Ukrainas on USA Luurekeskagentuuri (CIA) andmetel hetkel maailma kõrgeim suremus ja madalaim sündimus, kusjuures surmade arv ületab sündide arvu kolmekordselt. ÜRO prognoosis käesoleval aastal, et Ukraina rahvaarv langeb NSV Liidu lagunemise järgselt tasemelt, milleks oli 45 miljonit elanikku, 2100. aastaks vaid 15 miljonile, olles tänaseks kahanenud katastroofilise demograafia ja sõjast tingitud väljarände kombineeritud tulemusena hinnanguliselt 28 miljonile.
18. septembril leidis Ida-Ukrainas Harkivi linna lähedal aset episood, mis illustreerib, kuidas elektrisüsteemi hävitamine toob sõjaolukorras kaasa massilise elanikkonna põgenemise.
Venemaa on võtnud Ukrainas oma rünnakute sihtmärgiks üha enam kütte- ja elektritootmisrajatisi ning ÜRO inimõiguste Ukraina järelevalvemissiooni 18. septembri aruandest selgub, et antud trend on märkimisväärselt kasvatanud Ukrainast lahkuvate inimeste arvu.
Saksamaa ametnike hinnangul võib olukorra halvenedes Ukrainast lähikuudel lahkuda kuni 1 miljon uut põgenikku.
Pime ja külm talv muudab elektrita jäänud nõukogudeaegsed kortermajad elamiskõlbmatuks ning elanikud põgenevad linnadest ja suunduvad lääne poole, püüdes ennetada lähenevat lumeperioodi. Seetõttu on oodata järjekordset põgenike lainet, kusjuures kuni 400 000 inimest on tänavu juba oma kodud Ukraina suurlinnades hüljanud. Saksamaa ametnike hinnangul võib olukorra halvenedes Ukrainast lähikuudel lahkuda kuni 1 miljon uut põgenikku.
ÜRO aruande kohaselt võib eeldada, et elektrikatkestused kestavad parimal juhul 4 tunnist kuni 18 tunnini ööpäevas. Riiklik energiaettevõte Ukrenergo on oma ennustustes aga pessimistlikum, prognoosides oktoobris, et 18 tundi ööpäevas ilma elektrita olla ei ole mitte pessimistlik, vaid optimistlik prognoos.
Kevadsuvel – märtsist augustini – korraldas Moskva üheksa suuremat rünnakut Ukraina elektrivõrgule, kahjustades peamisi elektri tootmise, edastamise ja jaotamise eest vastutavaid rajatisi.
Kevadsuvel – märtsist augustini – korraldas Moskva üheksa suuremat rünnakut Ukraina elektrivõrgule, kahjustades peamisi elektri tootmise, edastamise ja jaotamise eest vastutavaid rajatisi. Kuigi neli jätkuvalt Ukraina kontrolli all olevat tuumaelektrijaama ei ole Vene rünnakute sihtmärgiks olnud, on esinenud teateid, et Venemaa on suunanud rakette tuumajaamast energiat saavate alajaamade pihta, et vähendada veelgi saadaoleva elektrienergia kogust. Sihtmärgiks on võetud ka Ukraina maa-alused gaasihoidlad, kuid need on sedavõrd sügavale maa sisse rajatud, et seni ei ole rünnakud neid kuigipalju mõjutanud. Ukraina riiklik gaasiettevõte Naftogaz teatas oktoobris, et ettevõttel on talve üle elamiseks piisavalt gaasi varutud.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas Kiievit külastades, et EL suurendab elektrienergia eksporti Ukrainasse eeloleval talvel kuni 2 gigavatini, tõstes Moldova piiril paiknevate ülekandeliinide tehnilist võimsust.
ÜRO aruandes tuuakse välja, et Venemaa rünnakud Ukraina energiataristule on kõige rohkem mõjutanud Kiievit, Harkivi ja Odessat.
Leyen lisas, et EL on saatnud Ukrainale sadu miljoneid eurosid välisabi kiireloomuliste remonditööde teostamiseks ning tarninud sellele lisaks umbes 1000 tööstusliku võimsusega mobiilset generaatorit, mis varustavad kriitilisi infrastruktuuri objekte, sh haiglaid. Kiievi tänavatel võib juba praegu näha enamiku kohvikute ja kaupluste juures bensiinimootoriga generaatoreid.
Venemaa rünnakud on mõjutanud Ukraina elanike ligipääsu elektri-, vee-, kanalisatsiooni-, kütte- ja sanitaarsüsteemidele, millel on omakorda laialdased tagajärjed ukrainlaste tervisele, haridusele ja majandusele. ÜRO aruandes tuuakse välja, et Venemaa rünnakud Ukraina energiataristule on kõige rohkem mõjutanud Kiievit, Harkivi ja Odessat.
ÜRO pagulaste ülemvoliniku kogutud andmed näitasid, et juunis ja juulis kasvas Ukrainast lahkujate hulk järsult, kusjuures peaaegu pooled (49%) küsitletutest nimetasid lahkumise põhjusena elektrikatkestusi.
Ukraina keskpanga andmetel elab pärast sõja algust paguluses juba ligikaudu 6,7 miljonit ukrainlast, kellest enamik on naised ja lapsed – meestel keelati peagi pärast sõja algust riigist lahkumine.
Lahkujate tegelik riigist eemalviibimise kestus on ebaselge. Ukraina keskpanga andmetel elab pärast sõja algust paguluses juba ligikaudu 6,7 miljonit ukrainlast, kellest enamik on naised ja lapsed – meestel keelati peagi pärast sõja algust riigist lahkumine. Ukrainlaste järkjärgulist tagasipöördumist välismaalt prognoositakse alates 2026. aastast.
Väljaränne ähvardab süvendada veelgi Ukraina majanduslikke probleeme. Kuna vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele üha suureneb, seisab Ukraina tööturg silmitsi potentsiaalse tasakaalustamatusega. Palgakasv võib teatud sektorites ületada tootlikkust, mis raskendab veelgi majanduse taastumist.
Kõige rohkem Ukraina põgenikke on Saksamaal, 1,1 miljonit inimest, Poolas 976 000 ja Tšehhis 361 000 inimest. Nüüdseks on aga EL-i riigid hakanud järk-järgult karmistama Ukraina kodanikel pikemalt oma riiki jääda lubamise tingimusi.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Euroopa territoriaalselt suurima ning mõne aasta eest rahvaarvu poolest kuuenda, Euroopa suurriikidega võrreldava populatsiooniga riigi häving kõigest paari aastaga demonstreerib, millist potentsiaalselt eksistentsi lõpetavat katastroofi kujutab endast massiivse, pikaajalise sõja vallandumine sõjakeerisesse tõmmatud riigile ja rahvale.
Vaadates, kuidas on kollapseerunud kolmandiku elanikkonnast ning neljandiku territooriumist kaotanud Ukraina riik – mis nüüd funktsioneerib finantsiliselt, majanduslikult, infrastruktuuriliselt ning energeetiliselt üksnes kogu Läänemaailma ressursile ehitatud dotatsioonide armust – võime aimata, kui kesine oleks Euroopa heaoluriikide suutlikkus mastaapse sõja tingimustes vastu pidada.
Vaadates, kuidas on kollapseerunud kolmandiku elanikkonnast ning neljandiku territooriumist kaotanud Ukraina riik – mis nüüd funktsioneerib finantsiliselt, majanduslikult, infrastruktuuriliselt ning energeetiliselt üksnes kogu Läänemaailma ressursile ehitatud dotatsioonide armust – võime aimata, kui kesine oleks Euroopa heaoluriikide suutlikkus mastaapse sõja tingimustes vastu pidada.
Adrian Bachmann
Võttes arvesse Ukraina strateegilist sügavust, rahvastiku arvu ning mis peamine, Ukraina rahva sõjasitkust ning ligi 10 aastat üles ehitatud ning sõjas karastunud Euroopa kaugelt suurimat armeed (Ukraina armee on suurem ning võrreldamatult lahingkogenum kui Ühendkuningriigi, Saksamaa, Prantsusmaa ning Itaalia armeed kokku) ning vaadates selle saatust olukorras, kus Vene Föderatsioon on tõstnud militaarkulutused vaid 6%-ni oma kogutoodangust ning murdosani oma mobilisatsiooni kogupotentsiaalist, on see kainestav mõtlemine, mis puudutab Euroopa sõjapidamise perspektiive, kui sõda peaks Ukraina sõjateatrist väljapoole eskaleeruma.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esifoto: Yanosh Nemesh/Shutterstock.com
SEOTUD LOOD: