fbpx
Suur luguÜhiskond & Kultuur

Ühiskond on jõudnud punktini, kus meil on valida vaid revolutsiooni ja kokkuvarisemise vahel

Neil Oliver

Neil Oliver on šoti ajaloolane, ühiskonnakriitik ning Ühendkuningriigi mitmete hinnatuimate telesaadete autor ja saatejuht. Olles palju aastaid Briti peavoolumeedias tuntust kogunud, on Oliver viimastel aastatel omandanud kompromissitult julge ja võimukriitilise maailmavaate ning pühendanud oma loomingulise tegevuse suuresti ühiskonna topeltstandardite ja “kohustuslike valede” paljastamisele. 

Püstitasin hiljuti sotsiaalmeedias küsimuse, mis kõlas järgnevalt… kas ma olen tõepoolest ainus, kes leiab, et me vajame kõikehõlmavat ühiskondlik-poliitilist revolutsiooni, või olete ka teie seda meelt, et asjad ei saa enam sedasi jätkuda? Kuna küsimus saavutas massiivse vastukaja, siis tundub, et tabasin tõdemust, mis on kollektiivses teadvuses laialt levinud.

Kas ma olen tõepoolest ainus, kes leiab, et me vajame kõikehõlmavat ühiskondlik-poliitilist revolutsiooni, või olete ka teie seda meelt, et asjad ei saa enam sedasi jätkuda? Kuna küsimus saavutas massiivse vastukaja, siis tundub, et tabasin tõdemust, mis on kollektiivses teadvuses laialt levinud.

Inimesed kõikidest maailma piirkondadest on võtnud minuga seejärel ühendust ja tunnistanud, et ka nemad soovivad näha kõikehõlmavaid muutusi ning et nad sooviksid omalt poolt kuidagi sellele kaasa aidata, kui see vähegi võimalik on.

Ütlen siinkohal kohe välja, et mul ei ole mitte mingit soovi näha kaost, mis revolutsioonidega enamasti kaasneb. Meie vastaspool on tänaseks niigi palju hävingut külvanud ja ma kindlasti ei soovi seda omalt poolt veelgi süvendada, kuna selge on see, et inimeste massiline tapmine ning riikide infrastruktuuride hävitamine ei ole rahvaste, vaid neid valitsevate režiimide kätetöö.

Tahan näha muutust paremuse poole, ent samas puudub mul tänaseks igasugune usk, et mingi poliitika võib meid siit olukorrast enam välja aidata. Me ei suuda mitte mingil juhul end “välja hääletada” sellest mülkast, mis on tänaseks neelanud endasse kõik institutsioonid, mis ühiskonna üle valitsevad. Pean siin silmas parlamenti, kohtusüsteemi, riigiameteid, politseid, haridust, teadlaskonda, peavoolumeediat ja kõike muud meie ümber. Võitlus poliitiliste vahenditega on üle kogu maailma ette kaotusele määratud.

Me ei suuda mitte mingil juhul end “välja hääletada” sellest mülkast, mis on tänaseks neelanud endasse kõik institutsioonid, mis ühiskonna üle valitsevad. Pean siin silmas parlamenti, kohtusüsteemi, riigiameteid, politseid, haridust, teadlaskonda, peavoolumeediat ja kõike muud meie ümber.

Asjad ei käi nii nagu varemalt ja paremad ajad ei tule enam tagasi. Igaüks, kes siiamaani veel usub sisulist tähtsust omavate valimiste toimumisse, elab minu hinnangul fantaasiamaailmas. Mida tähendavad valimised tänapäeval? Teil on parimal juhul vabadus hääletada kas lõpustaadiumis kasvaja või ulatusliku südamerabanduse poolt – see valik on tõepoolest teie ning sõltub ainult sellest, kuidas te soovite siit elust lahkuda.

Kogu valitsev establishment on tervenisti üles ostetud ning moodustub tänaseks inimestest, kelle teadvuses moraalseid standardeid lihtsalt ei eksisteeri. Nagu legendaarne Ameerika koomik George Carlin paljugi muu tabava seas välja tõi, siis tõeline põhjus, miks kohtusaalis ei ole võimalik kümnele käsule toetudes töötada, seisneb selles, et neid lühikesi käske – sa ei tohi varastada, abielu rikkuda, valetada jne – lihtsalt ei saa üles riputada üheski hoones, mis on täis juriste, kohtunikke ja poliitikuid, kuna see looks nende suhtes vaenuliku töökeskkonna.

Kogu valitsev establishment on tervenisti üles ostetud ning moodustub tänaseks inimestest, kelle teadvuses moraalseid standardeid lihtsalt ei eksisteeri.

Oma kogemusest võin öelda, et mõningaid lagunenud hooneid on võimalik veel päästa. Oleme abikaasaga aastate jooksul mõne sellise missiooni ette võtnud, kuid selline projekt saab õnnestuda üksnes juhul, kui vundament ja tugistruktuur on korralikud. Vastasel juhul tuleb tunnistada, et mädanik, kõdunemine ja ka lihtsalt aja kulg on hoonet liiga palju ning liiga pöördumatult kahjustanud, et see oleks enam päästetav.

Meil on tänaseks vaja iseseisvalt toimivaid alternatiive kõigele, mille oleme ühiskonnana juba kaotanud. Ma tean, et seda on palju tahetud, kuid olen korduvalt öelnud, et ajaloos leiab aset epohhe, mil on vaja mõelda mõeldamatut ja teha tehtamatut, sest kergemad pääseteed puuduvad. Ning paraku on meie saatuseks elada täpselt sellisel ajastul. Ühiskondlik süsteem, mida oleme harjunud pidama normaalsuseks, on tänaseks juba surnud, oodates vaid oma kokku varisemist.

Oluline on valmistuda vältimatult ees seisvaks ühiskondlikuks kollapsiks, sest selle eest kõrvale põigelda pole enam võimalik.

Oluline on valmistuda vältimatult ees seisvaks ühiskondlikuks kollapsiks, sest selle eest kõrvale põigelda pole enam võimalik. Mis iganes meid ees ootab, sellega kaasneb tohutu segadus ja olukorra parandamine saab olema keeruline. Eksistentsiaalne küsimus seisneb lühidalt kokku võetuna selles, kas te soovite seda, mis valitsejad teile tulevikuna valmis on planeerinud, vaguralt omaks võtta, või soovite te oma tuleviku osas omada samuti sõnaõigust? Mina isiklikult eelistan viimast varianti.

Kuidas iganes soovite nimetada inimesi, kes kogu selle kaose eest vastutavad – globalistid, kollektivistid, kommunitaarlased, kommunistid, Ühe Maailma Valitsus, kabal… – see on nende kätetöö. Kõik, mida nad on plaaninud palju leierdatud “Suureks lähtestamiseks”, kukub varem või hiljem läbi. Küsimus seisneb ainult selles, kui palju kahju nad jõuavad maailmas enne tekitada.

Eksistentsiaalne küsimus seisneb lühidalt kokku võetuna selles, kas te soovite seda, mis valitsejad teile tulevikuna valmis on planeerinud, vaguralt omaks võtta, või soovite te oma tuleviku osas omada samuti sõnaõigust?

Hea uudis on see, et kollektivism kukub lõpuks alati läbi. Halvaks uudiseks on paraku tõdemus, et selle läbikukkumise hinnaks on alati mäekõrgused kuhjad laipasid. “Üks-suurus-kõigile” lahendused ei sobi lõppastmes kellelegi.

Maailma pangandussüsteem, mida juhivad kasumi nimel “nemad” ja mitte “meie”, on oma tuumani korrumpeerunud ning kujutab endast masinavärki, mis kihutab kogu maailma hukuni. Järgmine põrgu, mida “nenad” “meie” jaoks kavandavad, on teadupärast keskpanga digivaluutad (CBDC) koos täieliku jälgimissüsteemiga digitaalse isikuinfo abil, mis jõuab orjastatud inimkonnani esmalt tõenäoliselt universaalse plastkaardi ning seejärel universaalse nahaaluse kiibi vahendusel.

Maailma pangandussüsteem, mida juhivad kasumi nimel “nemad” ja mitte “meie”, on oma tuumani korrumpeerunud ning kujutab endast masinavärki, mis kihutab kogu maailma hukuni.

Sihiteadlik keskklassi vaesestamine ning raha ja jõukuse, kinnisvara ja ettevõtete Lääneriikidest välja viimine on toimunud tänaseks juba aastakümneid ning inflatsioon ei ole midagi muud, kui nähtamatu maks, mida valitsused kasutavad teie raha väärtuse kahandamiseks. Me peame alati meeles pidama, et valitsused ja pangad – ning neid on tänaseks raske teineteisest eristada – tekitavad inflatsiooni üksnes ja eranditult rohkema raha loomise kaudu.

Pangad loovad raha pelga nupuvajutusega tühjast õhust, lahjendades iga vastava sammuga juba loodud raha väärtust. Seega – väga lihtsustatult väljendatuna – kui pangad kahekordistavad ringleva raha kogusumma, kaotate teie ostujõu mõttes pool selle raha väärtusest, mis teil raske tööga kogutud oli. Üksnes valitsustel ja pankadel on raha välja mõtlemise privileeg ning see on valitseva süsteemi peamine mehhanism inimeste vaesestamisel ning riigivõimust majanduslikku sõltuvusse seadmisel.

Me peame alati meeles pidama, et valitsused ja pangad – ning neid on tänaseks raske teineteisest eristada – tekitavad inflatsiooni üksnes ja eranditult rohkema raha loomise kaudu.

Kõige selle vaesumise põhjustajaks, mida me viimastel aastatel kogenud oleme, on erakordselt väikesearvuline eliit, kes kühveldab süsteemi abil sisuliselt kogu maailma rikkuse oma taskutesse. Ning kui neil süsteemist kõik välja on pigistatud, kukub see kokku, et rajada teed juba ette mõeldud “lahendusele”, milleks on inimeste materiaalse eluolu täielikult võimu kätte andev digivaluutade süsteem. Ka see süsteem kukub mõistagi ultimatiivselt läbi, ent mitte enne, kui on põhjustanud ulatuslikku ühiskondlikku hävingut.

Praegu rakendatakse 24/7 jälgimist nn 15 minuti getode rajamiseks. Kes iganes soovib näha enamike inimeste reaktsiooni totaalsele jälgimisühiskonnale, siis nendel tasub üksnes vaadata Londoni nn ULEZ (ultra low emission zone ehk ülimadalate süsinikuheitmete piirkond) skeemi.

Kõige selle vaesumise põhjustajaks, mida me viimastel aastatel kogenud oleme, on erakordselt väikesearvuline eliit, kes kühveldab süsteemi abil sisuliselt kogu maailma rikkuse oma taskutesse. Ning kui neil süsteemist kõik välja on pigistatud, kukub see kokku, et rajada teed juba ette mõeldud “lahendusele”, milleks on inimeste materiaalse eluolu täielikult võimu kätte andev digivaluutade süsteem.

Pean vajalikuks siinkohal veelkord toonitada, et keskpanga digivaluutad on ette määratud läbikukkumisele. Igal pool, kus kogu materiaalse rikkuse surumist tsentraalkontrolli masinavärgile üritatud on, on inimesed alati leidnud uusi viise omavahel kauplemiseks. Kuigi globalistlik koletis on loodud paratamatult surema, peame me arvestama, et see ei kavatse surra ilma viimaste meeleheitlike väljapurseteta, mistõttu tasub meil valmis olla kõigeks… Olgu selleks ühiskonna sulgemised kliima päästmise nimel, järjekordne fabritseeritud pandeemia, orkestreeritud toidupuudused, energiakatkestused, finantskrahh, küberkriis, Marsiämblike sissetung, või mis iganes. Me saame sellest teada niipea, kui järgmine kriis valmis küpsetatud on.

Olen kuulnud ka väidet, et tulemas on mingi suurem rahva jõuga mahasurumine, kuid ma isiklikult ei usu seda. Inimestel, kellega meil tegemist on, ei ole piisavalt julgust, et tegutseda avalikult. Nad toimetavad pimeduses põhjusega, olles inimeste teadvuses nimeta ja näota. Kui miljonid neile vastu astuvad, siis see vähemus taganeb ja sulandub olematusse.

Ma ei kahtle, et rasked ajad ootavad meid ees ning meil ei ole enam kaua jäänud, enne kui surmatõmblustes süsteem teeb oma viimased ponnistused ennast kehtestada. See ei saa olema ilus ning me peame endid ette valmistama, et korjata kokku killud kokku varisenud ühiskonnast, aga ka selleks, et aidata süsteemi rusude alla jäänuid, kes saavad hädasti vajama meie abi.

Usun, et piisavalt paljud inimesed soovivad seda, mida kainemõistuslikud inimesed alati soovinud on… Ehk teisisõnu minimaalset valitsust, millel on üksnes piiratud võime raha välja mõeldes meie loodud rikkust endale röövida ning üleüldiselt tugevalt piiratud voli meie eludesse sekkuda.

Mina olen tulevaks kataklüsmiks valmis ning mõtlen kõike siinkohal lausutut tõsiselt. Meie ees ei ole muud valikut kui revolutsioon või hävinemine.

Allikas

Adrian Bachmanni kommentaar:
Inimkonna ajaloo kurbmänguna on antud, et algselt moraalile ja andekusele rajatud ühiskonnad, mis olid paljude põlvede poolt ehitanud üles suure ainelise rikkuse, võimsuse ja elukorraldusliku mugavuse, korrumpeeruvad järk-järgult seoses eliidi täieliku degenereerumise ning masside mandumise ja resigneerumisega.

Kokku varisevad ühiskonnad on oma lõppfaasis läbinisti ussitanud valedest, silmakirjalikkusest ja üha halvemini varjatud ning üha eemaletõukavamate vahenditega kaitstud erihuvidest, mida kehtestatakse kogu ühiskonna huvide arvelt – ekstreemsetel juhtudel kogu kogukonna, rahvuse või tsivilisatsiooni eksistentsi hinnaga.

Kokku varisevad ühiskonnad on oma lõppfaasis läbinisti ussitanud valedest, silmakirjalikkusest ja üha halvemini varjatud ning üha eemaletõukavamate vahenditega kaitstud erihuvidest, mida kehtestatakse kogu ühiskonna huvide arvelt – ekstreemsetel juhtudel kogu kogukonna, rahvuse või tsivilisatsiooni eksistentsi hinnaga.

Adrian Bachmann

Neil Oliver on veendumusel, et kaasaegne Lääne ühiskond on jõudnud just sellisesse faasi, kus süsteemisisesed lahendused on ammendunud ning Läänemaailma üha kiirenevat kollapsi ei ole enam võimalik väärata.

Igasugune soovmõtlemisest võõrutatud ning asju õigete nimedega nimetav analüüs kõikidest Läänemaailma üle valitsevatest kriitilistest arenguvektoritest – olgu need intellektuaalsed, demograafilised, perekondlikud, esteetilised, tehnoloogilised, sotsiaalsed või moraalsed – sunnib Oliveri hinnangu ning prognoosiga üksnes nõustuma.

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.

Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:

Jaga sõpradega:
Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.