Taani valitsus on otsustanud laiendada esmakordselt ajaloos kohustuslikku ajateenistust ka noortele naistele, tuues sedasi kava värvata naisi relvajõududesse kahe aasta võrra varemaks kui algselt plaanitud.
Taani naised, kes saavad 18-aastaseks pärast 2025. aasta juulit, peavad registreeruma tervisekontrolli ja laskma ennast teenistuskõlbulikuna arvele võtta. Samal ajal pikendatakse ka Taani relvajõudude ajateenijate tavapärast teenistusaega 4 kuult 11 kuuni.
Taanis on tervisekontroll olnud meestele alati kohustuslik, kuid ajateenistuse “loteriil” on pidanud osalema üksnes kodanikud, kes on tunnistatud teenistuseks sobivaks. Käesoleval aastal prognoositakse ajateenistusse värvatute hulgaks 5000 teenistujat.
Kaitseminister Troels Lund Poulseni hinnangul on “praeguses julgeolekuolukorras vaja Taani relvajõududel värvata oluliselt rohkem elavjõudu”.
Alates 2025. aasta suvest võetakse varemalt üksnes meessoost isikute värbamiseks kasutatud süsteem Taanis kasutusele ka naiste puhul. Esialgu 2027. aastaks kavandatud naiste püssi alla võtmise kava toodi Taani liberaalse valitsuse poolt kahe aasta võrra ettepoole, kuna kaitseminister Troels Lund Poulseni hinnangul on “praeguses julgeolekuolukorras vaja Taani relvajõududel värvata oluliselt rohkem elavjõudu”.
Hoolimata kaitseministeeriumi suhtekorraldajate poolt suureliseks puhutud loosungitest, mis värbamiskampaaniat on saatnud, ei ole tõenäoline, et idee kohustuslikust sõjaväkke värbamisest elanikkonna seas poolehoidu leiaks. Kuigi viimasel ajal ei ole ajateenistuse populaarsust puudutavaid uuringuid Taanis avaldatud, leiti 2011. aastal läbi viidud küsitluses, et kaks kolmandikku Taani kodanikest soovivad kohustusliku ajateenistuse sootuks ära kaotamist, kusjuures noorte seas on kohustusliku ajateenistuse idee olnud oluliselt ebapopulaarsem kui elanikkonna seas üldiselt.
Taani on juba kolmas Skandinaavia riik, mis on kehtestanud ajateenistuse ka naiste jaoks, järgides sedasi Norra ja Rootsi eeskuju, mis võtsid analoogsed seadused vastu vastavalt 2015. ja 2017. aastal.
Taani on juba kolmas Skandinaavia riik, mis on kehtestanud ajateenistuse ka naiste jaoks, järgides sedasi Norra ja Rootsi eeskuju, mis võtsid analoogsed seadused vastu vastavalt 2015. ja 2017. aastal. Läti, mis taastas kohustusliku ajateenistuse 2023. aastal, kaalub samuti naiste kohustusliku ajateenistuse sisse seadmist 2028. aastaks ehk varem kui algselt plaanitud.
Peale nimetatud riikide on meeste jaoks mingisugune kohustuslik sõjaväeteenistus kehtestatud Euroopas veel Austrias, Küprosel, Soomes, Kreekas ja Leedus – kusjuures teenistuse kestus ulatub erinevates riikides kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Lisaks eelpool mainitutele taastavad ajateenistuse 2025. aastal Horvaatia ja Poola, ning Saksamaa valitsus on teatanud ajateenistuse taastamise valmidusest.
Kogu Euroopa Liitu hõlmav kohustusliku ajateenistuse tagasi toomise laine ei ole reaalsuses sugugi põhjustatud üksnes “muutunud geopoliitilistest oludest”, nagu Euroopa bürokraatidele meeldib pidevalt korrutada, vaid tuleneb suuresti asjaolust, et Euroopa profisõjaväelased on pärast Ukraina sõja algust massiliselt tegevteenistusest lahkumas.
Kogu Euroopa Liitu hõlmav kohustusliku ajateenistuse tagasi toomise laine ei ole reaalsuses sugugi põhjustatud üksnes “muutunud geopoliitilistest oludest”, nagu Euroopa bürokraatidele meeldib pidevalt korrutada, vaid tuleneb suuresti asjaolust, et Euroopa profisõjaväelased on pärast Ukraina sõja algust massiliselt tegevteenistusest lahkumas.
2024. aastal avaldatud küsitluse kohaselt oleks sõja puhkemisel valmis oma riigi eest võitlema vaid 32% EL-i kodanikest. EL-i mittekuuluvate Euroopa riikide puhul on antud näitaja umbes 60% juures, mis tekitab omakorda küsimusi Euroopa Liidu liikmelisuse mõjust rahvaste valmisolekule oma mitte enam nii suveräänsete riikide eest sõtta minna.
2024. aastal avaldatud küsitluse kohaselt oleks sõja puhkemisel valmis oma riigi eest võitlema vaid 32% EL-i kodanikest.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Massiliselt sisserändajatega üle ujutatud, maailma ühe kõige madalama sündivusega riikide hulka kuuluva ning reaalselt mitte ühegi välisjõu poolt ohustatud riigi poolt õrnema sugupoole kohustuslikus korras püssi alla võtmine kujutab endast mõistuse ning moraali avalikult välja kuulutatud pankrotti. Suures plaanis ei ole välja sureva Euroopa kasvav kihk kaasata ka naissugu sõjalistesse avantüüridesse üllatav, kuna tegemist on võimsa poliitilise ning domineeriva kultuurilise trendi sümbioosiga, milleks on täpsemalt sõjahüsteeria ning poliitkorrektne ideoloogia, mis ei ole valmis tunnistama elementaarseid bioloogilisi ning sotsiaalseid realiteete.
Massiliselt sisserändajatega üle ujutatud, maailma ühe kõige madalama sündivusega riikide hulka kuuluva ning reaalselt mitte ühegi välisjõu poolt ohustatud riigi poolt õrnema sugupoole kohustuslikus korras püssi alla võtmine kujutab endast mõistuse ning moraali avalikult välja kuulutatud pankrotti.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: