Stephanie van den Berg, Emily Rose
ÜRO kõrgeim kohus tegi 19. juulil siiani kõige karmima otsuse Iisraeli-Palestiina konflikti osas ning teatas, et Iisraeli okupatsioon Palestiina aladel ning seal Iisraeli asunduste pidamine on ebaseaduslik ja tuleb võimalikult kiiresti lõpetada.
Rahvusvahelise Kohtu (ICJ) kohtunike nõuandev seisukoht ei ole Iisraeli jaoks küll juriidiliselt siduv, kuid sellel on rahvusvahelise õiguse kohaselt olulist kaalu ja see võib vähendada teiste riikide toetust Iisraelile.
„Iisraeli asundused Läänekaldal ja Ida-Jeruusalemmas ning nendega seotud režiim on rajatud ja neid säilitatakse rahvusvahelist õigust rikkudes,“ ütles president Nawaf Salam, lugedes ette 15 kohtunikust koosneva komisjoni järeldusi.
Kohtu otsuse järgi kuulub Iisraeli kohustuste hulka kahju hüvitamine palestiinlastele ja „kõigi asunike evakueerimine olemasolevatest asundustest“.
Iisraeli välisministeerium lükkas kohtu otsuse kohe tagasi, nimetades seda „põhimõtteliselt valeks“ ja ühekülgseks, ning kordas oma senist seisukohta, et poliitilisi lahendusi on kõnealuses piirkonnas võimalik saavutada ainult läbirääkimiste teel. „Juudi rahvas ei saa olla okupant omaenda maal,“ sõnas Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu kantselei vastuses kohtule.
Kohtu avaldus vihastas nii Läänekalda asunikke kui poliitikuid, sh rahandusminister Bezalel Smotrichi, kelle rahvuslik-religioosne partei on asunike liikumisega tihedalt seotud ja kes ka ise elab Läänekalda asunduses. „Vastus Haagile – suveräänsus kohe,“ teatas Smotrich sotsiaalmeediaplatvormil X avaldatud postituses ilmse üleskutsena Läänekallas ametlikult annekteerida.
Binyamini piirkondliku nõukogu – st ühe suurima asunike nõukogu – juht Israel Gantz väitis, et Rahvusvahelise Kohtu arvamus on „vastuolus Piibli, moraali ja rahvusvahelise õigusega“.
Ärge osalege okupatsioonis
Rahvusvahelise Kohtu seisukohas toodi välja, et ÜRO Julgeolekunõukogul, Peaassambleel ja kõigil riikidel on kohustus mitte tunnustada okupatsiooni seaduslikuna ega „anda abi või toetust“ Iisraeli kohaloleku säilitamiseks okupeeritud aladel.
Rahvusvahelise Kohtu seisukohas toodi välja, et ÜRO Julgeolekunõukogul, Peaassambleel ja kõigil riikidel on kohustus mitte tunnustada okupatsiooni seaduslikuna ega „anda abi või toetust“ Iisraeli kohaloleku säilitamiseks okupeeritud aladel.
Palestiina välisministeerium nimetas kohtu avaldust „ajalooliseks“ ja kutsus riike üles seda järgima. „Ei mingit abi. Ei mingit toetust. Ei mingit kaasaaitamist. Ei raha, ei relvi, ei kaubandust… mitte midagi, mis toetaks Iisraeli ebaseaduslikku okupatsiooni,“ sõnas Palestiina saadik Riyad al-Maliki Haagi kohtu ees.
Rahvusvaheline Kohus käsitles Iisraeli ja Palestiina konflikti seoses ÜRO Peaassamblee 2022. aastal, enne Gaza sõja algust oktoobris, esitatud juriidilise seisukoha taotlusega.
Iisrael hõivas 1967. aastal Lähis-Ida sõjas Läänekalda, Gaza sektori ja Ida-Jeruusalemma – ajaloolised Palestiina alad, mida palestiinlased tahavad oma riigiks – ning on sestsaadik ehitanud Läänekaldale asulaid ja neid pidevalt laiendanud. Iisraeli valitsuse väitel ei ole need territooriumid juriidiliselt võttes okupeeritud, sest need asuvad vaidlusalustel aladel, kuid ÜRO ja valdav osa rahvusvahelisest kogukonnast peavad neid siiski okupeeritud territooriumideks.
Veebruaris esitasid kohtule oma seisukohad selles küsimuses rohkem kui 50 riiki, kusjuures Palestiina esindajad palusid kohtul otsustada, et Iisrael peab kõigilt okupeeritud aladelt lahkuma ja ebaseaduslikud asundused lammutama. Iisrael ei osalenud istungitel, kuid esitas kirjaliku avalduse, milles teatas kohtule, et nõuandva seisukoha avaldamine mõjuks „kahjulikult“ Iisraeli-Palestiina konflikti lahendamise püüdlustele.
Enamik arutelus osalenud riike palus kohtul okupatsioon ebaseaduslikuks tunnistada, samas kui mõned riigid, sealhulgas Kanada ja Suurbritannia, leidsid, et kohus peaks nõuandva seisukoha avaldamisest keelduma, ning Iisraeli suurim sõjaline liitlane ja toetaja USA palus, et kohus ei annaks korraldust Iisraeli vägede tingimusteta väljaviimiseks Palestiina aladelt. USA oli nimelt arvamusel, et kohus ei tohiks teha otsust, mis võiks kahjustada läbirääkimisi kaheriigilise lahenduse leidmiseks „maa rahu jaoks“ põhimõttel, mille järgi endistel Palestiina aladel eksisteeriks kõrvuti Iisraeli ja Palestiina riigid.
Juba 2004. aastal võttis Rahvusvaheline Kohus vastu nõuandva otsuse, et Iisraeli eraldusmüür suurema osa Jordani Läänekalda ümber on ebaseaduslik ja Iisraeli asundused on rajatud rahvusvahelist õigust rikkudes, kuid Iisrael lükkas ka tolle otsuse tagasi.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!