Keskkond & Inimkond

Ülerahvastatus on müüt – inimkonda ähvardab hoopis väljasuremine

Rosanne Lindsay

“Müüt ülerahvastatusest on alusetu veendumus, et inimeste arv Maal ületab lähitulevikus planeedi [hüpoteetilise] kandevõime, mis viib majandusliku või sotsiaalse kokkuvarisemiseni, ning et rahvastiku kasvu piiramiseks tuleks võtta erakordseid meetmeid.

ÜRO rahvastiku paniköörid üritavad meisse sisendada, et maailma kasvav elanikkond jätab Maa ilma selle kasutatavatest ressurssidest ning ületab innovatsiooni ja tootmismäärasid. Tegemist on inimestega, kes usuvad, et ülerahvastumine põhjustab elatustaseme langust, vaesust, nälga, näljahädasid, veepuudust, katku, sõdu ja konflikte vähenevate ressursside pärast, looduslike elupaikade hävitamist ja keskkonnakatastroofe. (Rahvastiku Uurimise Instituut)

Tõelised numbrid näitavad seevastu, et Hiina sündimus on langenud alla 1,5 lapse naise kohta.   Paljud riigid, kuigi mitte kõik, on tänaseks langenud alla 2,5 sündimuse piiri, mis hakkab looma ebaproportsionaalseid populatsioone, kus elab liiga palju vanu ja mitte piisavalt noori nende toetamiseks. Oluline on mõista, et mitte ükski teadaolev ühiskond pole kunagi toibunud sellisest demograafilisest langusest, mida me tänapäeval kogemas oleme.  Kakskümmend kolm riiki prognoosivad, et nende rahvaarv väheneb 2100. aastaks poole võrra.

Oluline on mõista, et mitte ükski teadaolev ühiskond pole kunagi toibunud sellisest demograafilisest langusest, mida me tänapäeval kogemas oleme.

See viib meid küsimuseni… Kas ÜRO Rahvastikutegevuse Fondi (UNFPA) ametnikud hindasid olukorda õigesti, prognoosides maailma populatsiooniks 2022. aastaks 8 miljardit inimest? Mis on üldse UNFPA? Kui täpsed on nende mudelid?  Kuidas selle organisatsiooni liikmed teavad, et nende antud arv tähendab tsivilisatsiooni kokkuvarisemist? Kas nende poolt pakutud meetmed on tõesti osa rahvastiku vähendamise lahendusest? Ja lõpuks… Miks me peaksime neid inimesi uskuma?  [Lisateave UNFPA kohta on siin].

Mõiste “ülerahvastatus” kujutab endast sisuliselt katset inimesi “sotsiaalse insenerluse” abil eksitada, sisendades nendesse teatud (ekslikke) hoiakuid. See on ponnistus kontrollida inimeste käitumist, süüdistades inimesi keskkonnamuutustes ja külvates sedasi hirmu. Samal ajal konstrueeritakse üha enam keskkonnakatastroofe, et toita “kliimamuutuste” müüti.

Ümberlükkamatuks faktiks on, et kliima muutub inimtegevusest hoolimata pidevalt. Selles pole midagi, mis vääriks paanitsemist…

Selge on ka see, et valitsused suruvad täna läbi agressiivset rahvastikukontrolli poliitikat, et dikteerida sündivate laste arvu kogu maailmas. Mõned näited seesugustest poliitikatest on järgnevad:   

  • Hiina valitsuse poolt kehtestatud “ühe lapse” poliitika, kus naisi trahviti, arreteeriti või steriliseeriti sunniviisiliselt lubatud sündide piiri ületamise eest.
  • India “sooselektiivne abort”, kus alates 1990. aastast on poiste kultuurilise eelistamise tõttu kõrvaldatud demograafilisest reservist umbes 15,8 miljonit tüdrukut. Tänasel päeval soovib India valitsus kehtestada kahe lapse poliitika.
  • Ladina-Ameerika sundsteriliseerimisprogrammid, kus naisi arreteeriti raseduse eest ja nende lapsed aborditi ebasanitaarsetes tingimustes.
  • ÜRO “haridusprogrammid”, mis keelduvad arengumaadele abi väljastamisest, kui need ei  aktsepteeri rasestumisvastaseid vahendeid, aborti ja steriliseerimist.
  • Ameerika Ühendriikide valitsus aitas 1969. aastal asutada ÜRO Rahvastikutegevuse Fondi (UNFPA) rahvastiku- ja demograafilise teabe mitteparteilise infokojana. Selle asemel kujunes ÜRO Rahvastikutegevuse Fond aga survegrupiks, millel on olnud käsi sees mitmetes sunniviisilistes rahvastikukontrolli programmides kogu maailmas. Rahvastiku-uuringute Instituut

“Ülerahvastatus” on sisuliselt ÜRO Jätkusuutlikkuse tegevuskava ettenähtud põhjendus, millega kaasnevad säästva arengu eesmärgid (SDG), mis kutsuvad inimesi üles ”kliimamuutustega” võitlemise tõestamata ettekäändelsööma veiseliha asemel putukaid“.

