Ukraina sõjalised kulutused kasvasid 2022. aastal 640%, Venemaal 9% võrra 

AUDIOVERSIOON kuulatav lehekülje lõpus

Stockholmi Rahvusvaheline Rahu-uuringute Instituut (SIPRI) avaldas 24. aprillil andmed maailma riikide 2022. aasta sõjaliste kulutuste kohta, juhtides tähelepanu sellele, et Ukraina on suurendanud möödunud aastal oma militaareelarvet 640 protsendi võrra.  

Ukraina (suuresti Ühendriikide subsideeringute tulemusena saavutatud) rekordiline militaarkulutuste kasv viis riigi sõjalised kulutused 44 miljardi dollarini.  

Vene Föderatsiooni militaarkulutused tõusid samuti, jõudes 86,4 miljardi dollarini, ent Venemaa sõjaliste kulutuste kasv oli marginaalne, ulatudes vaid 9,2%-ni.  

2022. aastal olid maailma suurima sõjalise eelarvega riikideks Ameerika Ühendriigid, Hiina ja Venemaa, mis moodustasid SIPRI andmetel 56 protsenti kogu maailma militaarkulutustest.  

Ülemaailmsed sõjalised kulutused kasvasid 2022. aastal kaheksandat aastat järjest, jõudes kõigi aegade kõrgeimale tasemele ehk 2,24 triljoni dollarini. 

Ülemaailmsed sõjalised kulutused kasvasid 2022. aastal kaheksandat aastat järjest, jõudes kõigi aegade kõrgeimale tasemele ehk 2,24 triljoni dollarini. 

Kõige suurem kulutuste kasv regiooniti (13 protsenti) toimus Euroopas ning seda suuresti Venemaa ja Ukraina tõttu. Kuid sõjaline abi Ukrainale ja mure Venemaalt lähtuva ohu pärast on tugevalt mõjutanud paljude teiste riikide kulutamisotsuseid, nagu ka pinged Ida-Aasias. 

“Ülemaailmsete sõjaliste kulutuste jätkuv kasv viimastel aastatel on märk sellest, et elame üha ebakindlamas maailmas,” nentis SIPRI sõjaliste kulutuste ja relvade tootmise programmi vanemteadur dr Nan Tian. 

“Riigid tugevdavad oma sõjalist jõudu vastusena halvenevale julgeolekukeskkonnale, mille paranemisele lähitulevikus keegi ei looda,” lisas Tian. “Kesk- ja Lääne-Euroopa riikide sõjalised kulutused olid 2022. aastal kokku 345 miljardit dollarit. Euroopa riikide sõjalised kulutused ületasid esimest korda 1989. aasta omad, mil külm sõda oli peagi lõppemas. 

SIPRI vanemteadur dr Diego Lopes da Silva kommenteeris: “Sissetung Ukrainasse mõjutas otseselt sõjaliste kulutuste otsuseid Kesk- ja Lääne-Euroopas. See hõlmas mitmeaastaseid plaane mitme valitsuse kulutuste suurendamiseks.” 

Mujal Euroopas oli kõige märgatavam militaarkulutuste kasv Soomes (36 protsenti), Leedus (27 protsenti), Rootsis (12 protsenti) ja Poolas (11 protsenti). 

Ukraina sõjalised kulutused ulatusid 2022. aastal 44 miljardi dollarini. 640-protsendiline tõus kõigest ühe aastaga oli ühtlasi ühe riigi suurim sõjaliste kulutuste kasv, mis SIPRI andmetes on kunagi registreeritud. Sõjalise eelarve kasvu ja sõjaga seotud kahjude tõttu tõusis militaarse iseloomuga kulutuste osakaal Ukraina SKPs 3,2%-lt 2021. aastal 34%-ni 2022. aastal.  

Sõjalise eelarve kasvu ja sõjaga seotud kahjude tõttu tõusis militaarse iseloomuga kulutuste osakaal Ukraina SKPs 3,2%-lt 2021. aastal 34%-ni 2022. aastal. 

Allikas

Adrian Bachmanni kommentaar:  

Erinevate riikide täiesti erineva hinnatasemega (riigiti kordades varieeruv sõjaväelaste palgatase, relvade ja moona hind, operatsioonide kulu) sõjaliste väljaminekute võrdlemine pelgalt dollaritesse või eurodesse konverteeritud kujul võib taustateadmiste puudumise korral anda täiesti moondunud pildi riikide militaarsest võimekusest. Näiteks Itaalia militaarkulutused (ca 30 mrd EUR) ületavad Iraani sõjalisi väljaminekud (ca 24 mrd EUR) 20% võrra, samas kui Iraani suveräänne sõjaline võimsus ületab rikka Vahemere maa sõjapidamise võimekuse kordades.  

Ometi on Ukraina ja Venemaa hinnatasemed nii teenistujate palkade kui relvasüsteemide hinna ja ülalpidmiskulude osas sarnased, mis võimaldab riikide militaarkulutusi üsna vahetult võrrelda. Kõige markantsem informatsioon toodud uudises puudutab militaarkulude kasvu ning osakaalu riikide majanduse tervikus.  

Kõige lühemalt kokku võetuna: kui Ukraina poolt Ukraina sõtta suunatud militaarökonoomilised ressursid moodustavad riigi teoreetilisest kapatsiteedist 300-400% (kuna Ukraina sõdib tänase päeva seisuga üksnes USA ja Euroopa militaartehnilise ressursi armust), siis sõjas oleva riigi kohta pea olematu 9,2% militaarkulutuste kasv Venemaal demonstreerib, kuidas Moskva on tänase seisuga suunanud Ukraina sõtta marginaalse osa oma totaalsõja stsenaariumiks ette nähtud militaarökonoomilisest kapatsiteedist.  

Kui Ukraina poolt Ukraina sõtta suunatud militaarökonoomilised ressursid moodustavad riigi teoreetilisest kapatsiteedist 300-400% (kuna Ukraina sõdib tänase päeva seisuga üksnes USA ja Euroopa militaartehnilise ressursi armust), siis sõjas oleva riigi kohta pea olematu 9,2% militaarkulutuste kasv Venemaal demonstreerib, kuidas Moskva on tänase seisuga suunanud Ukraina sõtta marginaalse osa oma totaalsõja stsenaariumiks ette nähtud militaarökonoomilisest kapatsiteedist.

adrian bachmann

Kui Ukraina SKT-st tänaseks 34%ni küündivad (ning lõviosas NATO riikide poolt finantseeritud) sõjalised kulutused annavad riigi ostujõu pariteediga kalibreeritud militaarkulutuste summaks 150 miljardit dollarit aastas, siis Venemaa ostujõu pariteediga kalibreeritud SKT-st (IMFi hinnangul 4988 mrd USD) analoogse 34% suunamine sõjapidamisele annaks militaarkulutuste tasemeks 1695 miljardit dollarit.  

Ultimatiivselt on Ukrainast enam kui kümnekordselt suuremat militaarkapatsiteeti omav Venemaa sõtta investeerinud kaduvväikese osa oma reaalsest kapatsiteedist, mis viitab taas kord sellele, et Moskva mängib suure tõenäosusega Ukrainas pikaajalist kurnamisstrateegiat, hoides praktiliselt kogu oma totaalsõja potentsiaali reservis sõjaks NATO-ga.  

Ultimatiivselt on Ukrainast enam kui kümnekordselt suuremat militaarkapatsiteeti omav Venemaa sõtta investeerinud kaduvväikese osa oma reaalsest kapatsiteedist, mis viitab taas kord sellele, et Moskva mängib suure tõenäosusega Ukrainas pikaajalist kurnamisstrateegiat, hoides praktiliselt kogu oma totaalsõja potentsiaali reservis sõjaks NATO-ga.

adrian bachmann