PAUL CRAIG ROBERTS
Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Paul Craig Roberts on Ameerika majandusteadlane, kes on pika karjääri jooksul hoidnud mitmeid mõjukaid positsioone Ameerika Ühendriikide poliitilise, majandusliku ning meediaeliidi absoluutses tipus. Roberts oli 1980-ndatel aastatel Ronald Reagani administratsiooni aserahandusminister ning teda peetakse “reaganomicsi” nime kandnud USA ülieduka majandusstrateegia üheks peamiseks autoriks.
Pärast teenistust Ühendriikide riigiaparaadis töötas Roberts USA mõjuvõimsaima majandusajalehe The Wall Street Journal toimetajana ning Washingtoni globaalset strateegiat kujundava mõttekoja Rahvusvaheliste ja Strateegiliste Uuringute Keskus (CSIS – Centre for Strategic and International Studies) teadurina. Robertsist on viimastel aastakümnetel saanud Ühendriikide sise- ja välispoliitika üks mõjuvõimsamaid kriitikuid, kes väljendab vana kooli ameeriklase jõulise otsekohesusega seisukohti, mida Washingtoni establishmendile ei meeldi kuulda. Mehe teadmised globaalmajanduse toimimisest ja geostrateegia teoreetilistest alustaladest ning praktilistest realiteetidest on erakordsed ning tema vabatmehe vaimust kantud talupojamõistusega analüüsid väärivad tähelepanu.
2017. aastal andis USA endine aserahandusminister hämmastava intervjuu, milles avaldas oma isiklikule kogemusele tuginedes peamise mehhanismi, mille abil Ameerika Ühendriigid on pärast teist maailmasõda saavutanud ja säilitanud liidripositsiooni maailmas. Robertsi paljastus on esmakordselt lugedes nii ühtaegu shokeeriv kui ka lõppastmes hämmastavalt lihtne, näidates, kuidas aastatuhandete jooksul suurvõimude poolt kasutatud metoodikad hegemoonia loomiseks on muutunud üksnes tehnoloogias, jäädes muutumatuks oma põhiolemuse poolest. Alljärgnevas on toodud peamised fragmendid sellest intervjuust, mis ei ole ka 6 aastat hiljem oma aktuaalsust minetanud…
Maailmas peaaegu ei ole enam USA tahtest sõltumatuid valitsusi. Neid ei ole ka Euroopas. Kõik need riigid on tänaseks USA omanduses.
Paul Craig Roberts
Geostrateegiliselt on suur pilt selline, et Hiina ja Vene Föderatsiooni eraldumine Läänest suurendaks märgatavalt Venemaa võimu Idas ning tähendaks paralleelselt Lääne võimu lagunemist maailmas. Sisuliselt oleks tegemist maailmarevolutsiooniga, aga see ei ole kindlasti miskit, millest Lääne keskpangad on huvitatud. Oluline on meeles pidada, et Lääne keskpankade peamine eesmärk on oma ülemaailmse finants-hegemoonia laiendamine.
Võtame näiteks Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Lepingu (North American Free Trade Agreement – NAFTA)… Sisuliselt ei olnud antud lepingu näol tegemist ei millegi muuga kui Mehhiko pankade oma kontrolli alla võtmisega USA pankade poolt. Põhja-Ameerika vabakaubandusleppe tuum seisnes selles, et osa USA tööstusest viiakse küll Mehhikosse ja luuakse seal töökohti, kuid Mehhiko omalt poolt annab oma pangandusturu USA pankade kontrolli alla. Ja nii ka läks…
Oluline on meeles pidada, et Lääne keskpankade peamine eesmärk on oma ülemaailmse finantshegemoonia laiendamine.
Paul Craig Roberts
Aastaid tagasi, kui ma olin just kaitsnud oma doktorikraadi, töötas minu väitekirja komisjoni esimees kaitseministri asetäitjana rahvusvahelise julgeoleku küsimustes, mis oli sel ajal kõige kõrgem ametikoht Pentagonis. See oli Nixoni presidentuuri ajal ja üheks tema tööülesandeks oli Vietnami sõjast tagasi tõmbuda.
Mäletan üht päeva, mil ta kutsus mind enda juurde, kuna ta tahtis, et ma läheksin Vietnamisse ja võtaksin üle sealsete abiprogrammide juhtimise, mis olid peamiseks Vietnami sõja rahastamise vahendiks. Selleks ajaks oli Vietnami sõda tegelikkuses sisuliselt lõppenud, sest Kongress oli sellelt oma toetuse tagasi võtnud, mistõttu oli minu ees sisuliselt kaks valikut: varastada minu hallata antud raha ja jagada seda nendega, kes seal kohapeal on, et ennast atentaadi eest kaitsta, või saada ise nende poolt tapetud. Sestap otsustasin loobuda sellest pakkumisest ja ütlesin, et minu arvates ei ole seda tööd enam võimalik selliselt teha, nagu tema seda soovis.
Olin toona noor ja kogenematu riigiametnik ning otsustasin, et pean kasutama unikaalset võimalust küsida nii mõjuvõimsa mehe käest, nagu seda on USA asekaitseminister, ühte küsimust, mis oli mind alati paelunud… millise ime läbi õnnestub Washingtonil alati oma tahtmist teistele riikidele peale suruda? Vastus minu küsimusele oli lühike ja ühesõnaline… raha.
Paul Craig Roberts
Aga olin toona noor ja kogenematu riigiametnik ning otsustasin, et pean kasutama unikaalset võimalust küsida nii mõjuvõimsa mehe käest, nagu seda on USA asekaitseminister, ühte küsimust, mis oli mind alati paelunud… millise ime läbi õnnestub Washingtonil alati oma tahtmist teistele riikidele peale suruda? Vastus minu küsimusele oli lühike ja ühesõnaline… raha.
Ma olin segaduses ning arvasin esmalt, et ta pidas silmas välisabi, kuid ei. Mulle öeldi otsesõnu, et me anname välisriikide riigijuhtidele kotitäite kaupa raha, et me sisuliselt omame neid ja nad raporteerivad tegelikkuses meile. Ta ei kiitnud seda küünilist programmi heaks, kuid tunnistas ausalt, et nii lihtne see ongi. Mida ta aga tegelikult sellega ütles, oli see, et maailmas peaaegu ei ole enam USA tahtest sõltumatuid valitsusi. Neid ei ole ka Euroopas. Kõik need riigid on tänaseks USA omanduses.
Mulle öeldi otsesõnu, et me anname välisriikide riigijuhtidele kotitäite kaupa raha, et me sisuliselt omame neid ja nad raporteerivad tegelikkuses meile.
Paul Craig Roberts
Ma ei ole sellel päeval aset leidnud vestlust mitte kunagi unustanud ja aastaid hiljem, ammu pärast oma endise kolleegi surma, kui ma arvasin, et ma ei saa sellega talle enam kahju teha, avaldasin selle vestluse ajalehes. Ma sain seepeale kaks kirja kahelt tema kunagiselt assistendilt, kes mõlemad kinnitasid, et täpselt nii need asjad toimuvadki. Nad ütlesid ka seda, et ma saan selle välja ütlemise eest piki päid ja jalgu.
Aga siis ma hakkasin mõtlema selle peale, kuidas on võimalik, et endine Briti peaminister Tony Blair oli kõigest aasta pärast ametist lahkumist omandanud 50 miljoni naelase varanduse? Kust see kolossaalne raha üleöö tekkis? Kuidas on võimalik peaministril teenida 50 miljonit naela? See seletab, miks ükski välisriigi juht ei teeni mitte oma riigi, vaid Washingtoni huve.
Kuidas on võimalik, et endine Briti peaminister Tony Blair oli kõigest aasta pärast ametist lahkumist omandanud 50 miljoni naelase varanduse? … Siin peitub ka põhjus, miks kõik need (formaalselt suveräänsed) riigid toetavad innukalt kõiki Washingtoni sõdu.
Paul Craig Roberts
Siin peitub ka põhjus, miks kõik need (formaalselt suveräänsed) riigid toetavad innukalt kõiki Washingtoni sõdu. Euroopa põgenikekriisile on kaasa aidanud kõik Euroopa riigipead, nii Merkel ja Macron kui Hispaania ja Itaalia presidendid ja ka kõik teised. Nad teevad seda, sest nad on teinud poliitilist “katet”, õigustades USA sõdasid. Washingtonil on vaja “liitlasriikide” toetust, et USA kallaletungid maailmas ei paistaks välja kui alasti agressioon, vaid miskit, mida on võimalik välja käia “rahvusvahelise kogukonna” demokraatia levitamise operatsiooni või muu sellisena.
Kogu see immigratsioon, mis praegu Euroopas ja eriti Saksamaal peavalu valmistab, seeläbi riikide poliitikat kujundab ning põhjustab niinimetatud “parempoolsete” parteide esilekerkimist, on tingitud Euroopa riikide juhtide otsusest loobuda Washingtoni agenda nimel oma enda riikide huvide esindamisest.
Washingtonil on vaja “liitlasriikide” toetust, et USA kallaletungid maailmas ei paistaks välja kui alasti agressioon, vaid miskit, mida on võimalik välja käia “rahvusvahelise kogukonna” demokraatia levitamise operatsiooni või muu sellisena.
Paul Craig Roberts
Sama tendentsi on märgata ka lakkamatult vaenulikus käitumises Venemaa suhtes, ehkki on täiesti mõistetamatu, miks peaks olema ühegi Euroopa riigi eksistentsiaalsetes huvides olla vaenujalal Venemaaga? Seda enam, et Venemaa on ühemõtteliselt deklareerinud, et nad ei kavatse enam mitte kunagi pidada ühtegi sõda oma riigi territooriumil. Aga sellegipoolest osalevad varasemalt neutraalsed riigid nagu Rootsi ja Norra Venemaa piiri ääres toimuvatel NATO õppustel ning Poola ja Rumeenia lubavad USA-l paigutada tuumalõhkepäid oma Venemaa-piiride äärde. See on hullumeelsus – täites Washingtonist dikteeritud agendat, kirjutavad Euroopa riigid sisuliselt alla oma surmaotsusele…
Venemaa on ühemõtteliselt deklareerinud, et nad ei kavatse enam mitte kunagi pidada ühtegi sõda oma riigi territooriumil.
Paul Craig Roberts
USA sõda Afganistanis on kestnud 16 aastat. Selle 16 aasta jooksul ei ole nad suutnud jagu saada mõne tuhande pealisest suhteliselt nõrgalt relvastatud Talibanist. Kuidas peaks selline riik suutma minna sõtta Venemaaga? Aga Euroopa läheb kogu selle hullumeelsusega kaasa, rõhutades igavesti seda, kuidas Venemaa on suur oht, mis kogu maailma ähvardab. Venemaa ei ole kedagi ähvardanud. Pigem on Putin olnud tavatult vaoshoitud, sest ta ei ole seni kunagi kaasa läinud Washingtoni provokatsioonidega. Küll aga ei paista Euroopa riigijuhid mõistvat seda, et kui Venemaa ja USA vahel kokkupõrge tõepoolest aset leiab, siis on just Euroopa see, millest midagi alles ei jää.
Aastaid tagasi [1996 – tõlkija märkus] avaldas üks California kohaliku ajalehe San Jose Mercury uuriv ajakirjanik [Gary Webb] väljaande loal artiklite seeria selle kohta, kuidas USA Luure Keskagentuuri (Central Intelligence Agency – CIA) tegevusalade hulka kuulub ka narkokaubandus. Paljud on kirjutanud raamatuid selle kohta, kuidas Bill Clinton ajal, mil ta oli Arkansase osariigi kuberner, pakkus katet Lõuna-Ameerikast tulevate narkootikumidega äritsemisele, mis omakorda rahastas Iraani-Contra skandaali keskmeks olnud relvade soetamist.
Poola ja Rumeenia lubavad USA-l paigutada tuumalõhkepäid oma Venemaa-piiride äärde. See on hullumeelsus – täites Washingtonist dikteeritud agendat, kirjutavad Euroopa riigid sisuliselt alla oma surmaotsusele…
Paul Craig Roberts
Selle ajakirjaniku avaldused pälvisid palju tähelepanu, aga CIA on väga võimas vastane. Loomulikult kasutati teisi väljaandeid San Jose Mercury’s avaldatu ümber lükkamiseks ja lugude autori maine mäkerdamiseks. Webbi karjäär tehti maatasa, aga ma ei mäleta, kas ta oli ka üks nendest, kes ,,enesetapeti.” Sageli leitakse need inimesed, kes ühel või teisel põhjusel tõeliselt vägevatele jalgu jäävad, surnuna ja surma põhjuseks on sellisel juhul alati enesetapp. [Gary Webb leiti 2004. aasta 10. detsembril tõepoolest oma kodust surnuna. Surma põhjuseks oli kaks kuulihaava peas. Ametliku aruande kohaselt oli tegemist enesetapuga.]
Webbiga juhtunust piisas, et panna kõiki ajakirjanikke teema vastu kiiresti huvi kaotama. See, kui millestki ei tohi kirjutada või uurida, teeb ka CIA elu loomulikult lihtsamaks, sest lisaks agentuuri legitiimsetele osadele ehk analüütikutele, kelle ülesanne ongi lihtsalt teabe kogumine ja analüüsimine, on luureagentuuril olemas ka niinimetatud mustade operatsioonide (black operations) pool, mille ülesannete hulka kuulub valitsuste kukutamine ja välisriikide poliitiliste juhtide tapmine.
Küll aga ei paista Euroopa riigijuhid mõistvat seda, et kui Venemaa ja USA vahel kokkupõrge tõepoolest aset leiab, siis on just Euroopa see, millest midagi alles ei jää.
Paul Craig Roberts
Kuidas seda kõike rahastatakse? CIA tegutseb mitme ettevõtte taga, mis nende niinimetatud “musti operatsioone” varjavad, ning sellised ettevõtted võivad olla väga tulusad. Kuna narkokaubandus toob sisse palju likviidseid vahendeid ja suudab seeläbi selliseid operatsioone hästi rahastada, ei pane imestama, kui ka CIA ning iseäranis just selle varjatum pool sellises ärivaldkonnas tegutsemise vastu suurt huvi tunneb.
Afganistan on maailma juhtiv riik oopiumi tootmises. Teada on ka see, et Taliban selle tootmist heaks ei kiida. Seega peab oopiumi tootmist toetama USA ise, sest kui Taliban seda ei organiseeri, siis peab see paratamatult olema keegi teine. Oopium tooks CIAl-e sisse sadu miljardeid pestud ,,mitteametlikku” raha. Loomulikult peab keegi pangandussüsteemis tegelema ka selle raha puhtaks pesemisega ning tõenäoliselt teevad seda tegelikkuses kõik suured pangad.
See, kuidas maailm tegelikult töötab, on sügav ja keeruline ning selle uurimisse süvenedes muutub mõistetavaks, et me tegelikult ei teagi, kes mängu juhib.
See, kuidas maailm tegelikult töötab, on sügav ja keeruline ning selle uurimisse süvenedes muutub mõistetavaks, et me tegelikult ei teagi, kes mängu juhib.
Paul Craig Roberts
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!