Ethan Huff
Juunis ajakirjas Agriculture and Human Values avaldatud uurimusest selgub, et ülemaailmset toidu- ja tervishoiupoliitikat kontrollib „ülitöödeldud toiduainete tootjate keerukas võrgustik“, millesse kuuluvad muu hulgas Coca-Cola, Nestlé ja PepsiCo.
„Meie tulemused viitavad sellele, et tänapäeval valitseb maailmas korporatiivne, mitme sidusrühma poolt juhitud globaalne toiduhaldussüsteem, mille üle omavad ebaproportsionaalsel määral kontrolli konkreetsed osalejad, kellel on ühised huvid ultratöötlemist kasutava toiduainetööstuse edendamiseks,“ ütles uuringu juhtivautor Scott Slater Austraalia Deakini ülikoolist väljaandele The Defender. „Ja võtmeisikuteks on Unileveri, Nestlé’i, PepsiCo, The Coca-Cola Company, Maailma Majandusfoormi, Marsi, DSM-i, Rabobanki, Maailma Säästva Arengu Ärinõukogu (WBCSD) ning Danone tippjuhid.“
Põhjus, miks kliimabrigaad põllumehed planeedi „saastamise“ eest sihikule on võtnud, seisneb selles, et suured rahvusvahelised korporatsioonid, kes toodavad valdava osa kõige ebatervislikumast „toidust“ kogu maailmas, püüavad põllumajandust enda ja teiste „sidusrühmade“, sh näiteks Maailma Majandusfoorumi (WEF), huvides välja suretada, et inimkond läheks üle “mitme sidusrühmaga” toidutootmise ja tervise mudelile.
Põhjus, miks kliimabrigaad põllumehed planeedi „saastamise“ eest sihikule on võtnud, seisneb selles, et suured rahvusvahelised korporatsioonid, kes toodavad valdava osa kõige ebatervislikumast „toidust“ kogu maailmas, püüavad põllumajandust enda ja teiste „sidusrühmade“, sh näiteks Maailma Majandusfoorumi (WEF), huvides välja suretada.
Mitme sidusrühma mudel on loonud uusi algatusi, partnerlusi, platvorme ja ümarlaudu, mis on pühendatud põllumajanduses esinevatele „probleemidele“ uute ülemaailmsete „lahenduste“ rakendamisele.
Kõige selle taga on aga Klaus Schwab ja Bill Gates – globalistlikud “ühiskonna arhitektid”, kes arvavad, et nende ideedest sünnib planeedi jaoks mingi lõplik lahendus, mis kindlustab neile koha tipus ja kõigile teistele positsiooni sotsiaalse stratifikatsiooni alumistel pulkadel, kus inimkonna enamik toitub viletsuses vireledes putukatest.
Ei tundu loogiline, et ükski eelmainitud rahvusvaheline korporatsioon võiks kontrollida toidu- ja tervishoiupoliitikat, arvestades, et nende ülitöödeldud tooted on suures osas vastutavad inimesi vaevavate krooniliste haiguste epideemia eest.
Levinuimad ülitöödeldud toidu tarbimisest põhjustatud terviseprobleemid on rasvumine, teist tüüpi diabeet, südame-veresoonkonna haigused ja vaimse tervise häired. Ka bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, mikroplastireostus ja muud keskkonnaohud süvenevad ülitöödeldud toidu tootmise ja levitamise tõttu.
Levinuimad ülitöödeldud toidu tarbimisest põhjustatud terviseprobleemid on rasvumine, teist tüüpi diabeet, südame-veresoonkonna haigused ja vaimse tervise häired. Ka bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, mikroplastireostus ja muud keskkonnaohud süvenevad ülitöödeldud toidu tootmise ja levitamise tõttu.
Slater ja tema töörühm avastasid aga, et toitumise ja tervisega seotud küsimustes valvab piltlikult väljendudes kanakuudi üle rebane, mis tema sõnul „tekitab olulisi rahvatervise ja valitsemisega seotud murekohti“. „Mitme sidusrühmaga seotud institutsioonid võivad varjata ülitöödeldud toiduainetööstuse kahjulikku mõju inimeste ja planeedi tervisele – seda lisaks asjaolule, et tööstuse juhid pälvivad privilegeeritud positsioonid ülemaailmse toiduvalitsuse otsuste langetamise ruumis,“ lisas ta.
Olukorra parandamiseks pakkus Slater välja, et vaja on strukturaalseid ja regulatiivseid muudatusi, mis tagaks, et mõjuvõimsad sidusrühmad ei suudaks säilitada oma kontrolli toidusüsteemi tervislikkuse ja jätkusuutlikkuse üle. Soovitatud muudatused hõlmavad „hädavajalikke globaalseid koordineeritud meetmeid ülitöödeldud toiduainete kahjulikkusele otsa vaatamiseks,“ sõnas ta.
Vaja on strukturaalseid ja regulatiivseid muudatusi, mis tagaks, et mõjuvõimsad sidusrühmad ei suudaks säilitada oma kontrolli toidusüsteemi tervislikkuse ja jätkusuutlikkuse üle.
Scott Slater, uuringu juhtivautor Austraalia Deakini ülikoolist
Kokku analüüsisid Slater ja tema meeskond 45 erinevat institutsiooni, mis teevad koostööd mitme osapoolega institutsioonidega, sealhulgas ÜRO, Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO). Nad leidsid, et sellised juhatused ja juhtkomiteed, mida kontrollivad täielikult ülitöödeldud toiduainete tootjad, on järgmistel organisatsioonidel:
-Sustainable Food Policy Alliance (asutajad Danone, Mars Inc, Unilever ja Nestlé)
-Sustainable Agriculture Initiative Platform (asutajad Danone, Nestlé ja Unilever)
-Consumer Goods Forum’s Forest Positive Coalition
-Food Reform for Sustainability and Health Initiative (FReSH, asutaja Maailma Säästva Arengu Ärinõukogu)
Muude analüüsitud osapoolte puhul leiti, et pooled kuni kaks kolmandikku nende juhtivatest ametikohtadest on selliste tootjate, jaemüüjate ja muude ettevõtete valduses, kes saavad otseselt kasu ülitöödeldud toiduainete tootmisest ja müügist.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
Esifoto: Billion Photos/Shutterstock.com