AUDIOLUGU kuulatav lehekülje lõpus
Tehnoloogiahiide nagu Twitter, Facebook ja Google põhjalikult uurinud ajakirjaniku sõnul ei ole need korporatsioonid lihtsalt eraettevõtted, vaid sisuliselt “riikliku julgeolekuriigi agendid”, kelle võim on kasvanud kolossaalseks ning kes ekspluateerivad elanikkonda süstemaatiliselt võimu huvides.
Ajakirjanik Alan MacLeod märkis kaasajakirjaniku ja teadlase Whitney Webbi juhitud taskuhäälingus, et tehnoloogiahiiud kasutavad oma tohutuid ressursse avaliku arvamuse mõjutamiseks ja poliitilise maastiku kujundamiseks. MacLeod jätkas, et suurtest IT konglomeraatidest on saanud riikliku julgeoleku riigiaparaadi lahutamatu osa ning need hiiglaslikud masinavärgid sekkuvad tänapäeval lakkamatult poliitilisse diskursusesse, tsenseerivad sisu ja manipuleerivad andmetega – seda kõike oma huvide edendamiseks, vahendab Lifesite News.
Suurtest IT konglomeraatidest on saanud riikliku julgeoleku riigiaparaadi lahutamatu osa.
Alan MacLeod
MacLeod usub, et olukord on ohtlik ja seda peaks reguleerima valitsus, et kaitsta avalikkust tehnoloogiahiidude omavoli eest. Lisaks kutsub MacLeod avalikkust üles nõudma IT gigantidelt suuremat vastutust ning suuremat läbipaistvust ja vastutust ka selles, kuidas nad oma võimu kasutavad.
Google’is töötab praegu “vähemalt 165 inimest kõrgetel ametikohtadel luurekogukonnast”, sealhulgas 52 inimest FBI-st, 30 inimest NSA-st ja 27 inimest CIA-st.
Lifesite News märkis veel:
Google’is töötab praegu “vähemalt 165 inimest kõrgetel ametikohtadel luurekogukonnast”, sealhulgas 52 inimest FBI-st, 30 inimest NSA-st ja 27 inimest CIA-st, nagu The Trumpet jaanuaris jagas.
MacLeod ise on dokumenteerinud töötajate üleminekuid CIA-st Google’isse, näidates LinkedIni konto ekraanipiltidega, kuidas üks CIA töötaja teise järel on jätkanud tööd maailma populaarseimas otsingumootoris, koondudes sageli “usalduse ja turvalisuse” rollidesse, mis on tohutult mõjukad nn “valeinformatsiooni” ja “vihakõne” haldamisel.
Üks CIA töötaja teise järel on jätkanud tööd maailma populaarseimas otsingumootoris, koondudes sageli “usalduse ja turvalisuse” rollidesse, mis on tohutult mõjukad nn “valeinformatsiooni” ja “vihakõne” haldamisel.
Näiteks Jacqueline Lopour, kes veetis üle kümne aasta CIA-s eksperdina “Lõuna-Aasia ja Lähis-Ida julgeolekuprobleemide” alal ning tegutses “USA presidendile kiiresti vajalike paberite kirjutajana”, on tänasel päeval hoopiski Google’i “usalduse ja turvalisuse” vanemjuht.
Veel näiteid… Ryan Fugit ja Nick Rossman töötasid mõlemad enne Google “usalduse ja ohutuse” tippjuhtidena tööle asumist CIA-s. Michelle Toborowski, kes oli enne Google’i suure tütarettevõttega YouTube liitumist töötanud CIA-s 12 aastat, töötas luureanalüütika juhina usalduse ja turvalisuse alal. Selles rollis oli tema ülesandeks hinnata ennetavalt platvormiriske, eelkõige sellistes valdkondades nagu “vägivaldne äärmuslus” ja “vihkamine”.
LinkedIni profiilid näitavad, et endised (?) USA luuretöötajad on sageli tööstushiidude vahel “jagatud”. Bryan Weisbard, endine CIA luureohvitser, on suurepärane näide. Weisbardi rollide hulka on kuulunud Twitteri võrguohutuse operatsioonide direktor, YouTube’i usalduse ja ohutuse direktor ning praegu Meta (Facebook) privaatsuse planeerimise ja toimingute direktor.
Nüüdseks on olukord jõudnud punkti, kus mõnedele võib tunduda, et on raske näha, kus lõppeb USA politseiriik ja algab Facebook.
Alan Macleod
MacLeod on avastanud ka, et Facebook “on värvanud kümneid inimesi Luure Keskagentuurist (CIA), aga ka paljudest teistest agentuuridest, nagu FBI ja Kaitseministeerium”, kes on suunatud Facebookis “poliitiliselt väga tundlikesse sektoritesse nagu usaldus, turvalisus ja sisu modereerimine”.
Ta lisas, et “nüüdseks on olukord jõudnud punkti, kus mõnedele võib tunduda, et on raske näha, kus lõppeb USA politseiriik ja algab Facebook.” Macleod jätkas, väites, et polegi päris selge, kas tööstushiiud “värbavad aktiivselt luureteenistustest või on Silicon Valley ja riikliku julgeolekuriigi vahel mingisugune tagatoa kokkulepe.”
Mõlemal juhul on kokkumäng ümberlükkamatu fakt: suuri tehnoloogiaettevõtteid kasutatakse platvormidena, et minna mööda põhiseadusest ja keelata või tsenseerida kõnet, mida julgeolekuriik heaks ei kiida või millega see ei nõustu.
Selle loo allikad on järgmised:
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!