimatumaks muutev bürokraatia, lisaväärtuse maksude abil eksproprieerimine ning kanaliseerimine “siseringi” liikmetele, psühholoogilised infooperatsioonid masside hoiakute kujundamiseks jms.
Adrian Bachmann
Ülaltoodud nimistut silmas pidades on selge, et Euroopa ees seisab vaid kaks tulevikustsenaariumit: kas eksisteeriva EL-i võimustruktuuri dekonstrueerimine või Euroopa rahvaste jõukuse ja vabaduste pöördumatu kadu.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: