Venemaa sõda on hävitanud tänaseks üle 60% Ukraina energiatootmisvõimsusest, vahendas ajaleht Financial Times juuni alguses. Ukraina ametnike sõnul on Ukraina elektritootmisvõimsus langenud 55 gigavatilt vaid 20 gigavatile ning ukrainlased peaksid saabuval talvel valmistuma “eluks külmas ja pimedas”.
Ainuüksi märtsi ja juuni alguse vahel toimunud Venemaa raketirünnakud kaotasid 9,2 GW jagu Ukraina elektritootmise võimsusest. Eriti laastav oli 1. juuni pommitamine, mis põhjustas 1,2 GW tootmisvõimsuse kaotuse ja tekitas tõsiseid kahjustusi kriitilisele infrastruktuurile, sealhulgas Lääne-Ukraina maa-aluste hoidlate jaoks olulisele gaasitranspordisüsteemile. Antud kahju ei ohusta mitte üksnes Ukraina kodumaist energiavarustust, vaid ka gaasi eksporti Euroopa Liitu.
Ukraina energeetikaminister German Galuštšenko sõnul on riiki tabanud energiakriis ning välisminister Dmitri Kuleba väitel on kahjustatud üle poole kogu Ukraina energiasüsteemist. Presidendi kantselei juhi nõunik Mihhail Podoljak täpsustas, et kahjustatud on Kanevskaja ja Zmijevskaja elektrijaamad ning Dnepri hüdroelektrijaam. Lisaks on energiaministeeriumi teatel täielikult hävinud Tripolskaja elektrijaam ehk Kiievi piirkonna suurim elektritootmisrajatis.
Ukraina välisminister Dmitri Kuleba väitel on kahjustatud üle poole kogu Ukraina energiasüsteemist.
Olukorraga toime tulemiseks ja elektritarbimise piiramiseks on Ukraina energiaettevõtted rakendanud plaanilisi elektrikatkestusi. Riiklik energiaettevõte Ukrenergo algatas katkestused pärast seda, kui 5. juunil ületati tarbimise piirmäärasid.
Ukraina energiasektori koguvõimsus on ligikaudu 53 GW, millest umbes pool (28 GW) pärineb soojuselektrijaamadest. Ülejäänud võimsus pärineb tuuma- ja taastuvatest energiaallikatest, mis on seni Venemaa rünnakutest suures osas pääsenud. See võib aga peagi muutuda. Nimelt teatas Ukraina suurima energiaettevõtte DTEK direktor Dmytro Sahharuk Kiievi Rahvusvahelisel Majandusfoorumil (KIEF), et alates 1. juunist on venelased hakanud ründama Ukraina päikeseelektrijaamu ja hävitanud mitme suure päikeseelektrijaama jaotusseadmeid, vahendas majandusuudiste keskkond Ukraine Business News (UBN).
Ukraina energiasektori koguvõimsus on ligikaudu 53 GW, millest umbes pool (28 GW) pärineb soojuselektrijaamadest. Ülejäänud võimsus pärineb tuuma- ja taastuvatest energiaallikatest, mis on seni Venemaa rünnakutest suures osas pääsenud. See võib aga peagi muutuda.
Ukraina majandusministeerium teeb koostööd Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) ning Euroopa Investeerimispangaga (EIP), et tagada vahendid riigi energiasektori taastamiseks. Peaminister Denys Shmyhali teatel annab EBRD Ukrainale 300 miljonit eurot energiainfrastruktuuri taastamiseks ja uute detsentraliseeritud tootmisrajatiste ehitamiseks. See on osa laiemast algatusest, mille raames on Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank alates Venemaa sissetungi algusest eraldanud Ukrainale juba 4 miljardit eurot. “See toetus aitab täita meie eesmärki tagada stabiilne ja katkematu elektrivarustus kogu Ukraina territooriumil,” kommenteeris Shmyhal, lisades, et Venemaa rünnakute pikaajalised tagajärjed energiainfrastruktuuri jaoks nõuavad elektrienergia säilitamise meetmete jätkumist veel mitmeid aastaid.
Lisaks rahvusvahelise toetuse saamisele on Ukraina tõstnud tarbijate elektritariife, et teenida täiendavat tulu riiklikele energiaettevõtetele Energoatom ja Ukrhydroenergo. Analüütikute hinnangul toob hinnatõus 2024. aastaks 50 miljardit grivnat (UAH) (1,2 miljardit dollarit) lisatulu. Energoatom kavatseb ressursse kasutada oma kohustuslike tarbijahindade subsiidiumide vähendamiseks ja kasumi suurendamiseks, samas kui Ukrhydroenergo suunab lisatulu kahjustatud hüdroelektrijaamade taastamisse ja uute tuumaelektrijaamade ehitamisse.
Valitsus tõstis hävinud riikliku elektritootmisvõrgu taastamiseks elektrienergia tarbijahinna 4,32 grivnale ($0.11) kilovatt-tunni kohta. Võrdluseks oli 2023. aasta lõpus EL-i keskmine kodumajapidamiste elektritariif 0,2226 eurot kWh kohta ehk 9,39 grivnat.
Kuid vahepeal on Ukraina energeetikaministeerium vaidlustanud 5. juunil ajalehe Financial Times artiklis esitatud väited Ukraina energiainfrastruktuuri kahjustuste ulatuse kohta, süüdistades väljaannet elanikkonna seas “hirmu ja paanika” külvamises ning Venemaa propagandale alistumises.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!