“Ülerahvastatus” on sisuliselt ÜRO Jätkusuutlikkuse tegevuskava ettenähtud põhjendus, millega kaasnevad säästva arengu eesmärgid (SDG), mis kutsuvad inimesi üles ”kliimamuutustega” võitlemise tõestamata ettekäändel “sööma veiseliha asemel putukaid”.

Maailmas eksisteerivad  ülerahvastatud linnad, mitte ülerahvastatud riigid. Sustainable Review andmetel on olukord selline, et  “kui kogu maailma elanikkond elaks Texases, oleksime ikkagi hõredamalt rahvastatud kui New York City. Texases on üle 268 000 ruutmiili maad planeedi kohta, kus elab üle 8 miljardi inimese.”

Irooniline on see, et  ülerahvastatus on ametlikuks põhjuseks, miks inimesi karjatada “nutikatesse linnadesse”, kus digitaalne plokiahel (CBDC), 5G  ja asjade internet muudavad inimeste kontrollimise, sanktsioneerimise ja jälgimise tehniliselt lihtsaks ettevõtmiseks.

Irooniline on see, et  ülerahvastatus on ametlikuks põhjuseks, miks inimesi karjatada “nutikatesse linnadesse”, kus digitaalne plokiahel (CBDC), 5G  ja asjade internet muudavad inimeste kontrollimise, sanktsioneerimise ja jälgimise tehniliselt lihtsaks ettevõtmiseks.

Buckminster Fuller kirjutas aastal 1981 teoses “Kriitiline tee” järgmist:

Inimkond liigub üha sügavamale kriisi, millel puudub ajaloos pretsedent – see on “lõpueksam” selle kohta, kas ta kvalifitseerub Universumis järjepidevaks või mitte. See ei ole poliitiliste, majanduslike või religioossete süsteemide uurimine, vaid iga üksiku inimese vastutustundliku mõtlemise terviklikkuse uurimine ja isetu reageerimine evolutsiooni üha enneolematumate sündmuste kiirenemisele.

Sotsiaalse insenerluse ja filmide abil on inimkonda juba pikemat aega sihilikult töödeldud ja eksitatud. Rahvaarv on vähenemas. Tööandjad ei leia enam inimesi, keda palgata. USA linnades seisavad uued kortermajad tühjana. Viljakuse tase on langenud.

Inimkond liigub üha sügavamale kriisi, millel puudub ajaloos pretsedent – see on “lõpueksam” selle kohta, kas ta kvalifitseerub Universumis järjepidevaks või mitte.

Buckminster Fuller “Kriitiline tee”

Rahvastiku kokkuvarisemine – maha salatud reaalsus

Kõnekas on, et 2019. aasta ülemaailmsel tehisintellekti konverentsil (WAIC) räägiti rahvastiku kokkuvarisemisest ja tehisintellektist, mitte ülerahvastatusest. Sustainable Review andmetel võib iga piirkond maakeral järgmistel aastakümnetel oodata rohkem surmajuhtumeid kui sünde.” Lisaks näitavad USA VAERS-i andmebaasi aruanded, et suremus on suurenenud.

On irooniline, et ülerahvastatuse mõistet on näljahädade ajal alati meelsasti propageeritud. Nälja episoode on kogu ajaloo jooksul vähem kirja pandud, kui neid tegelikult esinenud on. Viimast 2021. aasta detsembri Hiina rahvaloendust pole avalikustatud, kuid 2020. aasta rahvaloenduse hinnangud näitavad, et Hiina kaotab aastas 400 000 inimest. Ameerika Ühendriigid märkisid sarnaseid numbreid. Ametnikud arvavad, et madalam sündimus on Hiina sotsiaalse ja majandusliku arengu loomulik resultaat. Kuid ehk on selle fenomeni näol tegemist lihstalt sotsiaalse inseneeria tagajärgedega? See ei ole hiinlaste jaoks siiski esimene langus:

Valitsuse andmed näitavad, et Hiina elanikkond vähenes aastatel 1959–1961 umbes 13,5 miljoni võrra, kuigi arvatakse, et see statistika on tõsiselt alahinnatud. Sõltumatud teadlased usuvad, et kümned miljonid inimesed surid “suure hüppe” näljahäda ajal aastatel 1959–1961, see oli ajal, mil esimees Mao käskis kogu rahval tagahooviahjudes terast valmistada ning Hiina põllukultuure eksporditi ja varuti ka oludes, kus miljonid nälgisid.  – Sun Yu, Financial Times, 2021

Karja suuruse kontrollimine

Kuhu me oleme tänaseks jõudnud? Oleme maailmas, kus USA meedia propageerib lakkamatult hirmu toidupuuduse ees, samal ajal kui valitsused propageerivad loomakarjade tapmist, mille tulemuseks on kõrgemad toiduhinnad. Ühendkuningriigi Põllumajanduse, Toidu ja Keskkonna Kolledži sõnul on “tapmine parim strateegia, mis põllumajandustootjal karja suuruse kontrollimiseks on.”

Kuhu me oleme tänaseks jõudnud? Oleme maailmas, kus USA meedia propageerib lakkamatult hirmu toidupuuduse ees, samal ajal kui valitsused propageerivad loomakarjade tapmist, mille tulemuseks on kõrgemad toiduhinnad.

Siinkohal tekib küsimus…  millist karja nad kirjeldavad? Loomi või inimesi?

2020. aastateks leiame end juhituna tehnoloogiast, mille algoritme ja oi kui virtuaalset tehisintellekti peetakse sageli mudeliks, mida reaalses elus jäljendada, ohverdades omaenda meeled tõelise mõtlemise pimedas nihkes. On see siis ime, et leiame kogu oma liigi väljasuremise kiirtee teemantrajal?  – Boho Beau, Kogu maailm

Propagandat Maa ülerahvastatusest päästmise kohta levitatakse nii filmide kui ka salajaste valitsusprogrammide kaudu tähelepanu kõrvalejuhtimiseks rahvastiku insenerluse tõttu kokkuvarisemise reaalsuselt. Näiteid on ohtralt, ent järgnevas mõned neist…

2017. aastal ilmunud film Downsizing on sotsiaalne satiir, mis soovitab inimeste kahandamist viie tolli suuruseks,  võimaldades sedasi miniatuurseks muudetud inimestel päästa planeeti ning viljeleda samas luksuslikku elustiili. Film lõppeb tõdemusega, et väikeseks kahandamine ei ole lahenduseks, kuna miniatuurse maailma inimesed põrkuvad kokku samade probleemidega kui elusuursusesse jääda otsustanud kaasmaalasedki.

HBO postapokalüptiline sari The Last of Us on ehitatud üles süžeele, mille kohaselt ülemaailmset zombi-seente pandeemiat süüdistatakse “kliimamuutustes”. Tulemuseks on asunduslinnade loomine, millest lõpuks saavad “QZ-d” ehk karantiinitsoonid, mida juhib poolsõjaväeline agentuur FEDRA ja kus vabadust ei eksisteeri. Jutustuses pajatatakse, et seene korditseps on katku allikas ning olukorra päästmiseks on vajalik eksperimentaalne vaktsiin. Sarja käigus selgub aga, et korditseps on tervendaja,  mis taastab immuunsüsteemi ja millel on kasvajavastased omadused. Teisisõnu – kõik, mis sarja tegelastele on reaalsuse kohta väidetud, on tegelikkuses vastupidine.

Filmid on paratamatult poliitika teenistuses läbi   paanikapropaganda  ja ka “ennustava programmeerimise” fenomeni kaudu. Miks muidu peaks Hollywood ühtäkki sedavõrd palju valeandmetest lähtuvaid katkuteemalisi filme väntama? Mis tahes tulevase ülemaailmse pandeemia puhuks on USA valitsus aga teinud juba aastaid plaane inimkarja kontrollimiseks Föderaalse Hädaolukordade Juhtimise Agentuuri (FEMA) kaudu. Mõistagi on ilmne, et fiktiivses loos kujutatud FEDRA prototüübiks on võetud aastaid toiminud FEMA agentuur.

Föderaalse Hädaolukordade Juhtimise Agentuur (FEMA) loodi algupäraselt USA presidendi seaduse jõudu omavate erakorraliste määruste abil.  Presidendid kasutavad seesuguseid täidesaatvaid korraldusi kongressist möödahiilimiseks ja oma ameti ühepoolse võimu teostamiseks. Ühendriikides on Föderaalsele Hädaolukordade Juhtimise Agentuurile antud juba praegu õigus peatada seaduseid, deporteerida vastavalt oma suvale elanikkonda ning vahistada ja pidada kinni kodanikke ilma vahistamismääruse ja kohtuprotsessita. FEMA võib arestida kodanike vara, toiduvarusid ja transpordisüsteeme. Tegemist on institutsiooniga, millele on antud voli peatada Ameerika Ühendriikide põhiseadus – mida ka USA presidendid on oma eridirektiivde abil juba korduvalt teinud.

Ühendriikides on Föderaalsele Hädaolukordade Juhtimise Agentuurile antud juba praegu õigus peatada seaduseid, deporteerida vastavalt oma suvale elanikkonda ning vahistada ja pidada kinni kodanikke ilma vahistamismääruse ja kohtuprotsessita.

Oluline on mõista, et FEMA on agentuur, mille volitused ületavad kõigi teiste USA agentuuride omi. See monstrum loodi algselt selleks, et tagada Ameerika Ühendriikide valitsuse ellujäämine tuumarünnaku korral.  Ja miks reklaamib Donald Trump ühtäkki riigi omanduses oleval maal paiknevaid  “vabaduse linnu”? Kas need võivad olla koondunud FEMA piirkondadesse?

Jah, võivad.

Häirekellade aeg on käes…

Ühendriikides hoogu koguvat “Vabaduslinnade” liikumist reklaamitakse kui detsentraliseeritud, kümnetest kohalikest ja riiklikest progressiivsetest kodaniku- ja sisserändajate õigustele pühendatud rühmadest kogumit, mis on ühinenud “pühakodadevastase poliitika vastu võitlemiseks”.

Paraku on iga kriitilise mõtlemisega inimese jaoks jutud “valitsuse poolt antud õigustest” alati ohumärgiks.  Valitsus ei anna õigusi. Valitsus saab anda üksnes selliseid hüvesid ja privileege, mis kaasnevad kodanike kohustustega. Õigused ei ole olemuslikult valitsuse kingitused. Õigused on kaasasündinud ning valitsused on loodud neid mitte andma, vaid üksnes kaitsma. Valikut ei saa seadusega reguleerida. Seega tuleks kahtluse alla seada kõik jutud uutest “valitsuse õigustest” koos “vabaduse” uue määratlusega.

Valitsus ei anna õigusi. Valitsus saab anda üksnes selliseid hüvesid ja privileege, mis kaasnevad kodanike kohustustega. Õigused ei ole olemuslikult valitsuse kingitused. Õigused on kaasasündinud ning valitsused on loodud neid mitte andma, vaid üksnes kaitsma.

Loodus püüdleb tasakaalu poole

Inimesed ei ole eksimatud. Maa ja vee ning taeva reostus ei toimu tõepoolest iseenesest.  Kuid kõigile neile, kes tahavad “liikide kadumises” süüdistada ülerahvastatust, on vastus olemas.

Pidage meeles, et loodus eksisteerib tasakaalus. Kui üks liik kaob, võtab teine selle koha. Inimesed ei ole kunagi suutnud ega suuda tuvastada kõiki liike Maal, õhus ega ookeanides. Me ei suuda tuvastada isegi kõiki keha mikrobioomi bakteriliike. Võib-olla ei olegi me mõeldud kõike teadma.  

Inimpopulatsiooni hääbumise vältimiseks peavad noored 20-aastates paarid alates praegusest tooma ilmale 3-4 last. Kuid kas selline plaan on teostatav mürgises ja kallis maailmas, milliseks inimesed on lubanud sel kujuneda? Mida Hiina ikkagi inimeste DNA-st tahab? Ja kuidas on lood asjadega, mida meie, inimesed, ei saa kontrollida, näiteks globaalne päikese miinimum?  2020. aastal tuvastati  päikeselaikude aktiivsuse uus madalpunkt, mis  viitab minijääaega tõotavale globaalsele jahenemisele. Kas selles võib peituda põhjus, miks “globaalse soojenemise” narratiiv ühtäkki ära muudeti (asendudes “kliimamuutustega”)?

kuidas on lood asjadega, mida meie, inimesed, ei saa kontrollida, näiteks globaalne päikese miinimum?  2020. aastal tuvastati päikeselaikude aktiivsuse uus madalpunkt, mis  viitab minijääaega tõotavale globaalsele jahenemisele. Kas selles võib peituda põhjus, miks “globaalse soojenemise” narratiiv ühtäkki ära muudeti (asendudes “kliimamuutustega”)?

Kui inimkond on kaotanud paljunemisvõime, siis on inimesed kaotanud võime tasakaalu saavutada. Kas inimesed on tõesti karjaloomad? Ja kas me areneme või taandareneme? Kas enamik inimesi on tänaseks loodusest pöördumatult lahti ühendatud? Kas nad aktsepteerivad looduse tervendavate taimede ja seente demoniseerimist, aktsepteerides samal ajal tundmatute ainete eksperimentaalseid süste?

Võib-olla on kätte jõudnud aeg, kus inimkond peaks kaitsma oma DNA-d sedasi, nagu ta kaitseb oma lapsi, maad või ookeane ja seda kõike enne, kui inimkond täielikult hääbub.

Allikas

Aita Makroskoobil edasi ilmuda

Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.   

Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:

ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop

KONTO NUMBER: EE687700771007683571

SELGITUS: Makroskoobi annetus

Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.

Aitäh!

Jaga sõpradega:
Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.