Ameerika Ühendriikide energeetikaminister Chris Wright sõnas, et Trumpi administratsioon asub ulatuslikult moderniseerima USA vananevat tuumaarsenali.
USA energeetikaministeeriumi (Märkus: Ühendriikide tuumaarsenali haldamine on jagatud kaitseministeeriumi ja energeetikaministeeriumi vahel) juhi väitel on tuumaarsenali moderniseerimine plaanis läbi viia ilma arsenali kogumahtu suurendamata.
Uudistekanalile Fox News antud intervjuus kurtis energeetikaminister, et üliriigi tuumaarsenal on moraalselt vananemas ning vajab hädasti uuenduskuuri, kuna seda pole juba 30 aastat uuendatud. Wrighti sõnul puudub Ühendriikidel vajadus oma tuumaarsenali mahtu kasvatada, vaid pelgalt garanteerida, et see oleks töökorras.
Wright keeldus laskumast detailidesse, mitu lõhkepead on plaanis uuendada või millises ajalises raamistikus programmi kavatsetakse ellu viia.
Wrighti sõnul võlgnevad Ühendriigid oma võidu külmas sõjas suuresti tuumaarsenali olemasolule ning kinnitas omalt poolt, et Trumpi administratsioon kavatseb astuda samme, mis asetavad riigi tuumaheidutusvõime mõne aasta pärast märksa paremasse olukorda.
Wrighti sõnul võlgnevad Ühendriigid oma võidu külmas sõjas suuresti tuumaarsenali olemasolule ning kinnitas omalt poolt, et Trumpi administratsioon kavatseb astuda samme, mis asetavad riigi tuumaheidutusvõime mõne aasta pärast märksa paremasse olukorda.
Märtsis lausus president Trump, et “see oleks suurepärane, kui kõik maailma riigid loobuksid oma tuumarelvadest… meil ja Venemaal on maailmas kaugelt kõige suuremad tuumaarsenalid, kuid Hiina liigub kursil, kus nende pommide arv võrdsustub meiega 4-5 aasta pärast… Seda silmas pidades oleks suurepärane, kui kogu maailma riigid oleksid valmis oma tuumarelvadest loobuma.”
Kommenteerides USA tuumaarsenali moderniseerimiskava, väitis Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et kuigi Venemaa on avatud tuumaläbirääkimistele, peavad sellesse olema tulevikus kaasatud ka Euroopa riikide tuumarelvad.
USA tuumaarsenal koosneb hetkel umbes 5000 lõhkepeast, millest 1770 on lahingvalmiduses. Vene tuumaarsenal koosneb 5880 lõhkepeast, millest 1700 on alalises lahingvalmiduses, samas kui Ühendkuningriigi ning Prantsusmaa tuumaarsenalide suurust hinnatakse vastavalt 225 ja 290 lõhkepeani. Kuigi Hiina tuumaarsenali suurus pole teada, hindavad eksperdid selle koosnevat umbes 600 lõhkepeast.
USA tuumaarsenal koosneb hetkel umbes 5000 lõhkepeast, millest 1770 on lahingvalmiduses. Vene tuumaarsenal koosneb 5880 lõhkepeast, millest 1700 on alalises lahingvalmiduses, samas kui Ühendkuningriigi ning Prantsusmaa tuumaarsenalide suurust hinnatakse vastavalt 225 ja 290 lõhkepeani. Kuigi Hiina tuumaarsenali suurus pole teada, hindavad eksperdid selle koosnevat umbes 600 lõhkepeast.
Venemaa ja USA allkirjastasid 2010. aastal strateegiliste tuumarelvade piiramise ehk START leppe, mis piirab mõlema riigi alalises laskevalmiduses tuumalõhkepeade arvu 1550 lõhkepeani. Kuigi lepe nägi ette mõlema poole inspektsioonid vastaspoole tuumarajatistele on kontrollrežiim faktiliselt lakanud toimimast alates 2023. aastast, mil Moskva lõpetas oma osaluse leppes, väites, et inspektsioonirežiimi jätkumine on absurdne olukorras, kus Lääneriigid on faktiliselt asunud Venemaa-vastasesse sõtta, kasutades selleks Ukrainat.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Vaatamata pidevalt tehtavatele kinnitustele, mille kohaselt tuumarelvad ei oma tähtsust reaalse sõjalise võimu instrumendina, on reaalsus mõistagi vastupidine ning maailmas eksisteerib jätkuvalt vaid kaks riiki, mis on võimelised lõpetama inimtsivilisatsiooni sellisel kujul, nagu me seda tunneme, umbes 30 minuti jooksul. Sestap on USA ja Venemaa vahelise START tuumaleppe saatus kogu inimkonna jaoks jätkuvalt relevantne.
Mõte sellest, et Ühendriigid ning Venemaa on valmis ületama vastastikuses otseses või proxy-sõjas tuumakümnise, on samaväärselt sõge, kui see on apokalüptiline. Ent juhul kui Ühendriikide juhtkonnas on mingisugust kainemõistuslikkust säilinud, on ülimalt ebatõenäoline, et Washington oleks valmis minema Euroopa eest (ning ammugi Ida-Euroopa või Ida-Euroopa väikeriikide pärast) otsesesse sõjalisse konfrontatsiooni maailma 195-st riigist ainsaga, mis on võimeline USA hävitama, tunnetades ennast eksistentsiaalselt ohustatuna.
On ülimalt ebatõenäoline, et Washington oleks valmis minema Euroopa eest (ning ammugi Ida-Euroopa või Ida-Euroopa väikeriikide pärast) otsesesse sõjalisse konfrontatsiooni maailma 195-st riigist ainsaga, mis on võimeline USA hävitama, tunnetades ennast eksistentsiaalselt ohustatuna.
Adrian Bachmann
Antud arusaama eitamisele on aga üles ehitatud tänase seisuga kogu Euroopa julgeoleku- ja sõjapoliitika, mille illusoorsuse tõe hetk näib saabuvat iga päevaga lähemale.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: