Majandus & raha

Tööandjad kasutavad üha sagedamini töötajate jälgimiseks “nuhktarkvara”

Ajal, mil COVID-19 dikteerib jätkuvalt miljonite ameeriklaste töötamise (ja mittetöötamise) harjumusi, on tööandjad hakanud üha rohkem kasutama digitaalseid järelevalve platvorme selleks, et oma kodus töötavatel töötajatel silm peal hoida, vahendab väljaanne The Guardian.

David (23) tunnistab, et tundis isegi kergendust, kui esimene koroonalaine tema Arlingtoni linnas Virginia osariigis asuva kontori sulges. Ta oli alles äsja ülikooli lõpetanud ja töökohas uus ning tal oli raskusi kolleegidega sõbrunemisega. Ta arvas, et ehk pakub kodukontoris töötamine talle puhkust „näost-näkku suhtlusest,” töökoha poliitikast ja viisakuste vahetamisest.

„Ma ei oleks saanud rohkem eksida,” ütles David.

Juba esimesel kaugtöö nädalal tutvustati Davidile ja tema kolleegidele digitaalset järelevalve platvormi nimega Sneek.

Sneek salvestab iga minuti või paari tagant sülearvuti veebikaamera vahendusel foto, mis lisatakse „digitaalse konverentsiruumi” seinale ning mida ka kõik teised töötajad näevad. Kui töötaja peaks mittetöötamisega vahele jääma, saavad kolleegid süüdistava pildi Sneak Slack vestlusfunktsiooni abil ülemusele edasi saata.

„Me teame, et paljude jaoks on see privaatsust riivav ja me mõistame seda täielikult ning nende töötajate jaoks ei ole see lahendus,” ütles Del Currie, platvormi Sneek kaasasutaja. „Kuid on ka palju sellised kollektiive, kus inimesed on head sõbrad ning tahavad koos töötades teineteisega ühenduses püsida.”

David seda aga ei kannatanud ning lahkus digitaalse lapsehoidja tõttu vähem kui kolm nädalat pärast alustamist töölt.

„Ma sõlmisin lepingu nende digitaalse turunduse haldamiseks, mitte oma elutoast otseülekande tegemiseks,” ütles David.

Selline „nuhkvara” või „ülemusvara” oli enne koroonat pigem nišiturule suunatud, kuid 2020. aasta märtsis see muutus, kui tööandjad pidid kaugtööle üle minnes hakkama kodus töötamise kohta kiiresti uusi reegleid kehtestama. Näiteks eelmise aasta aprillis kasvas Google’i otsingute arv märksõnale „kaugseire” 212% üle-eelmise aasta sama ajaga võrreldes. Selle aasta aprilliks oli otsingute arv kasvanud veel 243% võrra.

Üks suurimaid sellist teenust pakkuv ettevõte on ActivTrak, kes teatas, et üksnes 2020. aasta märtsikuu jooksul kasvas nende kliendiks olevate ettevõtete arv 50 pealt 800-ni. Pandeemia vältel on kasv jätkunud ning tänaseks päevaks on neil kokku 9000 klienti – või nagu nad ise ütlevad, enam kui 250 000 individuaalset kasutajat. Time Doctor, Teramind ja Hubstaff, kes koos ActivTrak’iga moodustavad suurema osa turu pakkujatest, on samuti näinud sarnast klientide arvu kasvu.

„Nuhkvara” või „ülemusvara” oli enne koroonat pigem nišiturule suunatud, kuid 2020. aasta märtsis see muutus, kui tööandjad pidid kaugtööle üle minnes hakkama kodus töötamise kohta kiiresti uusi reegleid kehtestama.

Sellised tarkvaraprogrammid annavad ülemustele töötajate veebitegevuse jälgimiseks ja nende tulemuslikkuse hindamiseks erinevaid võimalusi alates töötajate ekraanipildi jäädvustamisest kuni nende klahvivajutuste ülesmärkimise ja veebilehtede sirvimise jälgimiseni. Kiiresti kasvaval turul toob iga pakkuja potentsiaalselt ka midagi uut lauale. FlexiSpy pakub näiteks kõnede pealtkuulamise funktsiooni; Spytech on tuntud mobiilsidevahendite jälgimise poolest; NetVizor pakub võimalust seadmeid kaugelt üle võtta.

Tööandjad ei kasuta aga ainult nuhkvara, vaid hoiavad ettevõtte IT-osakondade abil silma peal ka töötajate kirjavahetustel, otsides selliseid sõnu nagu „värbaja” või „töötasu,” et leida üles need, kes otsivad võimalust haljamale aasale üle minna. Töötajate järel nuhkimine ei ole loomulikult mingi uuema aja nähtus.

Aprillis 2020 lõpetas Zoom lühiajaliselt kasutusel olnud „tähelepanu jälgimise” funktsiooni pakkumise, mis teavitas kõne korraldajat sellest, kui osaleja kauem kui 30 sekundit ekraanist eemal viibis. Eelmise aasta detsembris muutis Microsoft anonüümseks oma 365 keskkonda kuuluva „produktiivsuse skoori” funktsiooni, mis hindas töötajaid erinevate näitajate alusel, sealhulgas e-posti kasutamise ja võrguga ühenduses oldud aja järgi. Funktsioon eksisteerib endiselt, kuid kasutajaid ei ole enam võimalik nime järgi identifitseerida.

„Ei ole ühtegi märki selle kohta, et see trend aeglustumas oleks,” ütles Melbourne’i Ülikoolis töötav digivaldkonna teadlane ja privaatsuse kaitse eestkõneleja Juan Carloz. „Pole märki ühestki seadusandlikust muudatusest üheski jurisdiktsioonis ega ka töötajatepoolsest vastuseisust isegi siis, kui nad toimuvast teadlikud on.”

Kas see toimib?

California San Diego Ülikooli juhtimisvaldkonna professor Elizabeth Lyons ütleb, et toimib küll.

„Meie poolt läbi viidud uuringu käigus selgus, et inimesed, kes tegid väljaspool kontorit andmekogumise töid ja kellele teatati, et neid jälgitakse, olid produktiivsemad kui nende kolleegid, kellele jälgimisest ei teatatud,” ütles Lyons, kes märkis ka, et kaugtööd tegevad töötajad „hindavad seda, kui neile antakse märku, et nende sooritus on ettevõtte jaoks oluline.”

Siiski tunnistas Lyons, et liigselt orwellik jälgimine võib töötajate moraalile ka halvasti mõjuda.

„Teistest sarnastest uurimustest on selgunud, et kui ülemus jälgib töötaja iga liigutust, siis teevad töötajad ei rohkem ega vähem, kui täpselt seda, mida neilt oodatakse,” ütles Lyons.

Carloz on samas väljendanud muret, et nuhkvara kasutamine on töösuhte tasakaalu tööandja kasuks paigast nihutanud.

„Enne pandeemiat oli piir töö- ja puhkeaja vahel selgem ‒ teisisõnu, järelevalve lõppes ukse juures ära,” ütles ta.

Nuhkvara kasutamine aga muudab seda olukorda. Kui töötaja kasutab nuhkvaraga seotud tööandja poolt antud arvutit ka töövälisel ajal, saab tööandja kerge vaevaga ligipääsu selle töötaja isiklikele andmetele kuni internetipanga paroolide ja Facebooki sõnumiteni.

Carloz tunnistab, et enamik tööandjaid ei ole ilmselt huvitatud oma töötajate kohta isiklike andmete kogumisest. Nad tahavad teada, milliseid veebilehti töötajad töö ajal külastavad ning kuidas nad oma aega tööpäeva vältel kasutavad. Siiski, kui ülemus tahab ka tööajaväliselt nende järele nuhkida, puuduvad „töötajatel enamikes lääneriikides sisuliselt igasugused õiguslikud meetmed enda kaitsmiseks,” märgib Carloz.

„Kuivõrd nuhkvara, olgu see siis hea või halb, reklaamitakse kui kompromissi kaugtöö tegemise võimaldamiseks, on paljud kerge käega nõus sellel minna laskma,” lisas ta.


Jaga artiklit sõpradega:

Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

Lisa kommentaar

Palun kasuta oma päris nime ja aadressi. Sinu e-posti aadressi ei kuvata avalikult. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga