Suurbritannia kaitseminister Wes Streeting hoiatas, et saareriigi elanikud peavad olema järgmise tuhande päeva jooksul valmis võimalikuks sõjaliseks konfliktiks, kuna Venemaa ja teiste “vaenulike riikide” sõjaline võimekus ähvardab 2030. aastaks kasvada tasemeni, mis võimaldaks neil Suurbritanniat rünnata. Hoiatus järgnes Briti valitsuse üleskutsele kodanikel varuda toitu, joogivett ja muid esmatarbekaupu võimalike kriisiolukordade puhuks.
Ajalehes The Telegraph avaldatud arvamusloos rõhutas Streeting, et Suurbritanniat ähvardavad ohud ei ole iseenesest uued, kuid riigi vastaste sõjaline ja tehnoloogiline võimekus on märkimisväärselt kasvanud.
„Meie vastaste soov meile kahju teha ei ole midagi uut. Mis on muutunud, on nende võimekus. Aastaks 2030 võivad meie vaenlaste relvajõud ja sõjamajandus olla saavutanud taseme, mis võimaldab neil meid rünnata,“ kirjutas Streeting.
„Meil on jäänud veidi üle tuhande päeva, et täita oma ülesanne – olla koos liitlastega valmis sõdima ja seda sõda võitma.“
„Meil on jäänud veidi üle tuhande päeva, et täita oma ülesanne – olla koos liitlastega valmis sõdima ja seda sõda võitma.“
wes streeting – ühendkuningriigi kaitseminister
Streeting hoiatas, et väidetav oht ei piirdu üksnes tavapärase sõjalise kallaletungiga, vaid hõlmab ka niinimetatud “hübriidsõda”, küberrünnakuid, sabotaaži, desinformatsioonikampaaniaid ning elutähtsa taristu töö häirimist.
„20. sajandi kõige tõsisemad ohud on tagasi, kuid tänaseks on need relvastatud 21. sajandi tehnoloogiaga. Suurbritanniat ei ähvarda üksnes tavapärane sõda või Vene tankide tungimine üle meie piiride, vaid ka riiklikult toetatud terrorismi, sabotaaži ja vaenulike operatsioonide kasvav oht, mille eesmärk on häirida meie igapäevaelu, õõnestada julgeolekut ning külvata ühiskonnas hirmu,“ kirjutas minister.
Leiboristist peaministri Andy Burnhami poolt juulis kaitseministriks nimetatud Streetingi sõnul tuleb võimaliku sõja ärahoidmiseks selleks korralikult valmistuda.
„Kõige halvema ärahoidmiseks peame olema selleks valmis. Esmalt tähendab see meie sõjalise võimekuse tugevdamist sellisel määral, et vastased mõtleksid enne rünnaku alustamist tõsiselt järele. Kui sellest ei piisa, peab Suurbritannia olema valmis sõjaks.“
19. oktoobril parlamendis esinedes kritiseeris Streeting mõistete „hübriidohud“ ja „halli tsooni tegevus“ kasutamist Venemaa operatsioonide kirjeldamisel, leides, et need ei anna piisavalt edasi Moskva tegevuse tõsidust.
„Sellised mõisted nagu hübriidohud ja hall tsoon ei kirjelda adekvaatselt kogu Venemaa ulatuslikku tegevust, mida mina eelistan nimetada riiklikult toetatud terrorismiks ning mida Venemaa rakendab kogu meie kontinendil,“ ütles Streeting, lisades, et tema hinnangul selline tegevus jätkub.
„Sellised mõisted nagu hübriidohud ja hall tsoon ei kirjelda adekvaatselt kogu Venemaa ulatuslikku tegevust, mida mina eelistan nimetada riiklikult toetatud terrorismiks ning mida Venemaa rakendab kogu meie kontinendil,“
Wes streeting – ühendkuningriigi kaitseminister
Samas rõhutas kaitseminister, kellel endal puudub sõjaväeline taust, et London ei soovi Venemaaga otsest sõjalist vastasseisu.
„Me ei ole Venemaaga sõjas ega otsi vastasseisu, kuid Moskval ei tohiks olla vähimatki kahtlust, et oleme valmis kaitsma NATO territooriumi iga viimast sentimeetrit ega lase end heidutada Ukraina vankumatust toetamisest.“
Valitsus soovitab elanikel varuda toitu ja joogivett
Streetingi hoiatused järgnesid 22. oktoobril käivitatud valitsuse teavituskampaaniale, mille eesmärk on valmistada Suurbritannia elanikke ette võimalikeks kriisiolukordadeks ja elutähtsate teenuste katkemiseks.
Briti valitsus soovitab igal majapidamisel varuda vähemalt üheksa liitrit pudelivett ning kolme päeva toiduvaru, et tulla toime võimalike loodusõnnetuste, küberrünnakute või muude hädaolukordadega. Muuhulgas soovitatakse kodus hoida tekke, sularaha, esmaabikomplekti, patareidega taskulampi ning kaasaskantavat FM-raadiot. Väikelastega peredel on palutud varuda ka imikute hooldamiseks vajalikke esmatarbekaupu.
Saareriigi valitsuse algatus on tekitanud avalikkuses vastakaid reaktsioone, seda enam, et mõned ministrid ise on suhtunud soovitustesse naljatlevalt.
Elamumajandusminister Angela Rayner märkis Times Radio’le antud intervjuus, et tema hädaolukorravarude hulka kuuluksid eeskätt ripsmetušš, peitekreem, pudel valget veini, konservoad ja purk vanillikastet.
Briti valitsus soovitab igal majapidamisel varuda vähemalt üheksa liitrit pudelivett ning kolme päeva toiduvaru, et tulla toime võimalike loodusõnnetuste, küberrünnakute või muude hädaolukordadega. Muuhulgas soovitatakse kodus hoida tekke, sularaha, esmaabikomplekti, patareidega taskulampi ning kaasaskantavat FM-raadiot. Väikelastega peredel on palutud varuda ka imikute hooldamiseks vajalikke esmatarbekaupu.
Peaminister Burnham kinnitas BBC Radio 5 intervjuus, et kavatseb ise varuda konservtoite, sealhulgas ube ja suppi, samuti brittide seas populaarseid soolaseid suupisteid Twiglets.
„Küsimus ei ole paanika külvamises, vaid mõistlike ettevaatusabinõude rakendamises, et kodus oleks piisavalt varusid võimalike raskuste üleelamiseks,“ sõnas Burnham.
Peaministri sõnul tuleb arvestada, et tänapäeva maailmas on ootamatute kriiside puhkemine muutumas paraku üha tõenäolisemaks.
Briti vastuluure: Venemaa on Suurbritannia julgeolekuoht number üks
Suurbritannia sisejulgeoleku- ja vastuluureteenistuse MI5 peadirektor Ken McCallum kutsus samuti üles kogu ühiskonda hõlmavaks jõupingutuseks, et kaitsta riigi elutähtsat taristut välisriikide võimalike rünnakute eest.
McCallum hoiatas, et vaenulikud riigid võivad ära kasutada Suurbritannia finantssüsteemi, energiavõrkude ja tarneahelate haavatavust, põhjustades ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises.
13. oktoobril peetud kõnes märkis MI5 juht, et külma sõja järgse suhtelise stabiilsuse ajastu on asendumas üha teravama geopoliitilise vastasseisuga, mistõttu julgeolekuohud jäävad püsima ka lähiaastatel.
„Venemaa on jätkuvalt agressor number üks ning Kreml jätkab rünnakuid Suurbritannia ja tema liitlaste vastu,“ ütles Briti vastuluure juht resoluutselt.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Foto: Shutterstock