Ameerika Ühendriikide asepresidendi James David Vance’i poolt Müncheni julgeolekukonverentsil Euroopa valitsevale eliidile peetud kõnet võib pidada üheks kõige märgilisema tähtsusega sõnavõtuks Ameerika potentaadi poolt viimastel aastakümnetel. See on deklaratsioon, mille šokilainetus ei näita veel vaibumise märke Euroopa võimueliidi seas, kelle positsioonid on hakanud Trumpi võimule naasmise järgselt kõikuma, kuulutades ette mitte üksnes geopoliitilise, vaid ka sisepoliitiliste režiimimuutuse võimalikku algust terves Euroopas. Järgnevas on toodud kõne tõlge täismahus eestikeelseks lugemiseks ja kuulamiseks…
Audio leiate artikli lõpust.
James David Vance 14.02.2025 Müncheni julgeolekukonverentsil
Üks asi, millest ma tahtsin täna rääkida, on ootuspäraselt meie ühised väärtused. Mul on suur rõõm taas Saksamaal olla. Nagu te juba kuulsite, viibisin ma möödunud aastal siin Ameerika Ühendriikide senaatorina. Nägin välisminister David Lammyt ja naljatasin, et eelmisel aastal oli meil mõlemal teistsugune amet kui praegu. Kuid nüüd on kätte jõudnud aeg, kus kõik meie riigid ja kõik meie, kel on olnud piisavalt õnne, et meie rahvad on meile poliitilise võimu usaldanud, kasutaksime seda arukalt inimeste elude parandamiseks.
Soovin ka lisada, et mul oli õnn viibida viimase 24 tunni jooksul Münchenis väljaspool käesolevat konverentsi ja mulle avaldas muljet inimeste külalislahkus, eriti olukorras, kus nad on alles toibumas eilsest kohutavast rünnakust (Märkus: 13. veebruaril sõitis 24-aastane Afganistani põgenik autoga rahvamassi hulka, vigastades 36 inimest). Esimest korda Münchenit külastades olin siin isiklikul reisil koos oma naisega, kes viibib ka täna koos minuga. Olen alati armastanud Müncheni linna ja siinseid inimesi.
Tahan omalt poolt öelda, et me oleme väga liigutatud ning meie mõtted ja palved on kõigi nendega, keda on puudutanud sellele kaunile kogukonnale osaks saanud kurjus. Me mõtleme teie peale, me palvetame teie eest ja kindlasti me toetame teid järgnevatel päevadel ja nädalatel.
Sellele konverentsile oleme me loomulikult kogunenud selleks, et arutada julgeolekut. Ja tavaliselt peame me julgeoleku all silmas meie turvalisust väljastpoolt ähvardavaid ohte. Ma näen, et täna on siia kogunenud palju mõjukaid sõjalisi juhte. Kuigi Trumpi administratsioon on Euroopa julgeoleku pärast väga mures, oleme me samas veendunud, et meil on võimalik Venemaa ja Ukraina vahel mõistliku lahenduseni jõuda, olles samas seisukohal, et lähiaastatel on keskse tähtsusega, et Euroopa astuks ise suuri samme oma kaitse tagamiseks. Ometi ei lähtu oht, mille pärast ma Euroopale mõeldes kõige rohkem muretsen, Venemaalt, Hiinast ega ka üheltki teiselt välistegijalt. Mulle teeb muret oht, mis tuleb seestpoolt, nimelt Euroopa taganemine kõige põhilisematest väärtustest, mida Euroopa peaks justkui jagama Ameerika Ühendriikidega.
Ometi ei lähtu oht, mille pärast ma Euroopale mõeldes kõige rohkem muretsen, Venemaalt, Hiinast ega ka üheltki teiselt välistegijalt. Mulle teeb muret oht, mis tuleb seestpoolt, nimelt Euroopa taganemine kõige põhilisematest väärtustest, mida Euroopa peaks justkui jagama Ameerika Ühendriikidega.
J. D. Vance, USA asepresident
Mind hämmastas, et üks endine Euroopa Komisjoni volinik väljendas hiljuti televisioonis heameelt selle üle, et Rumeenia valitsus tühistas äsja kogu valimisprotsessi. Ta hoiatas, et kui asjad ei lähe “plaanipäraselt”, võib sama korduda ka Saksamaal.
Sellised kergekäelised avaldused kõlavad ameeriklaste jaoks šokeerivalt. Aastaid on meile räägitud, et kõik, mida me rahastame ja toetame, on meie ühiste demokraatlike väärtuste nimel. Kõike alates meie Ukraina-poliitikast kuni digitaalse tsensuurini nimetatakse demokraatia kaitsmiseks. Aga kui me oleme tunnistajaks sellele, et Euroopa kohtud tühistavad valimisi ja kõrged ametnikud ähvardavad mujalgi samaga, peaksime endilt küsima, kas me oleme endile piisavalt kõrged standardid seadnud. Ja ma räägin siin meist, sest usun, et me oleme samas meeskonnas.
Peame tegema enamat, kui pelgalt rääkima demokraatlikest väärtustest. Me peame nende väärtuste järgi elama. Nagu paljud siinviibijad mäletavad, seadis külm sõda demokraatia kaitsjad sellel kontinendil vastamisi palju türanlikemate jõududega. Mõelge nüüd selles kontekstis sellele osapoolele, kes tsenseeris teisitimõtlejaid, kes sulges kirikuid, kes tühistas valimisi. Kas nemad olid head tegelased? Kindlasti mitte.
Jumal tänatud, et nad kaotasid külma sõja. Nad kaotasid, sest nad ei väärtustanud ega austanud kõiki vabaduse pakutavaid erakordseid õnnistusi, vabadust üllatada, teha vigu, leiutada, ehitada. Selgub, et innovatsiooni või loovust ei saa käsu korras esile kutsuda, nagu ei saa ka sundida inimesi midagi mõtlema, tundma või uskuma. Ja me usume, et need asjad on kindlasti omavahel seotud. Kahjuks jääb mulle tänast Euroopat vaadates segaseks, mis külma sõja võitnud riikidega tänaseks juhtunud on.
Kahjuks jääb mulle tänast Euroopat vaadates segaseks, mis külma sõja võitnud riikidega tänaseks juhtunud on.
J. D. Vance, USA asepresident
Vaatan Brüsselit, kus Euroopa Komisjoni volinikud hoiatasid kodanikke, et nad kavatsevad rahutuste ajal sotsiaalmeedia sulgeda koheselt, kui nad märkavad midagi, mida nad nimetavad „vihasisuks“. Või Saksamaad, kus politsei on korraldanud reide kodanike vastu, keda kahtlustatakse feminismivastaste kommentaaride veebi postitamises, eesmärgiga võidelda „misogüünia vastu“ internetis.
Vaatan ka Rootsit, kus kaks nädalat tagasi mõistis valitsus kristliku aktivisti süüdi osalemise eest koraanide põletamises, mille tagajärjel tapeti tema sõber. Nagu kohtunik selle juhtumi puhul jahmatavalt märkis, ei anna Rootsi seadused, mis väidetavalt kaitsevad sõnavabadust, tegelikult – ma tsiteerin – „vabapääset“ teha või öelda midagi ilma ohuta solvata seda uskumust omavat inimeste rühma.
Ja kõige enam muret teeb mulle, kui suunan oma pilgu meie väga heade sõprade, Ühendkuningriigi, poole, kus südametunnistuse vabadusest eemaldudes on eriliseks sihtmärgiks võetud usklike brittide põhivabadused. Veidi rohkem kui kaks aastat tagasi esitas Briti valitsus 51-aastasele füsioterapeudile ja sõjaväeveteranile Adam Smith Connerile süüdistuse koletu kuriteo eest, milleks oli abordikliinikust 50 meetri kaugusel seismine ja kolm minutit vaikides palvetamine, ilma kedagi takistamata, ilma kellegagi suhtlemata, lihtsalt vaikselt omaette palvetades. Kui Briti korrakaitseorganid meest märkasid ja nõudsid ülestunnistust, mille eest ta palvetas, vastas Adam lihtsalt, et oma sündimata poja eest.
Adam ja tema endine tüdruksõber olid aastaid tagasi aborti teinud. Kuid ametnikke see ei liigutanud. Adam tunnistati süüdi valitsuse uue “puhvertsoonide seaduse” rikkumises. See on seadus, mis kriminaliseerib Ühendkuningriigis hääletud palved ja muud tegevused, mis võivad mõjutada inimese otsust 200 meetri raadiuses abordikliinikust. Adamilt nõuti seejärel välja tuhandeid naelu kohtukulude katteks.
Ma kardan, et sõnavabadus on Euroopast kadumas. Tunnistan samas, et mõnikord ei ole kõige valjemad tsensuuri nõudvad hääled tulnud mitte Euroopast, vaid minu enda kodumaalt, kus eelmine valitsus ähvardas ja kiusas sotsiaalmeediaettevõtteid, et need tsenseeriksid nn “väärinfot”.
J. D. Vance, USA asepresident
Tahaksin, et saaksin nentida, et see oli pelgalt juhus, ühekordne hullumeelne episood halvasti sõnastatud seaduse jõustamisest üheainsa inimese vastu. Kuid ei. Eelmise aasta oktoobris, vaid mõned kuud tagasi, hakkas Šotimaa valitsus jagama kirju kodanikele, kelle majad asusid abordikliinikute ümber kehtestatud niinimetatud “turvalise ligipääsu” tsoonides, hoiatades inimesi, et isegi erapalve nende endi kodudes võib tähendada seaduse rikkumist. Loomulikult kutsus valitsus inimesi üles ette kandma kõigist mõttekuritegudes kahtlustatavatest kaaskodanikest Suurbritannias ja kogu Euroopas.
Ma kardan, et sõnavabadus on Euroopast kadumas. Tunnistan samas, et mõnikord ei ole kõige valjemad tsensuuri nõudvad hääled tulnud mitte Euroopast, vaid minu enda kodumaalt, kus eelmine valitsus ähvardas ja kiusas sotsiaalmeediaettevõtteid, et need tsenseeriksid nn “väärinfot” – nagu näiteks idee, et koroonaviirus on tõenäoliselt lekkinud Hiina laborist. Meie enda valitsus julgustas eraettevõtteid vaigistama inimesi, kes julgesid välja lausuda midagi, mis osutus ilmselgeks tõeks.
Seega… ma ei tule täna siia mitte lihtsalt tähelepanekuga, vaid pakkumisega. Ja nii nagu Bideni administratsioon käivitas programmi vaigistamaks inimesi, kes söandasid vabalt oma arvamusi avaldada, kavatseb Trumpi administratsioon viljeleda täpselt vastupidist poliitikat ning ma loodan selles tulevikus teie koostööle.
Washingtonis on nüüd uus pealik… Ja Donald Trumpi juhtimisel võime me teie seisukohtadega mitte nõustuda, kuid me oleme valmis seisma selle eest, et kaitsta teie õigust oma mõte avalikus foorumis kuuldavaks teha. Kas olete nõus või jääte eriarvamusele?
J. D. Vance, USA asepresident
Washingtonis on nüüd uus pealik… Ja Donald Trumpi juhtimisel võime me teie seisukohtadega mitte nõustuda, kuid me oleme valmis seisma selle eest, et kaitsta teie õigust oma mõte avalikus foorumis kuuldavaks teha. Kas olete nõus või jääte eriarvamusele? Tänaseks oleme aga jõudnud juba sedavõrd halva olukorrani, et detsembris tühistas Rumeenia presidendivalimiste tulemused, tuginedes ühe luureagentuuri kaheldava väärtusega raportile ja oma mandrinaabrite tohutule survele. Nagu ma aru saan, siis väideti, et Venemaa desinformatsioon oli Rumeenia valimised ära rikkunud. Kuid ma paluksin oma Euroopa sõpradel vaadata laiemat pilti. Te võite uskuda, et Venemaast on vale osta sotsiaalmeedia reklaami teie valimiste mõjutamiseks. Meie kindlasti usume. Te võite sellise käitumise isegi maailmaareenil hukka mõista. Aga kui teie demokraatiat saab hävitada mõne saja tuhande dollari eest välisriigi poolt ostetud digireklaami abil, siis ei olnud see demokraatia algusest peale eriti tugev.
Hea uudis on see, et minu arvates on teie demokraatiad oluliselt vähem haprad, kui paljud inimesed paistavad kartvat.
Kui teie demokraatiat saab hävitada mõne saja tuhande dollari eest välisriigi poolt ostetud digireklaami abil, siis ei olnud see demokraatia algusest peale eriti tugev.
J. D. Vance, USA asepresident
Ja ma tõesti usun, et kui meie kodanikel lubatakse oma arvamust avaldada, teeb see meid üksnes tugevamaks. See toob meid muidugi tagasi Münchenisse. Ka käesoleva konverentsi korraldajad on otsustanud keelata nii vasak- kui ka parempoolsete “populistlike parteide” esindajatel käimasolevatel vestlustel osaleda. Jällegi, me ei pea nõustuma kõige või millegagi, mida keegi ütleb või arvab. Aga kui eksisteerivad poliitilised liidrid, kes esindavad olulist osa valijaskonnast, siis on meie kohus nendega vähemalt dialoogis olla.
Paljudele meist, kes me Euroopas toimuvat teiselt poolt Atlandi ookeani vaatame, tundub üha enam, et selliste koledate nõukogudeaegsete sõnade taha nagu desinformatsioon ja väärinformatsioon peidavad end kanda kinnitanud huvigrupid, kellele lihtsalt ei meeldi mõte, et keegi võib avaldada teistsugust arvamust või, jumal hoidku, hääletada teisiti või, mis veelgi hullem, isegi võita valimised.
See on julgeolekukonverents ja ma olen kindel, et te kõik tulite siia rääkima sellest, kuidas täpselt te kavatsete järgmise paari aasta jooksul suurendada kaitsekulutusi kooskõlas mõne uue eesmärgiga. Ja see on tore, sest nagu president Trump on väga selgelt väljendanud, usub ta, et meie Euroopa sõbrad peavad selle kontinendi tulevikus suuremat rolli mängima. Meile tundub, et te ei kuule mõistet „koormuse jagamine“, kuid meie arvates on see oluline osa ühises alliansis olemisest, et eurooplased suurendavad oma panust, samal ajal kui Ameerika keskendub suures ohus olevatele piirkondadele maailmas.
Paljudele meist, kes me Euroopas toimuvat teiselt poolt Atlandi ookeani vaatame, tundub üha enam, et selliste koledate nõukogudeaegsete sõnade taha nagu desinformatsioon ja väärinformatsioon peidavad end kanda kinnitanud huvigrupid, kellele lihtsalt ei meeldi mõte, et keegi võib avaldada teistsugust arvamust või, jumal hoidku, hääletada teisiti või, mis veelgi hullem, isegi võita valimised.
J. D. Vance, USA asepresident
Kuid lubage mul ka küsida, kuidas te alustate selliste eelarveküsimuste kavandamist, kui me ei tea, mida me üldse kaitseme? Olen oma vestlustes juba üht ja teist kuulnud – ja mul on olnud mitmeid sisukaid vestlusi paljude siia saali kogunenud inimestega –, mille eest te peate end kaitsma, ja loomulikult on see oluline. Kuid minu jaoks on veidi ebamääraseks jäänud, ja ma arvan, et ka paljude Euroopa kodanike jaoks, mis see üldsegi on, mille nimel te end üldse kaitsete. Milline on see positiivne nägemus, mis ajendab seda ühist julgeolekukokkulepet, mida me kõik nii oluliseks peame?
Usun kindlalt, et ei eksisteeri mingit julgeolekut, kui te kardate oma enda rahva hääli, arvamusi ja südametunnistust. Euroopa seisab silmitsi paljude väljakutsetega. Kuid kriis, millega see kontinent praegu silmitsi seisab, kriis, millega me kõik koos silmitsi seisame, on meie endi tekitatud. Kui te jooksete hirmunult omaenda valijate eest, siis ei saa Ameerika teie heaks midagi teha. Samuti ei saa te midagi teha ameerika rahva heaks, kes valis mind ja valis president Trumpi. Teil on lähiaastatel millegi väärtusliku saavutamiseks vaja demokraatlikke mandaate.
Kas me pole siis õppinud, et kasinad mandaadid annavad ebastabiilseid tulemusi? Kuid väga palju väärtuslikku saab saavutada sellise demokraatliku mandaadiga, mis minu arvates tuleneb sellest, et te arvestate rohkem oma kodanike häältega. Kui te tahate nautida konkurentsivõimelist majandust, taskukohast energiat ja turvalisi tarneahelaid, siis on vaja mandaate valitsemiseks, sest kõige selle nautimiseks peate te tegema raskeid valikuid.
Kriis, millega me kõik koos silmitsi seisame, on meie endi tekitatud. Kui te jooksete hirmunult omaenda valijate eest, siis ei saa Ameerika teie heaks midagi teha.
J. D. Vance, USA asepresident
Ja loomulikult teame me seda väga hästi. Ameerikas ei saa demokraatlikku mandaati võita oma vastaseid tsenseerides või neid vangi pannes. Olgu selleks siis opositsioonijuht, oma kodus palvetav tagasihoidlik kristlane või ajakirjanik, kes püüab uudiseid edastada. Samuti ei saa te mandaati võita, eirates oma põhilist valijaskonda sellistes küsimustes nagu see, kes tohib olla osa meie ühisest ühiskonnast.
Kõikidest pakilistest väljakutsetest, millega täna siin esindatud rahvad silmitsi seisavad, ei ole minu arvates midagi pakilisemat kui massiline ränne. Tänaseks on peaaegu iga viies Saksamaal elav inimene kolinud siia välismaalt. See on kõigi aegade kõrgeim näitaja. Muide Ameerika Ühendriikides on sarnane olukord, meie näitaja on samuti kõigi aegade kõrgeim. Ainuüksi ajavahemikus 2021-2022 kahekordistus EL-i mittekuuluvatest riikidest siia saabunud sisserändajate arv. Ja loomulikult on need arvud hiljem üksnes kasvanud.
Ja me teame, et see olukord ei tekkinud vaakumis. See on kogu kontinendi ja kogu maailma poliitikute kümne aasta jooksul tehtud teadlike otsuste tulemus. Nägime eile siinsamas linnas nende otsustega põhjustatud õudusi. Ja muidugi ei saa ma juhtunut uuesti esile tuua, mõtlemata neile ohvritele, kelle kaunis talvepäev Münchenis hävitati. Meie mõtted ja palved on ja jäävad nendega. Kuid miks selline asi üldse juhtus?
Ükski valija sellel kontinendil ei läinud valimiskasti juurde selleks, et avada väravad miljonitele kontrollimatutele sisserändajatele.
J. D. Vance, USA asepresident
See on kohutav lugu, kuid me oleme seda juba liiga palju kordi kuulnud nii Euroopas kui kahjuks ka Ameerika Ühendriikides. Varjupaigataotleja, sageli 20ndates noormees, kes on politseile juba varasemast tuttav, rammib autoga rahvahulka ja purustab kogukonna. Mitu korda peame me selliseid kohutavaid tagasilööke kannatama, enne kui muudame kurssi ja anname oma ühisele tsivilisatsioonile uue suuna? Ükski valija sellel kontinendil ei läinud valimiskasti juurde selleks, et avada väravad miljonitele kontrollimatutele sisserändajatele. Aga teate, mille poolt nad hääletasid? Inglismaal hääletasid nad Brexiti poolt. Meeldib see teile või mitte, aga nad hääletasid selle poolt. Ja üha enam üle kogu Euroopa hääletavad nad selliste poliitiliste juhtide poolt, kes lubavad teha lõpu kontrollimatule sisserändele. Olen paljude nende muredega nõus, kuid teie ei pea minuga nõustuma.
Usun lihtsalt, et inimesed hoolivad oma kodudest. Nad hoolivad oma unistustest. Nad hoolivad oma turvalisusest ja suutlikkusest end ja oma lapsi ülal pidada.
Ja nad on targad. Arvan, et see on üks tähtsamaid asju, mida ma olen oma lühikese poliitikas oldud aja jooksul õppinud. Vastupidiselt sellele, mida te võite kuulda (Maailma Majandusfoorumi kogunemispaigas) Davosis, ei pea meie riikide kodanikud end üldiselt haritud loomadeks või globaalse majanduse asendatavateks hammasratasteks. Pole sugugi üllatav, et inimesed ei soovi, et nende juhid neid nukkudena ringi pillutaksid või halastamatult ignoreeriksid. Ning demokraatia ülesanne ongi otsustada meie ees seisvad suured küsimused valimiskastidega.
Vastupidiselt sellele, mida te võite kuulda (Maailma Majandusfoorumi kogunemispaigas) Davosis, ei pea meie riikide kodanikud end üldiselt haritud loomadeks või globaalse majanduse asendatavateks hammasratasteks.
J. D. Vance, USA asepresident
Ma usun, et inimeste ja nende murede kõrvaleheitmine või mis veelgi hullem, meedia summutamine, valimiste sulgemine või inimeste poliitilisest protsessist välja jätmine ei kaitse midagi. Tegelikult on see kõige kindlam moodus demokraatia hävitamiseks. Sõna võtmine ja arvamuste avaldamine ei ole valimistesse sekkumine. Isegi kui inimesed väljendavad arvamusi väljaspool teie enda riiki ja isegi kui need inimesed on väga mõjukad – ja uskuge mind, ma ütlen seda huumoriga –, kui Ameerika demokraatia suudab üle elada kümme aastat Greta Thunbergi kriiskamist, siis suudate teie ka üle elada paar kuud Elon Muski.
Kuid ükski demokraatia, ei Ameerika, Saksamaa ega Euroopa, ei jää ellu, kui miljonitele valijatele öeldakse, et nende mõtted ja mured, nende püüdlused, nende palved olukorra leevendamiseks on tühised ega vääri isegi kaalumist.
Demokraatia tugineb pühale põhimõttele, et rahva hääl on oluline. Selles ei ole mingisugust kohta “tulemüüride” jaoks. Te kas järgite seda põhimõtet või te ei tee seda. Eurooplastel, Euroopa inimestel on hääl. Euroopa liidritel on aga valikuvõimalus. Ja minu kindel veendumus on, et me ei pea tulevikku kartma.
Inimeste ja nende murede kõrvaleheitmine või mis veelgi hullem, meedia summutamine, valimiste sulgemine või inimeste poliitilisest protsessist välja jätmine ei kaitse midagi. Tegelikult on see kõige kindlam moodus demokraatia hävitamiseks.
J. D. Vance, USA asepresident
Aktsepteerige seda, mida teie rahvas teile ütleb, isegi kui see on üllatav, isegi kui te ei ole sellega nõus. Ja kui te seda teete, siis saate tulevikku vaadata kindlusega, teades, et teile mandaadi andnud rahvas seisab teie selja taga. Selles seisnebki minu jaoks demokraatia vägi. See ei ole neis kivihoonetes või ilusates hotellides. See ei seisne isegi mitte neis suurtes institutsioonides, mida me üheskoos ühise ühiskonnana ehitanud oleme.
Demokraatiasse uskumine tähendab mõistmist, et igal meie kodanikul on midagi arukat öelda ja tal on oma hääl. Ja kui me keeldume seda häält kuulda võtmast, siis tagavad isegi kõige edukamad võitlused väga vähe. Nagu paavst Johannes Paulus II, minu arvates üks kõige erakordsemaid demokraatia eestkõnelejaid, kord ütles: „Ärge kartke“. Me ei peaks kartma oma inimesi isegi siis, kui nad väljendavad seisukohti, mis ei ühti nende valitsejate omadega. Tänan teid kõiki. Palju õnne teile kõigile. Jumal õnnistagu teid.
Demokraatia tugineb pühale põhimõttele, et rahva hääl on oluline. Selles ei ole mingisugust kohta “tulemüüride” jaoks. Te kas järgite seda põhimõtet või te ei tee seda.
J. D. Vance, USA asepresident
Adrian Bachmanni kommentaar:
Kui Ühendriikide asepresidendi kõne kesksele sõnumile peaks Washingtoni poolt järgnema sellega resoneeruv reaalne poliitika – ning esmased märgid kõnelevad pigem selle kasuks –, on tõenäoline, et Vance’i ettekannet hakatakse tuleviku ajaloolaste poolt käsitlema ühe geopoliitilise epohhi lõppu ning teise algust tähistava teetähisena.
Kuigi Vance’i kõnes esitatud punktide kaalukus vajab oluliselt detailsemat süvenemist kui käesoleva kommentaari formaat seda võimaldab, oli USA asepresidendi kõike muud kui hoolikalt looritatud sõnum Münchenisse kogunenud aastakümneid ideoloogilises monoliitsuses marineerinud Euroopa juhtkonnale šokeeriv j’accuse ehk süüdistus nende endi aadressil.
Sisuliselt lausus USA asepresident Baierimaale kogunenud Euroopa etableerunud eliidile, et suurimaks ohuks Euroopa rahvaste julgeolekule, demokraatiale ja isikuvabadustele ei ole mitte Hiina, Venemaa ega ükski välisjõud, vaid… saali kogunenud nomenklatuur ise, mis on tänaseks muutunud Vance’i poolt toodud näidete valguses vaenlaseks vabaduse ja demokraatia ideaalile.
Adrian Bachmann
Sisuliselt lausus USA asepresident Baierimaale kogunenud Euroopa etableerunud eliidile, et suurimaks ohuks Euroopa rahvaste julgeolekule, demokraatiale ja isikuvabadustele ei ole mitte Hiina, Venemaa ega ükski välisjõud, vaid… saali kogunenud nomenklatuur ise, mis on tänaseks muutunud Vance’i poolt toodud näidete valguses vaenlaseks vabaduse ja demokraatia ideaalile.
Mis saab edasi? Selleks et mõista maailma “suure pildi” võimumehaanikat, on tarvis omada mõistmist nii sõjandusest, majandusest, energeetikast, massimeediast, luureagentuuridest, avaliku- ja erasektori vahelisel “hallil alal” tegutsevatest subversiivsetest võrgustikest, psühholoogilise sõjapidamise tehnikatest, finantssüsteemist kui maailma võimuarhitektuuri üleval hoidvaid süsteeme ning struktuure käitavate võrgustike omavahelisest läbipõimumisest. Ent lihtsustatud kujul on võimalik nii suurte institutsioonide kui mõjukate persoonide vahelist dünaamikat mõista läbi arhetüüpide, kes ajaloolisi protsesse käivitavad ja käitavad. Teisisõnu… mis laadi inimestega on tegemist?
Tänaseks paistab üha enam, et Trumpi teine administratsioon näib koosnevat inimestest, kes otsekohesuses, kainemõistuslikkuses ning moraalsete kategooriate eelistamises kahepalgelistele ideoloogilistele loosungitele eristuvad inimtüübina radikaalselt Euroopas (seni veel) valitsevast poliitilisest klassist.
Adrian Bachmann
Tänaseks paistab üha enam, et Trumpi teine administratsioon näib koosnevat inimestest, kes otsekohesuses, kainemõistuslikkuses ning moraalsete kategooriate eelistamises kahepalgelistele ideoloogilistele loosungitele eristuvad inimtüübina radikaalselt Euroopas (seni veel) valitsevast poliitilisest klassist. See on klassist, kes on tänaseks praktiliselt kõikide kontinendi riikide võimuaparaadid monopoliseerinud, et viia ellu majanduslikult, militaarselt, sotsiaalselt ja kultuuriliselt mõistusevastast poliitikat, mille olemus on üha kasvavale osale Euroopa rahvastest muutunud läbinähtavaks ning vastuvõetamatuks.
Antud asjaolu sunnib võimul püsimiseks ennast “sarnane tunneb sarnast” printsiibi alusel ringkaitsesse sulgenud Euroopa võimunomenklatuuri viljelema üha läbinähtavamalt ebademokraatlikumaid ning amoraalsemaid võtteid, mille ühitamatus vabaduse ideaaliga oli Vance’i kõne tuumaks. Teisisõnu oli Vance’i sõnum Euroopa nomenklatuurile: teil ei ole mõtet rääkida Ameerikast kui Euroopa vabaduse kaitsjast, kui te olete ise muutunud vabaduse – tõelise vabaduse, mitte silmakirja tarbeks lausutud platitüüdide – vaenlasteks.
Teisisõnu oli Vance’i sõnum Euroopa nomenklatuurile: teil ei ole mõtet rääkida Ameerikast kui Euroopa vabaduse kaitsjast, kui te olete ise muutunud vabaduse – tõelise vabaduse, mitte silmakirja tarbeks lausutud platitüüdide – vaenlasteks.
Adrian Bachmann
Olles seesugustest inimtüüpidest koosneva vastasleeri siseriiklikult USA valimistel vähemasti hetkel seljatanud, on Trumpi administratsioon asunud ilmselgelt tegutsema selle nimel, et aidata ka Euroopas võimule oma (arhe)tüüpi inimesed. Need on isikud, kellel on säilinud elementaarne vastuvõtlikkus kainemõistuslikult tunnetatavate tõdede suhtes ning kellega on võimalik pidada dialoogi, sõlmides kokkuleppeid ka huvide ning arusaamade lahknevuse olukorras. Teisisõnu – isikud, kes pälvivad austust, olles austavad ning elementaarselt ausameelsed ka vastaspoole suhtes. Seni kuni seesuguseid isikuid Euroopa poliitilise eliidi hulgas praktiliselt ei leidu, pole tõde ja vabadust austavatel isikutel kedagi, kellega rääkida, sulgedes arrogantsi ning ideoloogiliste luulude müriaadi hukkuva Euroopa enesehävituse spiraali.
Ultimatiivselt ei ole välistatud, et Trumpi valitsus esitab Euroopa nomenklatuurile peagi ultimaatumi: te kas lõpetate sõnavabaduse allasurumise, isikuvabaduste tühistamise ning poliitilise opositsiooni represseerimise poliitika või seisate silmitsi antagonistliku Ameerikaga, mis kasutab enda käsutuses olevaid vahendeid, et võimule võiksid tulla isikud, kes annavad Euroopa rahvastele tagasi vabadused ning kainemõistusliku poliitika, mille te neilt röövinud olete…
Ultimatiivselt ei ole välistatud, et Trumpi valitsus esitab Euroopa nomenklatuurile peagi ultimaatumi: te kas lõpetate sõnavabaduse allasurumise, isikuvabaduste tühistamise ning poliitilise opositsiooni represseerimise poliitika või seisate silmitsi antagonistliku Ameerikaga, mis kasutab enda käsutuses olevaid vahendeid, et võimule võiksid tulla isikud, kes annavad Euroopa rahvastele tagasi vabadused ning kainemõistusliku poliitika, mille te neilt röövinud olete…
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Foto: AP Photo/Matthias Schrader
SEOTUD LOOD: