Cyrus Janssen
Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
“Olla USA vaenlane on ohtlik, kuid olla USA sõber on hukatuslik…”
Henry Kissinger
Ühendriikide legendaarse välisministri palju kõlanud tsitaat on hetkel meie silme ees tõeks saamas ning oleme tunnistajaks sellele, kuidas Euroopa suurima tööstusriigi Saksamaa majandus on kiirkorras kokku varisemas, samas kui kogu Lääne meedias valitseb haudvaikus Euroopa tööstushiiu kollapsi tegelikest põhjustest.
2024. aasta veebruaris tunnistas Saksamaa majandusminister Robert Habec, et Saksamaa majandustulemused on “dramaatiliselt halvad”. Kui reaalsus on jõudnud punktini, kus reserveeritud sakslane kasutab sedavõrd drastilist kõnepruuki, võib olla päris kindel, et olukord on tõepoolest meeleheitlik.
Eelmisel aastal oli Saksamaa majandus kõigi maailma suurimate majanduste seas kõige kehvemas seisus, kusjuures Saksa majandus oli ametlike andmete kohaselt ainus, mis kahanes, tehes seda 0,3% võrra. Asja juures kõige kurjakuulutavam on aga asjaolu, et sünge olukord ei näita paranemise märke. Oli lootus, et 2024. aasta kujuneb Saksamaa jaoks taas tuhast tõusmise aastaks ning alles hiljuti prognoosiski Saksamaa valitsus riigile 1,3%-list majanduskasvu. Kuid nüüd on Saksa majandusstatistikud sunnitud prognoositavat kasvu kärpima vaid 0,2%-ni. Enamik majandusteadlasi ja ärijuhte nõustuvad, et tegemist ei ole ajutise majanduslanguse, vaid Saksamaa majandusmudeli sügavama struktuurse probleemiga.
Kui teile tundub, et Saksamaa majanduskollapsist rääkides on tegu liialdusega, siis tasub meeles pidada, et oleme tänaseks jõudnud olukorda, kus kaks Saksa ettevõtet kolmest on viimastel aastatel oma tootmise vähemalt osaliselt Saksamaal likvideerinud või täielikult kodumaalt lahkunud. Enamus ettevõtteid nimetab lahkumise põhjustena taevasse tõusnud energiahindu, inflatsiooni, ülereguleerimist ning lõputuid poliitilisi skismasid.
Kui teile tundub, et Saksamaa majanduskollapsist rääkides on tegu liialdusega, siis tasub meeles pidada, et oleme tänaseks jõudnud olukorda, kus kaks Saksa ettevõtet kolmest on viimastel aastatel oma tootmise vähemalt osaliselt Saksamaal likvideerinud või täielikult kodumaalt lahkunud.
Cyrus Janssen
Kuid mis või kes põhjustab Saksamaa pikaajalise majandusliku ja tööstusliku tugevuse sedavõrd kiiret ja katastroofilist kokkuvarisemist? Tõde on märksa hirmutavam kui peavoolumeedias meile esitatud lood, ning järgnevas selgitan selle olukorra olemust lihtsalt kokkuvõetuna.
Kolm peamist probleemi Saksamaa majanduses
Saksamaa kohutava olukorra on põhjustanud kolm primaarset tegurit: esiteks riigi taevasse tõusnud energiahinnad, teiseks vähenenud eksport Hiinasse ja kolmandaks sõjaliste kulutuste kiire kasv antud oludes. Kõige uskumatum nende kolme teguri juures on, et tegelikult on neil kõigil üks aluspõhjus ja selleks on Ameerika Ühendriigid. Ma ei kavatse järgnevas pelgalt Ameerika Ühendriike maha teha – selle asemel kavatsen ma iga nimetatud teguri faktidega lahti mõtestada ja näidata, millist rolli on Ameerika Ühendriigid mänginud Saksamaa languses.
Saksamaa kohutava olukorra on põhjustanud kolm primaarset tegurit: esiteks riigi taevasse tõusnud energiahinnad, teiseks vähenenud eksport Hiinasse ja kolmandaks sõjaliste kulutuste kiire kasv antud oludes. Kõige uskumatum nende kolme teguri juures on, et tegelikult on neil kõigil üks aluspõhjus ja selleks on Ameerika Ühendriigid.
Cyrus Janssen
Miks Saksamaa vähendab eksporti Hiinasse
Alustame Saksamaa vähenenud ekspordist Hiinasse. Kuni viimase ajani oli Saksamaa maailma ekspordivõimekuse tipus ning tema peamised ekspordiartiklid – mootorsõidukid, masinad ja keemiatooted – hoidsid riigi majanduse vereringet töös. Oluline on mõista, et Hiina on olnud Saksamaa peamine kaubanduspartner igal aastal viimase kaheksa aasta jooksul. Lühidalt öeldes on Hiina turg Saksamaa majanduse jaoks asendamatu.
Praegu on Saksamaa elutähtis kaubandussuhe Hiinaga Ameerika Ühendriikide tugeva rünnaku all. Võtame näiteks autotooja Volkswageni ja kemikaalitootja BASF – kaks Saksamaa suurimat ettevõtet aastatulu järgi ja seega kaks olulist panustajat Saksamaa majandusse –, keda USA valitsus sundis veebruaris sulgema oma tehaseid Hiinas, täpsemalt Hiina läänepoolses provintsis Xinjiangis. Just siin on USA valitsus ja sõjalis-tööstuslik kompleks juba aastaid surunud läbi narratiivi, et Hiina on orjastanud kohaliku moslemitest uiguuri elanikkonna ning allutanud nad etnilisele puhastusele ja sunnitööle, hoolimata ülekaalukatest tõenditest, mis näitavad, et need väited ei vasta tõele. Järgnevalt lubage mul näidata, kuidas USA valitsuse sunnile allutamine praktikas toimib.
Kuidas USA valitsus sundis Saksamaad Hiinast lahkuma
Kõigepealt ähvardas BASF-i Rahvusvaheline Hiina-teemaline Allianss (The Interparliamentary Alliance on China, IPAC), mis kujutab endast poliitilist rühmitust, mille on asutanud Hiina-vastased “pistrikud”, sh Florida senaator Marco Rubio. Aliansi eesmärk on lihtne – survestada maailma valitsusi Hiinat ohjeldama.
Pange tähele, et allianssi rahastab USA Rahvuslik Demokraatia Toetusfond (National Endowment for Democracy, NED), USA Luurekeskagentuuri (CIA) variettevõte, mis rahastab režiimivahetuse operatsioone riikides, mida peetakse Ameerika Ühendriikide suhtes vaenulikeks. Alianssi rahastab ka George Sorose Avatud Ühiskona Fond, mille eesmärk on “aidata võidelda ohuga, mida Hiina kasvav mõju kujutab endast reeglitel põhinevale maailmakorrale”.
Aliansi poolt BASF-ile esitatud ähvardus kõlas järgmiselt: “Teie ettevõtte usaldusväärsus ja ausus on kaalul ja meie leiame, et on väga oluline, et te võtaksite selle küsimusega tegelemiseks kiireid ja otsustavaid meetmeid.” Ma ei pea vist siinkohal täpsemalt kirjeldama, mis juhtub, kui mõni riik või ettevõte ei täida USA valitsuse või CIA soove.
Ei ole sugugi üllatav, et IPAC rajab oma ultimaatumi BASF-i Xinjiangist lahkumiseks aruandele, mille on koostanud kurikuulus Adrian Zenz, tuntud Hiina-vastane ja evangeelne uuesti sündinud kristlane, kes on deklareerinud et: “Ma tunnen väga selgelt, et Jumal juhatab mind Pekingi vastu astuma”. Zenzi raportis väidetakse ilma igasuguste tõenditeta, et BASF näib olevat šokeerival määral seotud uiguuride ränkade kuritarvitustega. Zenz, kes töötab USA kongressi asutatud kommunismivastase propagandaasutuse Kommunismiohvrite Mälestusfond (Victims of Communism Memorial Foundation) heaks, on järjepidevalt koostanud Xinjiangi kohta väga küsitava väärtusega uurimusi, mis ei ole vastu pidanud ka elementaarsele kontrollile. Üllataval kombel ei ole see takistanud ei Lääne meediat ega valitsusi neid aruandeid sageli kui tõestatud fakte tsiteerimast.
BASF on alates Xinjiangis tehaste avamisest rakendanud alati korrapäraseid hoolsusmeetmeid, sealhulgas sise- ja välisauditeid, ning ei ole kordagi leidnud tõendeid inimõiguste rikkumiste kohta. BASF-i tegevjuhi Martin Brudermülleri sõnul need auditid “ei paljastanud mingeid rikkumisi või midagi, mis ohustaks meie standardeid”. Loomulikult ei hoolinud IPAC sellest ja avaldas BASF-ile maksimaalset survet, kuni see andis järele ja oma tegevuse lõpetas.
Hullumeelsus on see, et USA rakendab praegu täpselt sama strateegiat Saksamaa suurima ettevõtte – Volkswageni – vastu koordineeritud rünnaku raames. Varsti pärast seda, kui Kommunismiohvrite Mälestusfond ja Adrian Zenz esitasid oma süüdistused BASF-i vastu, järgnes neile IPAC, ähvardades ja sundides ettevõtet oma tegevust lõpetama, ning tänaseks on Kommunismiohvrite Mälestusfond esitanud sõna otseses mõttes täpselt samad süüdistused Volkswageni vastu.
See ei ole esimene kord, kui Volkswagenit süüdistatakse Xinjiangis orjatööjõu kasutamises või kaasosaluses selles. Varasemate aastate jooksul ei andnud Volkswagen survele järele ja viis sarnaselt BASF-iga läbi mitmeid auditeid, mis jällegi ei tuvastanud kunagi ühtegi sunnitöö juhtumit. Kuid seekord tundub, et Saksa autotootja ei suuda kauem survele vastu pidada ja on samuti sunnitud oma tegevuse lõpetama.
Mis on aga veelgi hullumeelsem – ka teised Saksa autotootjad on juba Ühendriikide sihtmärgiks võetud. USA konfiskeeris hiljuti tuhandeid Porsche, Audi ja Bentley autosid üksnes seetõttu, et neis kahtlustati tarvitatavat Lääne-Hiinast pärit osi. Šokeerival moel ei ole need näited kaugeltki üksikjuhtumid, sest tung “Hiinat ohjeldada” ja Ameerika Ühendriikidest lahti siduda, on survestanud ülemaailmselt kõiki alates ettevõtetest kuni riikideni USA diktaadile alluma ja sama programmi järgima ka juhul, kui see peaks tähendama diktaadile alluvate ettevõtete ja riikide majanduslikku hävingut. Igaüks, kes keeldub sellele programmile allumast või väljendab selle suhtes vastumeelsust, saab koheselt USA valitsuse repressioonide osaliseks.
Tung “Hiinat ohjeldada” ja Ameerika Ühendriikidest lahti siduda, on survestanud ülemaailmselt kõiki alates ettevõtetest kuni riikideni USA diktaadile alluma ja sama programmi järgima ka juhul, kui see peaks tähendama diktaadile alluvate ettevõtete ja riikide majanduslikku hävingut.
Cyrus Janssen
Kuidas USA kontrollib rahvusvahelisi kiibitootjaid
2022. aastal keelas USA valitsus täiustatud mikrokiipide müügi Hiinasse, et köndistada sedasi Hiina kasvavat mikrokiibitööstust. Seejärel sundis USA kiibitootjaid kogu maailmas USA keeldu järgima. Üks märkimisväärsemaid näiteid on siinkohal Hollandi pooljuhtide ettevõte ASML. See samm on olulisel määral kahjustanud kõiki kiibitootjaid, sealhulgas Ameerika endi omi, näiteks Nvidia korporatsiooni, kuna Hiina on ajalooliselt olnud nende suurimaks kliendiks ja moodustanud suure osa ettevõtete tuludest.
Samuti tuleb rõhutada, et sundides suurettevõtteid nagu Volkswagen ja BASF Xinjiangist välja tõmbuma, tekitati nendes piirkondades ulatuslik väärtuslike töökohtade kadu. Seega iroonilisel kombel kahjustab antud poliitika tegelikult kõige rohkem kohalikke töötajaid, sealhulgas uiguure, kes on tänaseks kaotanud olulise osa oma sissetulekutest.
Kuigi USA on siin olukorras suuresti süüdi, on hämmastaval kombel peaaegu kogu Saksamaa poliitiline eliit, peavoolumeedia ja üldine elanikkond järginud innukalt Ameerika soovi Hiinat demoniseerida ja endast lahutada. See on veider ja ausalt öeldes rumal, sest paljud eksperdid ja Saksa ettevõtete juhid on väsimatult hoiatanud, et enda Hiinast lahtisidumine hävitaks kogu Saksamaa majanduse. Kurb tõde on, et suur osa Saksamaast, eriti selle poliitiline ladvik ja meedia, on pikka aega USA välispoliitilisi narratiive pimesi puhta kullana võtnud ka siis, kui nende järgimine on selgesti ennasthävitav.
Suur osa Saksamaast, eriti selle poliitiline ladvik ja meedia, on pikka aega USA välispoliitilisi narratiive pimesi puhta kullana võtnud ka siis, kui nende järgimine on selgesti ennasthävitav.
Cyrus Janssen
Nord Streami gaasitoru õhkulaskmine
Parim hiljutine näide aset leidvast kampaaniast on Nord Streami gaasijuhtme, mille funktsioon oli maagaasi transportimine Venemaalt Saksamaale ja sealt edasi ülejäänud Lääne-Euroopasse, õhkulaskmine. Kuigi süüdlast ei ole tänini otseselt kindlaks tehtud, on mitmel põhjusel väga tõenäoline, et selleks oli USA.
Esmalt kinnitas USA president Joe Biden otsesesõnu, et selline plaan on olemas. Vahetult enne Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris kinnitas Biden, et kui Venemaa tungib Ukrainasse, siis Nord Streami ei ole enam: “Me teeme sellele projektile lõpu… Ma luban, et me saame sellega hakkama.”
Nord Streami õhku laskmine USA poolt poleks ka üllatav, kuna Saksamaa ja Venemaa energiaalase koostöö hävitamine on olnud pikka aega Ameerika Ühendriikide avalikult välja öeldud strateegiliseks eesmärgiks.
Nord Streami õhku laskmine USA poolt poleks ka üllatav, kuna Saksamaa ja Venemaa energiaalase koostöö hävitamine on olnud pikka aega Ameerika Ühendriikide avalikult välja öeldud strateegiliseks eesmärgiks.
Cyrus Janssen
Eelmisel aastal avaldas maailmakuulus uuriv ajakirjanik Seymour Hersh Nord Streami rünnaku kohta aruande, milles ta kirjeldab üksikasjalikult, kuidas USA rünnakut kavandas, ette valmistas ja ellu viis. Võiks arvata, et Pulitzeri auhinnaga pärjatud Ameerika legendaarse uuriva ajakirjaniku paljastus Saksamaa strateegilise energiataristu ühe alustala õhku laskmisest USA poolt oleks ummistanud kogu Saksa meedia, ent lugu ei saanud Saksa massimeedias hämmastaval kombel sisuliselt mingisugust kajastust.
Selle asemel, et asuda lugu uurima, kordas Saksa meedia täiesti kriitikavabalt USA valitsuse eitusi ning keskendus Hershi maine õõnestamisele. Ja sedasi usub enamik sakslasi tänini naiivselt, et Lääneriikides ei ole sellised häbematult nahaalsed aktsioonid, veel vähem sõjakuritegude toime panemine, isegi mõeldavad pelgalt seepärast, et need riigid on demokraatlikud ja neil on läänelikud väärtused.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!