Olles esmalt keelanud Ameerika õhujõududel kasutada ÜK õhuväebaase rünnakute teostamiseks Iraani vastu, andis Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer järele Valge Maja survele, lubades Iraani-vastaseid rünnakuid, ent üksnes juhul, kui Iraani rünnatakse “kaitseotstarbeliste” rünnakute teostamiseks.
Peagi pärast Ühendkuningriigi (kõigest mõni päev kestnud) vastuseisu murdmist maandus saareriigi territooriumil Ühendriikide tuumavõimeline strateegiline pommitaja B-1 Lancer, mis on võimeline kandma kuni 24 (potentsiaalselt tuumalõhkepeaga varustatud) tiibraketti.
Ühendkuningriigi peaminister oli sõja esimestel päevadel avaldanud vastumeelsust Iraani ründamiseks, väites, et Ühendkuningriik ei usu režiimivahetuse operatsioonidesse, mida teostatakse õhukampaania abil. Väidetavasti Ühendriikidega “erisuhet” omava saareriigi valitsuse mõnepäevane vastuseis pälvis koheselt USA presidendi Donald Trumpi nördimuse, kes kurtis, et Ühendkuningriigi baaside kasutamise keeld tähendab Ameerika õhujõududele mitut lisa lennutundi, märkides, “ma ei ole rahul Ühendkuningriigi käitumisega.”
Ühendkuningriigi peaminister oli sõja esimestel päevadel avaldanud vastumeelsust Iraani ründamiseks, väites, et Ühendkuningriik ei usu režiimivahetuse operatsioonidesse, mida teostatakse õhukampaania abil.
Kuningliku lennuväe Fairfordis, Gloucestershire’i maakonnas asuv õhuväebaas on koos India ookeanis paiknevate Diego Garcia baasidega üks kahest olulisest USA õhuväebaasist, mida on kasutatud ka varemalt Lähis-Ida riikide ründamiseks.
Fairfordis maandunud 86 tonnine strateegiline pommitaja on mõeldud löökide andmiseks sügaval vastase territooriumil paiknevate sihtmärkide pihta. Ühendkuningriigi luureanalüütikafirma Sibylline’i heaks töötava endise Briti armee ohvitseri Justin Crumpi sõnul on ÜK baaside kasutamine loogiline samm, mis lihtsustab olulisel määral üle ookeani lendama pidavate strateegiliste pommitajate ründeoperatsioone Iraani vastu.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Ühendkuningriigi valitsuse kõigest paar päeva kestnud vastupanu oma territooriumi kasutamise keelamisel Ühendriikide agressioonisõjas Iraani vastu kujutab endast mitmesajandat episoodi viimase aasta jooksul, mil Euroopa riigid on demonstreerinud oma täielikku allutatust Ühendriikide diktaadile kõikides küsimustes, mis omavad reaalset strateegilist kaalu kas militaarses, majanduslikus või diplomaatilises sfääris.
Keelata oma (vähemasti nominaalselt) suveräänse territooriumi ning sellel paikneva militaarinfrastrukuuri kasutamist kolmandate riikide vastasteks rünnakuteks ning taganeda oma otsusest kõigest 3 päeva hiljem, lubades kõnealust riiki rünnata üksnes “kaitseotstarbeliste rünnakute” teostamiseks, illustreerib, kuidas Ühendriikide kasutuses olevaid sõjaväebaase võõrustavad riigid ei oma reaalsuses mitte mingisugust suveräänsust väljaspool oma staatust Ühendriikide globaalse militaar-arhitektuuri osistena.
Keelata oma (vähemasti nominaalselt) suveräänse territooriumi ning sellel paikneva militaarinfrastrukuuri kasutamist kolmandate riikide vastasteks rünnakuteks ning taganeda oma otsusest kõigest 3 päeva hiljem, lubades kõnealust riiki rünnata üksnes “kaitseotstarbeliste rünnakute” teostamiseks, illustreerib, kuidas Ühendriikide kasutuses olevaid sõjaväebaase võõrustavad riigid ei oma reaalsuses mitte mingisugust suveräänsust väljaspool oma staatust Ühendriikide globaalse militaar-arhitektuuri osistena.
Adrian Bachmann
Jättes täielikult kõrvale küsimuse minetatud rahvuslikust väärikusest, näitlikustab Ühendkuningriigi välkkiire kapituleerumine Washingtoni käsule seda, millisel määral kätkevad Ühendriikide sõjalised installatsioonid julgeolekuohtu neid võõrustavatele rahvastele endile, kelle meelevald jääda kõrvale Ühendriikide poolt vallandatud sõdadest ning käivitatud sõdade potentsiaalselt katastroofilistest tagajärgedest on funktsionaalselt nullilähedane.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
