USA endise välisministri Colin Powelli kunagine staabiülem ja Ühendriikide erukolonel Lawrence Wilkerson annab ülevaate sõjatööstuskompleksi ebaproportsionaalsest mõjust Ameerika sise- ja välispoliitikale. USA kõige kõrgemate militaar- ja tsiviilorganite veterani näol on tegemist autoriga, kel on vahetu kogemus institutsioonide, isikute ja protsessidega Washingtoni võimuhierarhia tipus. Aktiivteenistusest taandununa õpetab kolonel Wilkerson täna valitsuskunsti ja avalikku haldust William ja Mary Kolledžis Virginias. Järgnev artikkel põhineb avalikul loengul, mille kolonel Wilkerson pidas organisatsiooni Peace Action Maine 2019. aasta kevadisel kogunemisel.
Adrian Bachmann
„Meist on saanud surma kaupmehed seitsme miljardi inimese jaoks,” nendib USA armee erukolonel Lawrence Wilkerson mornilt. Pentagoni üha kasvav sõjaline eelarve nüristab loomingulisust ja reostab head juhtimist, väidab Wilkerson, endisest kõrgest sõjaväelasest „sõjatööstuskompleksi” äge kriitik.
Oma 1961. aasta hüvastijätukõnes hoiatas president Dwight Eisenhower Ühendriike sõjatööstusettevõtete „volitamata mõju” eest üliriigi poliitilise diskursuse vormimisel. Tegemist oli tendentsiga, milles legendaarne „Ike” nägi korporatsioonide huvide murettekitavat joondumist USA sõjaliste operatsioonide suunamisel. Eisenhower andis tekkivale süsteemile tänapäeval laialdaselt käibele läinud nimetuse „sõjatööstuskompleks”. Sellest ajast saati on „sõjatööstuskompleks” saanud vasakpoolsete lemmikterminiks Ameerika militarismi kritiseerides ning arvustades seda, kuidas tohutud sõjalised kulutused tekitavad konflikte, selle asemel et neid lahendada.
Kolonel Wilkerson on oma poliitilistelt vaadetelt kõike muud kui vasakpoolne. Ta veetis üle 30 aasta USA armees, olles karjääri tipus endise riigisekretäri kindral Colin Powelli staabiülem ja on eluaegne vabariiklane. Wilkerson on veendunud, et sõjalistest kulutustest on saanud ideoloogiline usuartikkel poliitilisel paremtiival – ja see suundumus laostab Ameerikat.
„Tänaseks on meist saanud täpselt see, mida Eisenhoweri oma hüvastijätukõnes ennustas: selle kompleksi võlglased, mis tähistas aastal 2019 kõige rentaablimat aastat läbi aegade. USA sõjatööstuskontsernid müüsid rohkem relvi kui keegi teine maailmas, teenides kokku rohkem miljardeid kui kunagi varem. Me oleme saanud surma kaupmeesteks (merchants of death) seitsme miljardi inimese jaoks,” nendib Wilkerson. „Vaadates ühiskonna tulevikku, oleme kohustatud vältima impulssi elada ainult tänase päeva nimel, rüüstates lihtsama ja mugavama äraolemise laiskuses tuleviku hinnalisi ressursse.”
Kolonel Wilkerson on isiklikult kogenud, kuidas astronoomilised sõjalised kulutused loovad lõputu ringkäendussüsteemi USA julgeolekupoliitikas.
„Riik marsib järjekordsesse sõtta, tekitatakse järjekordne triljoni dollari fiasko, sellest saab uus veresaun noortele meestele ja naistele, kes liitusid sõjaväega, kuna neid osteti sisuliselt pistisega ära,” ütleb Wilkerson. Erukolonel tõdeb, et sõjaväelased ostetakse ära nimelt „pististega”, palumata kordagi vabandust sõnavaliku pärast ja juhtides tähelepanu asjaolule, et USA sõjavägi toetub oma ridade mehitamisel ebaproportsionaalsel määral kõige vaesematest osariikidest pärit personalile.
Kolonel Wilkerson on isiklikult kogenud, kuidas astronoomilised sõjalised kulutused loovad lõputu ringkäendussüsteemi USA julgeolekupoliitikas.
Kulutused pole toonud õnne ka sõjaväelaste õuele
„Lahutuste arv on teenistuses hüppeliselt kasvanud, enesetappude arv on laes. Me näeme rohkem traumajärgset stressi, kui asjasse pühendamatud suudaksid iial ette kujutada,” selgitab kolonel, lisades, et kulutustest lõikab kasu vaid sõjandusriik. „Ameerikal ei olnud ajalooliselt kunagi alalist militaartööstuslikku baasi, nüüd sööb see moolok meid elusalt. See mitte üksnes ei tooda F-35 hävituslennukeid, mis maksavad 135 miljonit dollarit pluss miljon dollarit kiivri eest, mida piloot kannab, vaid see ei tööta.”
Militarism kahjustab sõjaväge
Kolonel Wilkerson märgib, kuidas paljud ameeriklased usuvad tõsimeeli, et USA on lakkamatu ohu käes. Astronoomilised militaarkulutused ei ole kolonel Wilkersoni sõnul mitte pelgalt fiskaalsed – need on ka poliitilised.
„Me oleme praegu peaaegu 22 triljonit dollarit võlgu. USA ei ole olnud nii suurtes võlgades alates teise maailmasõja viimasest aastast. Oleme trükkinud triljoneid dollareid, mille taga ei ole absoluutselt midagi peale USA sõjaväe võimsuse ja meie valmisoleku nüpeldada rahvaid, kes võivad olla vastu meie riigivõlakirjade ostmisele,” märgib kolonel, kes oli USA välisministri esimene adjutant.
Wilkersonist sai ka Iraagi sõja valjuhäälne kriitik pärast seda, kui ta oli sunnitud töötama ÜROs sõda pooldava esitluse kallal koos toonase riigisekretäri Colin Powelliga.
„Aastaks 2030 ei ole meil föderaaldollareid millegi muu jaoks peale sõjaväe ja toetuste. See on maksupoliitiliselt väga kurjakuulutav tulevik.”
Ta ennustab siiski USA militaarkulutuste paratamatut ja ulatuslikku vähenemist. Kongressi eelarveameti aruanded näitavad, et aastaks 2030 pärsib USA militaareelarve talumatult teisi föderaaleelarve fikseeritud kulutusi – nagu näiteks tervisekindlustus ja sotsiaalkindlustus – ning selle mõju saab olema katastroofiline.
„Aastaks 2030 ei ole meil föderaaldollareid millegi muu jaoks peale sõjaväe ja toetuste. See on maksupoliitiliselt väga kurjakuulutav tulevik.”
Reformiv vabariiklane
Eluaegse vabariiklasena, just nagu tema isagi, on kolonel Wilkerson teiste partei liikmete ja Pentagoni kindralite kriitika objekt, kuid tema lootus partei tulevikule lasub noortel vabariiklastel, keda ta on kohanud. „Meil Ameerikas on praegu kõigi aegade kõige ebaühtlasem varade jaotus, hullem kui 1929. aastal. Nii et see on äratus vabariiklikus parteis. See on praegu sündimas.”
„Me oleme praegu peaaegu 22 triljonit dollarit võlgu. USA ei ole olnud nii suurtes võlgades alates teise maailmasõja viimasest aastast. Oleme trükkinud triljoneid dollareid, mille taga ei ole absoluutselt midagi peale USA sõjaväe võimsuse ja meie valmisoleku nüpeldada rahvaid, kes võivad olla vastu meie riigivõlakirjade ostmisele,” märgib kolonel, kes oli USA välisministri esimene adjutant.
Colin Powelli endine abi usub, et Ühendriigid vajavad laiaulatuslikku poliitilist reformi. Ära tuleks kaotada valijameeste kogu ja uuendada Kongressi. Ning nagu ta tahab, et noored võtaksid tulevikus vabariiklikus parteis võimust, soovib ta sama ka demokraatidele.
„Ma vabaneksin [esindajatekoja spiikrist Nancy] Pelosist. Ma vabaneksin [senati vähemusjuhist Chuck] Schumerist. Ma vabaneksin Mitch McConnellist. Ma vabaneksin kõikidest inimestest, kes on liiga kaua poliitikas olnud, koondanud enda kätte liiga palju võimu ja kellel on liiga suur mõju oma parteile.”
Kuid Wilkersonil pole illusioone selle kohta, kui raske Ühendriikide etableerunud poliitilise masinavärgi muutmine saab olema. „Väljakutseks on ameeriklaste üles äratamine. Me oleme kaotamas oma demokraatiat, kui me seda juba kaotanud pole.”