Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Charles Hugh Smith
Ameeriklaste jaoks on ainsateks järelejäänud usalduse reservuaarideks isiklikud võrgustikud, kohalikud ettevõtted ja kohalikud institutsioonid, kirjutab Charles Hugh Smith.
See ei ole just uudis, et sotsiaalne usaldus on Ameerika Ühendriikides tänasel päeval drastiliselt vähenenud. Uuringud näitavad, et ameeriklaste üleüldine usalduse tase institutsioonide ja neid institutsioone valitsevate klasside vastu on tervikuna kokku kukkunud. Paralleelse allakäigu on teinud ka sotsiaalne usaldus – s.o ameeriklaste usk, et ligimesed on põhiloomult usaldusväärsed –, mis on langenud mitme aastakümne madalaimale tasemele.
Uuringud näitavad, et ameeriklaste üleüldine usalduse tase institutsioonide ja neid institutsioone valitsevate klasside vastu on tervikuna kokku kukkunud. Paralleelse allakäigu on teinud ka sotsiaalne usaldus – s.o ameeriklaste usk, et ligimesed on põhiloomult usaldusväärsed –, mis on langenud mitme aastakümne madalaimale tasemele.
Charles Hugh Smith
Varasematel aastakümnetel ei olnud olukord selline. Ameeriklased usaldasid tavahoiakuna oma institutsioone, valitsust ja kaaskodanikke. Ent tänaseks on sotsiaalne usaldus langenud kogu ühiskondliku spektri ulatuses: meie usaldus institutsioonide, ametkondliku eliidi ja meie kaasmaalaste vastu on järsult vähenenud.
Selle dramaatilise languse põhjuste üle võib küll lõputult vaielda, kuid peamised tegurid on ometi selgesti tuvastatavad, olles järgmised:
1. Institutsioonid on kaotanud kodanike usalduse, kuna nad on reaalsust siseringi huvide ja karjääri nimel varjanud või valelikult kujutanud. Nii Vietnami sõda kui teine lahesõda Saddam Husseini kukutamiseks algatati teadupärast USA valitsuse võltsingute alusel ning Watergate ja Churchi komitee poolt teostatud Ameerika julgeolekuasutuste riigisisese spionaaži ja liigse sekkumise uurimine õõnestasid usaldust mitmel tasandil.
Institutsioonid on kaotanud kodanike usalduse, kuna nad on reaalsust siseringi huvide ja karjääri nimel varjanud või valelikult kujutanud.
Charles Hugh Smith
2. Institutsioonide tipus asuv juhtkondlik/professionaalne eliit ei sea tänapäeval enam Ameerika kodanike huve enda huvidest kõrgemale. Avalikkuse usaldus on seega kahanenud, kuna institutsioone nähakse peamiselt isikliku rikastumise ja karjääri edendamise vahendina: tervishoiusüsteemi juhid maksavad endale miljoneid, kõrgharidust pakkuvad institutsioonid on ülepaisutatud õpetamisega mitteseotud haldustöötajate hordide poolt, sõjatööstus ja Pentagon on vastastikku töötajaid vahetanud siseringi liikmete huvide kaitseks jne. Kõikjal valitseb lõputu eneseteenimise paraad irvitavate PR-avalduste saatel, mis levitavad õõnsaid vormeleid “avalikkuse teenimise” kohta.
Avalikkuse usaldus on seega kahanenud, kuna institutsioone nähakse peamiselt isikliku rikastumise ja karjääri edendamise vahendina.
Charles Hugh Smith
Üleminekul kõrge usaldusega ühiskonnast madala usaldusega ühiskonnaks kaasnevad majanduslikult, poliitiliselt ja sotsiaalselt massiivsed tagajärjed. Madala usaldusega ühiskonnas majandus stagneerub, sest keegi ei usalda kedagi, keda ta ise või isiklikult usaldusväärsete võrgustike kaudu ei tunne, ja keegi ei usalda, et institutsioonid toimiksid tõhusalt või täidaksid oma väljakuulutatud ülesannet teenida avalikku hüve.
Seistes silmitsi ebakompetentse, vastutustundetu ja korrumpeerunud bürokraatia ning kultuuriga, mis on täis kelmusi, võltsimisi, pettureid ja rikastumise skeeme, annavad inimesed alla ja loobuvad. Selle asemel, et rajada ettevõtteid ja võtta riske vaid selleks, et neid meedias rünnataks või paljaks röövitaks, ei püüa inimesed ettevõtlusega isegi alustada. Arvestades praegust finantsilist ebakindlust, otsustavad nad ka mitte abielluda ega lapsi saada.
Üleminekul kõrge usaldusega ühiskonnast madala usaldusega ühiskonnaks kaasnevad majanduslikult, poliitiliselt ja sotsiaalselt massiivsed tagajärjed.
Charles Hugh Smith
Rooma impeeriumi ulatuslikud kaubandusvõrgustikud põhinesid isiklikel usaldusvõrgustikel ja usaldusel Rooma funktsionääride ning institutsioonide vastu. Kaubalaevade omanikud tegid tehinguid usaldusväärsete kaptenite ja kaupmeestega, kes seejärel maksid tollimaksu Rooma funktsionääridele Aleksandrias ja teistes suuremates kaubandussadamates.
Teisisõnu, tihedalt seotud isiklikud usaldusvõrgustikud toimivad hästi seni, kuni kogu majandust siduvates riiklikes institutsioonides usutakse, et need on õiglased ja usaldusväärsed – muidugi mitte täiuslikud, kuid tõhusad ja “piisavalt head”.
Selle asemel, et rajada ettevõtteid ja võtta riske vaid selleks, et neid meedias rünnataks või paljaks röövitaks, ei püüa inimesed ettevõtlusega isegi alustada. Arvestades praegust finantsilist ebakindlust, otsustavad nad ka mitte abielluda ega lapsi saada.
Charles Hugh Smith
Kui riiklikke institutsioone peetakse ebaõiglasteks, ebausaldusväärseiks, korrumpeerunuiks või ebapädevaiks, laguneb kogu majandus. Isegi isiklikud usaldusvõrgustikud ei suuda ebaõiglaste, ebausaldusväärsete, korrumpeerunud või ebapädevate riiklike bürokraatiate ja erainstitutsioonidega majanduses ellu jääda.
Ameerika majanduses domineerivad nüüdseks tohutud monopolid ja kartellid, mis kuuluvad eraomandisse ja mis on erasektori vaste üksnes ennast teenivale riigibürokraatiale. Tehnoloogia-, ravimitööstuse, tervishoiu-, põllumajandus-, finants- jm hiiud on tegelikkuses isegi hullemad kui riiklikud bürokraatiad, sest nende läbipaistvuse või õiguskaitse kohta puuduvad juriidilised nõuded. Proovige saada vastust mõnelt tehnoloogiakorporatsioonilt, kui teid on veebis vaigistatud või digitaalsesse gulagi saadetud.
Kui riiklikke institutsioone peetakse ebaõiglasteks, ebausaldusväärseiks, korrumpeerunuiks või ebapädevaiks, laguneb kogu majandus.
Charles Hugh Smith
Ainsad järelejäänud usalduse reservuaarid Ameerika elus on isiklikud võrgustikud, kohalikud ettevõtted ja kohalikud institutsioonid. Ka need ei ole muidugi garanteeritud; paljudes kohtades on isegi need reservuaarid tühjendatud. Kuid mõnel pool teenivad ettevõtted ja asutused, näiteks maakonna veevarustusettevõte, kohalik ajaleht, kohalik kogukonna kolledž jne, jätkuvalt välja avalikkuse usaldust, osutades teenuseid, mille osutamiseks nad eksisteerivad, tõhusalt ja mõistliku hinnaga.
Mida suurem on institutsioon ja mida suurem on selle rikkus ja võim, seda väiksem on ühiskondlik usaldus – ja seda mõjuvatel põhjustel. Mida suurem on juhtiva eliidi mõju, seda kaugemal on ta kodanike ja klientide igapäevastest kogemustest ja seda äärmuslikum on tema ennast ülistav PR.
Ainsad järelejäänud usalduse reservuaarid Ameerika elus on isiklikud võrgustikud, kohalikud ettevõtted ja kohalikud institutsioonid.
Charles Hugh Smith
Muidugi ma usun tehnoloogia-, ravimitööstuse, tervishoiu- ja finantskorporatsioone – ma usun seda täielikult, et nad röövivad minult, teenivad minu arvelt kasumit, saadavad mulle hämaraid arveid, tõstavad varjatud lisatasusid, teevad nendega ühendust võtmise võimatuks ja saadavad mind digitaalsesse Siberisse, kui ma millegi üle kaeban.
Lõhe eliidi ja tavakodanike vahel peaks panema meid uurima seda madala usalduse teed, millele me oleme libisema hakanud:
Ühiskonnas, kus kõik on võlts, ebakvaliteetne või petturlik, võtate te automaatselt suure riski niipea, kui usaldate kedagi, keda te isiklikult ei tunne – ja isegi tuttava usaldamine võib olla riskantne ajal, mil teesklev eneseupitamine on eliidi hulka mittekuulujatele viimane allesjäänud tee rahalise kindlustunde saavutamiseks.
Vähese usaldusega ühiskond on alati vaesunud, majanduslikult stagneerunud ja sotsiaalselt kurnatud ühiskond. Just seal me praegu olemegi, ja mida killustatumaks, ahnemaks, isekamaks, meeleheitlikumaks ja meeltesegaduses olevamaks me muutume, seda väiksem on tõenäosus, et leiame vahendid usalduse taastamiseks.
Kahjuks teame juba praegu, et kõik, kes väidavad, et “taastavad usalduse”, levitavad PR-propagandat, mille eesmärk on pelgalt maskeerida iseendi huvide teenimist. Me teame ka, et ulatuslik armee hästi tasustatud suhtekorraldajaid, abilisi, jõustajaid, õnnelike lugude apologeete, lakeisid, tallalakkujaid ja sabarakke kuulutab meile väsimatult, et “kõik on suurepärane!”.
Teie aga lihtsalt muhelege seepaele ja jätkake valmistumist… loobumist ületarbimisest ja võlaorjusest ning enese sisselülitamist iseseisvusele ning kapitali ja agentsuse uuesti kohalikule tasandile toomisele.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Kuigi Charles Hugh Smith kirjeldab oma läbinägelikus arutluskäigus usalduse ning ühiskonna sotsiaalmajandusliku taseme vahel spetsiifiliselt Ameerika Ühendriikide reaalsust, on loos toodud põhimõtted ning olukorrakirjeldus vaevata üle kantav ka teistesse riikidesse ning kohalikesse oludesse ka Eestis.
Majanduse lisaväärtuse loomise võime ning ühiskondliku rikkuse taseme mõõtmine rahas on alati olnud problemaatiline ning avatud mitmesugustele tõlgendustele. Ent usalduse mõõtmine, taandatuna kvantifitseeritavale usaldusühikule on mõistagi sootuks keerulisem ülesanne kui materiaalse rikkuse mõõtmine rahas.
Kummatigi on selge, et usaldus, mis sillutab teed õigustatud ootusele, on mitte üksnes materiaalsete rikkuste loomise, vaid elamisväärse elu elamise möödapääsmatuks eeltingimuseks.
Adrian Bachmann
Kummatigi on selge, et usaldus, mis sillutab teed õigustatud ootusele, on mitte üksnes materiaalsete rikkuste loomise, vaid elamisväärse elu elamise möödapääsmatuks eeltingimuseks. Ilma usalduseta ei saaks aset leida mitte ühtegi koostööle orienteeritud inimestevahelist interaktsiooni, mis on igasuguse materiaalse rikkuse loomise eeltingimuseks siinpool neoliitikumi primitiivsete tööriistade valmistamist, mis vajab samuti lõppastmes generatsioonide vahelist usalduslikku kommunikatsiooni.
Tulenevalt ühiskondliku usalduse absoluutsusest elamisväärse elu võimaldamisel kõikide ühiskonna liikmete jaoks kannavad kõikide ühiskonna liikmete usaldust ulatuslikult õõnestanud isikud erakordselt kõrget vastutust. Olgu siis tegemist katsetega riisuda miljardite eest inimestelt maksudega rekvireeritud vara, et suunata see siseringi liikmete taskusse (hiljutine tuuleparkide skeem osutub siinkohal õpikunäiteks), või üleüldise lausvaletamisega, mis puudutab riigi ja sootsiumi strateegilist hetkeseisu või tulevikuperspektiive. Ent isikud, kes ei kavatse oma ühiskondlikku usaldust õõnestavate tegude eest vastutust võtta, on vaja ühiskonna poolt vastutama panna.
Isikud, kes ei kavatse oma ühiskondlikku usaldust õõnestavate tegude eest vastutust võtta, on vaja ühiskonna poolt vastutama panna.
Adrian Bachmann
Ühiskonnas eksisteeriva usalduse taseme üle mõtiskledes – eeskätt mõtiskledes selle üle, kui madalale me möödunud aegadega võrreldes oleme tänaseks langenud – tuleb meelde üks lugu, mille jutustas mäletamist mööda hispaanlasest maailmarändur möödunud sajandi alguse põhjanaabritest. Hispaanlane olla Soome raudteevaksalis hämmastunud, kuidas reisijad söandasid jätta oma pagasi perroonile valveta. Küsides kohalikelt, kas nad ei karda, et keegi võõras nende maise varaga minema jalutab, oli soomlaste kord olla hämmastunud: “Aga miks peaks keegi minu kohvri ära võtma… see ei ole ju tema oma?”
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: