Daniel Dawson
Maailma Terviseorganisatsiooni aruande kohaselt saab Euroopas igal aastal ligikaudu 391 000 surmajuhtumit ülitöödeldud toidu arvele panna.
„Hinnanguliselt on vähemalt üks kolmandik kogu maailma surmajuhtumitest [19 miljonit] ja 41 protsenti pikaajaliste mittenakkuslike haiguste tagajärjena esinenud surmajuhtumitest tingitud vaid neljast kaubanduslikust tootest: tubakas, ülitöödeldud toit, fossiilkütused ja alkohol,“ kirjutas WHO.
Ülitöödeldud toidu kohta puudub ametlik määratlus. Portugali teadlaste loodud laialdaselt kasutatava Nova klassifikatsiooni järgi on ülitöödeldud toit siiski „peamiselt või täielikult toiduainetest ja lisaainetest saadud derivaatidest valmistatud preparaadid“, mille valmistamisel on kasutatud mittearvestataval määral looduslikku toitu.
Maailma Terviseorganisatsioon tõi oma aruandes välja, et kõige rohkem surmajuhtumeid põhjustab kõrge naatriumisisaldusega toitude tarbimine, nimelt 252 187 surmajuhtumit aastas (2,27%). Sellele järgnevad dieedid, mis sisaldavad palju töödeldud liha (117 290 surmajuhtumit, 1,07%), suhkruga magustatud jooke (15 606 surmajuhtumit, 0,14%) ning transrasvhappeid (6 056 surmajuhtumit, 0,05%).
Ajakirjas British Medical Journal avaldati 2024. aasta veebruaris eraldi uuring, milles seostati ülitöödeldud toiduainete kõrget tarbimist rohkem kui 30 tervisekahjustusega.
„Järjepidevad tõendid näitavad, et tihedam kokkupuude ülitöödeldud toiduainetega on seotud 32 tervist kahjustava tagajärje, sealhulgas vähi, raskete südame- ja kopsuhaiguste, vaimse tervise häirete ja varajase surma suurenenud riskiga,“ ütles uuringu juhtivautor Melissa Lane Austraalia Deakini ülikoolist portaalile Olive Oil Times aprillis 2024 antud intervjuus.
Järjepidevad tõendid näitavad, et tihedam kokkupuude ülitöödeldud toiduainetega on seotud 32 tervist kahjustava tagajärje, sealhulgas vähi, raskete südame- ja kopsuhaiguste, vaimse tervise häirete ja varajase surma suurenenud riskiga.
Melissa Lane Austraalia Deakini ülikoolist
WHO aruandes mindi veelgi kaugemale ja süüdistati ülitöödeldud toiduainete tootjaid selles, et nad kasvatavad oma toodete mõju mittenakkuslike pikaajaliste haiguste levikule, tehes valitsustes lobitööd ja mõjutades avalikku poliitikat, eriti Covid-19 pandeemia ajal.
„Covid-19 pandeemia ajal ettevõtetes rakendatud sotsiaalse vastutuse praktikate analüüs tõi enam kui 90 riigi näidetele tuginedes esile neli viisi, kuidas nii reaalselt kui potentsiaalselt tervist kahjustavaid tooteid, sealhulgas tubakat, alkoholi, fossiilkütuseid ning ülitöödeldud toiduaineid ja jooke tootvad ettevõtted kasutasid pandeemiat oma huvides ära,“ kirjutas WHO.
„Ettevõtted kasutasid kriisi selleks, et kujutada endid ja oma tooteid positiivses valguses ning kasutada olukorda võimalusena luua suhteid valitsustega, laiendada oma lobitöö võimalusi ning lisada turundusse sõnumeid oma panuse kohta pandeemiale reageerimises,“ lisati aruandes.
Serge Hercburg, Nutri-Score’i – pakendi esikülje märgistussüsteemi, mille kohustuslikuks tegemist Euroopa Komisjon kaalus (kuid millega jätkamise plaanid on ebamäärased, vaata lähemalt siit) – looja, on juba pikemat aega süüdistanud toiduainetööstust Nutri-Score’i õõnestamiseks mõeldud desinformatsiooni levitamises.
WHO aruandes süüdistatakse toidu- ja joogitööstuse kommerts-osapooli ka selles, et nood kuritarvitavad ülitöödeldud toidule ja joogile määratavate maksude tõstmise katsete vastu võitlemisel ülemaailmse ebavõrdsuse ideed. WHO toob nimelt välja, et tööstus nimetab võimalikku ülitöödeldud toitude maksutõusu madala sissetulekuga kogukondade vastu suunatud regressiivseteks maksudeks, alandades samal ajal oma toodete hindu ja suunates neid samu kogukondi agressiivse turundus- ja müügitaktika abil oma kaupu tarbima.
„See hõlmab näiteks keskkonna ümberkujundamist nii, et mõnes piirkonnas, eriti vähekindlustatud piirkonnas, võib olla raske tervislikku toitu kätte saada,“ öeldakse aruandes.
Toidu- ja joogitööstuse esindajad on aga WHO aruannet kritiseerinud ja nimetanud seda silmakirjalikuks:
„Töödeldud toiduainete tarbimise seostamine tubaka- ja fossiilkütuste tööstusega on vastutustundetu ja ennekuulmatult eksitav,“ sõnas toidu-uudistekeskkonnale Food Navigator kaubandusühingu FoodDrink Europe teadusdirektor Rebecca Fernández. „Kogu maailma toitumisteadus ütleb meile, et parim viis rasvumise ja mittenakkuslike haiguste vastu võitlemiseks on keskenduda toidu toitainesisaldusele koos sellega, kui tihti seda tarbitakse ning millist elustiili järgitakse,“ lisas ta.
Lisaks toidu- ja joogitööstuse kritiseerimisele soovitati WHO aruandes valitsustel võtta vastu rangemad eeskirjad ja õigusaktid, et piirata tervist kahjustavate toodete turustamist, suurendada lobitöö ja huvide konflikti läbipaistvust tööstusharu poolt rahastatud terviseuuringute puhul, tõsta rahvusvaheliste ettevõtete makse ja suurendada rahvatervise edendamisele keskendunud kodanikuühenduste rahastamist.
„Neid strateegiaid rakendades saab Euroopa kiirendada oma edusamme ülemaailmsete mittenakkuslike haiguste sihtide ning säästva arengu eesmärkide saavutamisel aastaks 2030,“ seisab aruandes.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
Esifoto: TY Lim/Shutterstock.com