Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
USA uue kaitseministri poolt äsja koostatud strateegilisest planeerimisdokumendist nähtub, et Trumpi administratsioon on käivitamas Ameerika globaalse sõjalise kohalolu ulatuslikku tagasi tõmbumist, fokusseerides muuhulgas Euroopasse suunatud sõjalised vahendid ümber Hiina “ohjamiseks”. USA “maailma politseiniku” rolli taandumine on mõeldud toimima käsikäes rahandus- ja kaubanduspoliitikaga, mis leevendaks USA võlakoormat maailma ees.
USA äsja ametisse nimetatud uus kaitseminister Pete Hegseth on asunud hoogsalt ümber profileerima Ühendriikide militaar- ning julgeolekupoliitikat, prioritiseerides Hiina tõkestamist Taiwani suunal ning keskendudes rohkem kontinentaal-USA kaitsele. On märkimisvääne, et Hegsethi poolt astutud sammud viitavad sellele, et Venemaa on liigitatud nüüdseks teisejärgulise “ohu” staatusesse.
Hegsethi poolt kureeritud kursimuutus kujutab endast otsest kannapööret Ühendriikide eelmise välisministri Anthony Blinkeni poolt viljeletud poliitikast, mis käsitles Venemaad “Ühendriikidele suurimat ohtu kujutava riigina”, ent kujutas Hiina Rahvavabariiki pelgalt “Ameerika peamise majandusliku rivaalina”. Blinkeni 2021. aasta märtsis tehtud vastavasisuline deklaratsioon formuleeriti Bideni administratsiooni poolt 2022. aastal vastu võetud USA Riiklikus kaitsestrateegias ametliku poliitikana.
Hegsethi poolt kureeritud kursimuutus kujutab endast otsest kannapööret Ühendriikide eelmise välisministri Anthony Blinkeni poolt viljeletud poliitikast, mis käsitles Venemaad “Ühendriikidele suurimat ohtu kujutava riigina”.
Mitmed analüütikud on väitnud, et Washingtoni keeldumine välistada Ukraina NATOsse võtmise võimalus oli läbimõeldud plaan provotseerida Venemaa sissetung Ukrainasse, et kurnata Venemaa sõjalist ning majanduslikku ressurssi. Ühendriikide “pistrikust” senaator Lindsay Graham on Ukraina sõda kommenteerides avalikult välja lausunud, et “Ukraina sõda (mis on tänaseks nõudnud sadade tuhandete ukrainlaste elud) on kõige odavam sõda, mida Ameerika on kunagi pidanud, kuna see ei ole läinud maksma mitte ühegi ameeriklase elu.”
USA välis- ja julgeolekupoliitika ümberformuleerimine viisil, kus Venemaa omandas alates 2021. aastast ametlikult “vaenlase” tiitli, sundis ka Kremlit oma positsioone üle vaatama, ning alates 2023. aastast kadusid Venemaa välispoliitika kontsepti raamdokumendist kõik viited Lääneriikidele kui “partneritele”. Selle asemel kirjeldas dokument Venemaa prioriteedina diplomaatiliste ning julgeolekualaste suhete arendamist Euraasia riikidega – eeskätt Hiinaga.
Ühendriikide “pistrikust” senaator Lindsay Graham on Ukraina sõda kommenteerides avalikult välja lausunud, et “Ukraina sõda (mis on tänaseks nõudnud sadade tuhandete ukrainlaste elud) on kõige odavam sõda, mida Ameerika on kunagi pidanud, kuna see ei ole läinud maksma mitte ühegi ameeriklase elu.”
Hiina on tänaseks käivitanud oma järjestikku viieteistkümnenda viisaastakuplaani, mis jätkab riigi globaalse “Vöö ja tee” infrastruktuuriprogrammi edendamist. Hiina välis- ja julgeolekupoliitika on kahetahuline, hõlmates endas nii Hiina profiili suurendamist sellistes Lääne poolt ja Lääne huvides loodud rahvusvahelistes organisatsioonides nagu ÜRO, Maailma kaubandusorganisatsioon ja Maailma Terviseorganisatsioon kui ka alternatiivsete, Lääne mõjuvõimu kahandavate paralleelsete organisatsioonide arendamist.
Hiina eesmärgiks näib olevat riikidevahelistele kahepoolsetele lepetele üles ehitatud maailmakord, mida administreeritakse läbi tõusvate majandusvõimude poolt üles seatud organisatsioonide nagu Shanghai Koostööorganisatsioon ning BRICS (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika) riikide ühendus.
Kuigi Peking on Moskvaga sarnaselt kiitnud Vene-Hiina vahelisi suhteid kui “piirideta partnerlust”, on Hiina valitsus seni olnud ettevaatlik, säilitamaks vähemalt minimaalselt sõbralikud suhted Washingtoniga, ignoreerides kannatlikult Ühendriikide ametnike üleolevaid, didaktilisi sõnavõtte Hiina suunal. Muuhulgas on Hiina võtnud ametlikuks positsiooniks, et riik soovib küll vältida kaubandussõda Ühendriikidega, ent on valmis selle konfrontatsiooni võitma, juhul kui see peaks puhkema.
Vaadates USA riigipiiridest kaugemale, on uues planeerimisdokumendis fookus suunatud selgesti USA kolossaalse sõjalise infrastruktuuri ümber positsioneerimisele Vaikse ookeani regiooni, samas kui Euroopat ei käsitleta eriliselt ohustatuna ning dokumendi üleüldine tonaalsus viitab sellele, et Washington ootab, et tulevikus tagaksid selle sõltlasriigid Euroopas, Aasias ja Lähis-Idas oma julgeoleku peamiselt oma vahenditest.
Hegsethi autorlusega USA julgeolekupoliitikat ümber suunav julgeolekumemorandum on pealkirjastatud “Riikliku julgeolekupoliitika strateegilised suunised keskpikas perspektiivis” (Interim National Defence Strategic Guidance). Dokumenti on levitatud USA julgeoleku establishmendi seas alates märtsi teisest poolest ning selles sisalduv kujutab endast Trumpi administratsiooni välis- ja julgeolekupoliitika põhikursi kirjeldust.
Trumpi administratsiooni militaar- ja julgeolekupoliitilisi prioriteete sedastavas dokumendis seisab, et Washingtoni eesmärgiks on valmistuda potentsiaalselt sõjaks Hiina Rahvavabariigi vastu ning kaitsta Ühendriike “lähivälismaalt” pärinevate ohtude vastu, mainides muuhulgas nii Gröönimaad kui Panama kanalit.
Huvitaval kombel sisaldub Trumpi administratsiooni julgeolekupoliitilises raamdokumendis mõiste, mida ka Venemaa on oma strateegilistes planeerimisdokumentides korduvalt kasutanud – täpsemalt on selleks terminiks “lähivälismaa” (near-abroad), millega tegelemine peaks saama tulevikus USA peamiseks julgeoleku prioriteediks. Vaadates USA riigipiiridest kaugemale, on uues planeerimisdokumendis fookus suunatud selgesti USA kolossaalse sõjalise infrastruktuuri ümber positsioneerimisele Vaikse ookeani regiooni, samas kui Euroopat ei käsitleta eriliselt ohustatuna ning dokumendi üleüldine tonaalsus viitab sellele, et Washington ootab, et tulevikus tagaksid selle sõltlasriigid Euroopas, Aasias ja Lähis-Idas oma julgeoleku peamiselt oma vahenditest.
NATO liikmesriigid peavad võtma endale oluliselt suuremad sõjalised kohustused, kuna USA ei ole tulevikus valmis pakkuma omapoolseid sõdureid, kui selle prioriteedid asuvad mujal.
Ühendriikide uus kaitseminister deklareeris avalikult, et “Ühendriikide kaitseministeeriumi ainsaks aktuaalseks ülesandeks on tõrjuda Hiinast tulenevat ohtu, et neutraliseerida Hiina võimekus sooritada Taiwani okupeerimine täide viidud faktina, garanteerides samas Ühendriikide emamaa kaitstuse.”
Samuti näeb uus planeerimisdokument ette, et NATO liikmesriigid peavad võtma endale oluliselt suuremad sõjalised kohustused, kuna USA ei ole tulevikus valmis pakkuma omapoolseid sõdureid, kui selle prioriteedid asuvad mujal. Suures pildis sedastab dokument, et Ühendriigid kavatsevad oma sõjalise vihmavarju ülemaailmselt suuresti kokku pakkida, viies selle pigem Taiwani kohale.
Hegsethi 9 lehekülje pikkuses planeerimisdokumendis edastatud visioon on hämmastavalt sarnane 2024. aastal konservatiivse Heritage Foundationi poolt üllitatud dokumendis “Projekt 2025” tooduga.
Ühendriikide uus militaarstrateegia on mõeldud väidetavalt toimima paarikuna hetkel veel ettevalmistusfaasis oleva Mar-a-Lago leppega , mis oleks mõeldud jäljendama 1985. aastal vastu võetud Plaza leppeid, millega USA valitsus sundis maailma juhtivaid tööstusriike tõstma oma valuutade väärtust dollari suhtes, et balansseerida Ühendriikide kaubanduspuudujääke (muutes USA kaubad Ameerika siseturul konkurentsivõimelisemaks).
Ühendriikide uus militaarstrateegia on mõeldud väidetavalt toimima paarikuna hetkel veel ettevalmistusfaasis oleva Mar-a-Lago leppega , mis oleks mõeldud jäljendama 1985. aastal vastu võetud Plaza leppeid, millega USA valitsus sundis maailma juhtivaid tööstusriike tõstma oma valuutade väärtust dollari suhtes, et balansseerida Ühendriikide kaubanduspuudujääke.
USA ülemaailmse sõjalise kohalolu tagasitõmbamisega käsikäes toimima mõeldud kaubanduslik / monetaarpoliitilne kava on toetatud USA rahandusministri Scott Bessenti, asepresidendi J. D. Vance’i ning Trumpi majandusnõunike kolleegiumi juhi Stephen Mirani poolt. Kava näeb ette kolme strateegilist sammu:
- USA tugeva dollari devalveerimise, et aidata vähendada USA kaubanduspuudujääki, tõstes muuhulgas Ühendriikide kaupade konkurentsivõimet välismaal;
- USA kolossaalseks paisunud välisvõla ümberstruktureerimist, mille kohaselt USA välisriikidest võlausaldajad leevendaksid USA valitsuse võlakoormat, vahetades olemasolevad võlakirjad ülipikaajaliste võlakirjade vastu;
- tariifide kehtestamist USA turule suunduvate importkaupade osas, kaitsmaks USA tööstust.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Käesoleva uudisloo valguses on paslik teha põgus tagasivaade ennustusele, mille siinkirjutaja tegi aasta eest, 2024. aasta aprillis, umbes pool aastat enne Donald Trumpi võitu USA 2024. novembris peetud presidendivalimistel.
Suures pildis on Washingtoni globaalse võimumasina ümberkalibreerimine põhijoontes olnud aimatav juba aastaid. Seda eeskätt seoses USA ressursi ammendumisega maailmavalitsemise ambitsiooni täitmiseks – tõsiasi, mis peegeldub muuhulgas senaator Grahami poolt välja lausutud Venemaa välja kurnamise plaani läbikukkumises ning Hiina jätkuvalt pidurdamatus tõusus maailma tööstusliku suveräänina. Toona kirja pandud ning nüüd täide minev prognoos selgitas olukorda järgnevalt…
Suures pildis on Washingtoni globaalse võimumasina ümberkalibreerimine põhijoontes olnud aimatav juba aastaid. Seda eeskätt seoses USA ressursi ammendumisega maailmavalitsemise ambitsiooni täitmiseks – tõsiasi, mis peegeldub muuhulgas senaator Grahami poolt välja lausutud Venemaa välja kurnamise plaani läbikukkumises ning Hiina jätkuvalt pidurdamatus tõusus maailma tööstusliku suveräänina.
Adrian Bachmann
Seni kuni USA-l säilib võime dollarit trükkides omandada välismaailmast virtuaalvara eest reaalseid hüviseid rohkem, kui USA suudab ise toota ja välisriikidesse eksportida, säilib Washingtonil ka (nüüdseks juba poolsada aastat väldanud) unikaalne privileeg käitada maailma suurimat sõjamasinat, ilma et Ameerika elanikkond peaks selle nimel ülemäära palju püksirihma pingutama.
Ent ultimatiivselt ei suuda ka Washington lõputult sõdu pidada, kuna suuresti viimase poolesaja aasta jooksul üle maailma peetud sõdade tõttu kolossaalseks kasvanud USA riigivõlga on võimalik lõppastmes tagasi maksta üksnes kogu võlapositsiooni rahareformiga annulleerides.
Kuid see on samm, mida oleks riskantne astuda, annulleerimata sealjuures võimul oleva plutokraatia poliitilise võimu aluseid, mille murenedes riskiks USA eliit jääda ilma mitte üksnes oma poliitilisest võimust, vaid ka varadest.
On alust arvata, et seistes dilemma ees, kas säilitada rikkus ja võim USA-s või riskeerida selle kaotamisega oma võimu ja rikkuse laiendamise nimel teiste riikide ja rahvaste üle, valib Ameerika maailmavalitsemise ambitsiooni omav võimueliit siiski oma võimu kindlama säilimise kasuks USA-s.
On alust arvata, et seistes dilemma ees, kas säilitada rikkus ja võim USA-s või riskeerida selle kaotamisega oma võimu ja rikkuse laiendamise nimel teiste riikide ja rahvaste üle, valib Ameerika maailmavalitsemise ambitsiooni omav võimueliit siiski oma võimu kindlama säilimise kasuks USA-s.
Adrian Bachmann
See saaks olema aga sammuks, mis käivitaks USA globaalse militaarvõimu ning Washingtoni poolt võimestatud poliitiliste kartellide kadumise vähemalt poolesajas riigis üle maailma, mis omakorda juhataks sisse külma sõja järgse “Washingtoni konsensuse” pöördumatu lagunemise koos uute geopoliitiliste jõujoontega, millest ei jääks otsesemal või kaudsemal viisil puutumata ükski kontinent, rass ega rahvus.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esifoto: Joshua Sukoff/Shutterstock.com
SEOTUD LOOD: