Audio leiate artikli lõpust
Ameerika Ühendriikide kaubanduspuudujääk püstitas 2021. aastal uue rekordi. USA impordib maailmast triljonite dollarite väärtuses enam kaupu kui välisriikidesse vastu müüb. Aastakümneid kestnud süsteem on võimalik USA dollari staatuse tõttu maailma reservvaluutana, võimaldades Ühendriikidel saada maailma riikidest triljonite dollarite eest kaupu sisuliselt tasuta.
Numbritest
Taastuv majandus lubas ameeriklastel oma impordi rekordilistesse kõrgustesse tõsta, mistõttu USA kaubandusbilansi puudujääk ületas 2021. aastal esimest korda riigi ajaloos 1 triljoni USA dollari piiri.
2021. aastal kasvas kaubanduslõhe varasema aasta 893,5 miljardilt USA dollarilt 1,08 triljoni dollarini. Ka 2020. aasta puudujääk oli toona püstitanud uue rekordi.
Ajaloo suurim kasv leidis aset möödunud aasta detsembris, mil valitsuse hinnangul kasvas puudujääk 3%, tõustes 98 miljardilt 101 miljardi USA dollarini.
Suurem pilt
USA majanduse kiire taastumine võrreldes enamike teiste riikidega – suuresti tänu tohututele riiklikele toetustele (märkus: tegemist on ajaloos suurima ulatusega rahatrükiga, mille all USA ise kõige vähem kannatab, lükates massiivse dollaritrüki inflatsioonilis-vaesustavad tagajärjed teistesse maailma riikidesse, mis USAsse kaupu ekspordivad ise Ühendriikidest vähem hüviseid vastu saades) – aitab selgitada rekordilist puudujääki kaubavahetuses. Ameeriklased jaksasid soetada rohkem välismaiseid kaupu ja seda nad ka tegid.
Kuivõrd teistes riikides oli majanduse taastumine aeglasem, võttis ka USA ekspordi taastumine kauem aega.
Ennustatakse, et teiste riikide majanduste elavnedes leeveneb ka puudujääk USA kaubandusbilansis. Siiski on USA kaubanduslõhe juba aastaid olnud suur ning ei paista lähiajal koomale tõmbuvat.
Olulised detailid
USA import kasvas detsembris 2%, tõustes 258,2 miljardi USA dollarini.
Ekspordi kasv oli 1,4%, jõudes 157,3 miljardi dollarini.
2021. aasta kaubanduse üldine puudujääk jääb eeldatavasti siiski alla 1 triljoni dollari, kuna USA-l on teenuste, näiteks turismi ja reisimise, osas regulaarselt ülejääk. Kaubanduslõhe kogusumma jääb ilmselt napilt alla 800 miljardi dollari piiri.
Valitsuse kaubandusaruandes öeldi ka, et jaemüügi varud kasvasid detsembris 4,4%. Hulgimüügi varude kasvu hinnati esialgsete andmete põhjal 2,1%-le.
Ettevõtted on püüdnud tootmismahtu suurendada, et kasvava turunõudlusega sammu pidada, kuid jätkuv tööjõu ja tooraine defitsiit on kujunenud sellegipoolest suureks takistuseks.
Tulevikuperspektiiv
„Omikron ähvardab tekitada veelgi suuremat puudujääki, kuna viirusest tingitud probleemid mõjutavad ülemaailmset kasvu ja turismi, avaldades seeläbi survet USA ekspordile, samas kui kohalike kaupade nõudlus püsib endiselt tugevana,” ütles USA majandusteadlane Mahir Rasheed ettevõttest Oxford Economics.
Kommenteerib Adrian Bachmann
Triljon dollarit ületav kaubandusdefitsiit on midagi raskesti hoomatavat. Tegemist on summaga, mis on peaaegu võrdne Euroopa majandusmootori, maailma 196st riigist suuruselt kolmanda eksportija Saksamaa aastase koguekspordiga: autod, turbiinid, aeronautikasüsteemid, elektroonika, tootmisrobotid, tarbekaubad jne.
Kaubandusdefitsiit moodustab osa USA välisvõlast, mis paisub iga aastaga ning mida teadupärast kunagi tagasi ei maksta. Tegemist on teatud mõttes USA globaalse ülemvõimu “dividendiga”, kuna tänaseks on USA saanud maailma riikidelt juba (ajalooliselt fikseeritud ostujõuga kalibreeritult) kümnete triljonite dollarite vääringus importkaupu, millele pole USA ekspordis vastust.
Ühendriikide võime saada maailmast triljonite dollarite väärtuses tasuta hüviseid kestab aga senikaua, kuni kestab USA dollari staatus maailma reservvaluutana, mis omakorda sõltub sellest, kui kaua kestab USA ülemaailmne militaarne ülemvõim. Viimane on hetkel veel kõigutamatu. Võrreldes Hiina ühe ning Venemaa 16 välismaise sõjaväebaasiga on Ühendriikidel maailmas umbes 800 sõjaväebaasi, mis on umbes 20 korda enam kui ülejäänud maailma 196 riigil kokku panduna.
Kuula artiklit
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: