Usutluses Ameerika uuriva ajakirjaniku Chris Hedgesiga selgitab Kreeka endine rahandusminister Yanis Varoufakis, kuidas USA kallaletung Iraanile võib olla juba käivitanud maailmamajanduse kriisi paiskava sündmuste kaskaadi.
Chris Hedges: Tänaseks on ilmne, et mida kauem Iraani vastane sõda kestab, seda enam visatakse kogu rahvusvaheline majandussüsteem kriisi. Iraanlased on jätkuvalt blokeerinud Hormuzi väina, mille kaudu liigub umbes 20% maailma naftakaubandusest, kusjuures maailma suurim tööstusriik Hiina sõltub Hormuzi väinast 40% ulatuses oma naftaimpordi rahuldamiseks.
Toornafta hind on kerkinud tänaseks selgesti üle 100 dollari barrelist, tähistades 45%-list tõusu. Lennuki ja diislikütuse hind on teinud samuti dramaatilise hüppe.
Mitmetes Aasia riikides, sealhulgas Tais, Pakistanis ja Bangladeshis, on kütusedefitsiit juba alanud, mis peegeldub looklevates järjekordades tanklakettides. Filipiinide valitsus on viinud ametiasutused neljapäevase töönädala peale ning Myanmar on kehtestanud sõidukijuhtidele vahelduvad sõidupäevad. Jaapan, mis sõltub oma naftavarustusest 90% ulatuses Lähis-Idast andis teada, et vabastab kriisimeetmete korras rekordilised 80 miljonit barrelit naftat strateegilistest reservidest, mis on võimeline katma riigi vajadused kuni 45 päevaks.
Indiale (millele Trumpi administratsioon tegi erandi, lubades tarbida sanktsioneeritud Vene naftat) kujutab Iraani vastane sõda potentsiaalset majanduskatastroofi, kuna riik on juba vaevlemas maagaasi puuduse käes.
Seevastu lämmastikväetis, mis maksis enne sõja algust 460–480 dollarit tonnist, on tõusnud 520–620 dollarini, kuulutades ette toiduainete hindade peatset märkimisväärset tõusu.
Mis peamine – kui riikide kriisiolukordadeks varutud strateegilised naftavarud ammenduvad, võib nafta hind tõusta lähiajal vabalt 200–300 dollarini barreli kohta, vallandades ülemaailmse hüperinflatsiooni, globaalse majandusdepressiooni ning potentsiaalsed rahutused.
Kui riikide kriisiolukordadeks varutud strateegilised naftavarud ammenduvad, võib nafta hind tõusta lähiajal vabalt 200–300 dollarini barreli kohta, vallandades ülemaailmse hüperinflatsiooni, globaalse majandusdepressiooni ning potentsiaalsed rahutused.
Chris Hedges
Olukorra täiendavaks konteksti asetamiseks tasub meeles pidada, et Iraanile kuulutasid sõja kaks tuumariiki, milledest üks – Iisrael – kannatas oma ajaloos esmakordselt tõsise hävingu all Iraani rakettide ja droonide tõttu, kandes kahjusid, mille tegelikku ulatust varjati ülirange tsensuurirežiimi abil. Olles oma meeletuses katastroofi ääreni surutud, ei ole välistatud, et Tel Aviv otsustab Iraani lõpuks rünnata ka tuumarelvadega.
Selleks, et arutada sõja tagajärgi nii majanduslikult, poliitiliselt kui sõjaliselt, on minu külaliseks Yanis Varoufakis, Demokraatia Euroopa liikumise 2025 peasekretär ja endine Kreeka rahandusminister.
Soovin vestelda Yanisega majandusliku kaose tagajärgedest sotsiaalse rahutuse ja poliitilise ebastabiilsuse kontekstis.
Olles oma meeletuses katastroofi ääreni surutud, ei ole välistatud, et Tel Aviv otsustab Iraani lõpuks rünnata ka tuumarelvadega.
Chris Hedges
Mõtlen tagasi oma kajastusele sõjast endises Jugoslaavias, mis sai alguse majanduslikust kokkuvarisemisest ja hüperinflatsioonist, mis aitas omakorda kaasa selliste Trumpi-laadsete tegelaste, nagu näiteks Radovan Karadžić, esiletõusule.
Tahtsin Sinu käest küsida, et millised võivad Sinu hinnangul olla meie silme all vallanduva majandusliku kollapsi tagajärjed.
Yanis Varoufakis: Sa rääkisid äsja selle sõgeda sõja ettenägematutest tagajärgedest, kuhu Donald Trump on Benjamin Netanyahu poolt lõksu püütud, hävitades sedasi kõik oma senised poliitilised võidud mis tal oma teise ametiaja jooksul on õnnestunud saavutada. Pidagem meeles, et vähemasti Trumpi enda eesmärke silmas pidades oli ta seni suutnud saada oma tahtmist nii Euroopale alandavaid tariife peale surudes, kaubandussõjas kui krüptovaluutade juurutamises.
Ma lugesin hiljuti Wall Street Journali ja Financial Timesi mõningaid soovmõtlemise artikleid, kus võrreldi Iraanis toimuvat eelmise aasta nn. “vabastuspäevaga”. Mäletad, kui turud olid paanikas pärast Trumpi administratsiooni poolt suurte tariifide kehtestamist, mis peatas maailmakaubanduse nädalaks või paariks?
Finantsajakirjandus ja Wall Street Journal arvasid soovmõtlemislikult, et lõpuks ei läinudki asjad nii halvasti nagu algselt arvati ning ühe või kahe kuu pärast olid turud tagasi normaalnivoos. Majandus raputas ju toona kõik langusehirmud maha ja võib-olla, saame ka nüüd mõne kuu pärast taas kuulutada, et see oli ehk rumal avantüür, mis Iraani kallal toime pandi, ent maailma kapitalism, USA-põhine kapitalism, dollariseeritud kapitalism osutus kõigele vaatamata vastupidavaks.
Kuid… ma ei usu, et see on enam võimalik. Mitte üksnes sellepärast, et ma ei usu, et see sõda lõppeb niipea. Meil pole võimet näha tulevikku, kuid arvan, et Donald Trump on tõepoolest jäänud lõksu, mille Netanyahu tema jaoks hoolikalt on seadnud.
Meil pole võimet näha tulevikku, kuid arvan, et Donald Trump on tõepoolest jäänud lõksu, mille Netanyahu tema jaoks hoolikalt on seadnud.
Yanis Varoufakis
Mullu, kui Trump kehtestas tohutud tariifid, eriti Hiina suhtes, oli esiteks paari nädala jooksul selge, et USA nõudlus imporditud kaupade järele oli elastne, mis tähendas seda, et suurem koormus Trumpi tariifide poolt põhjustatud raskustest ei langenud ameeriklastele, vaid importijatele. Teiseks, samaaegselt tariifidest põhjustatud majanduslanguse lainega käivitus vastassuunas tohutu investeerimislaine suurtehnoloogiasse ja tehisintellekti, mis kergitas turge ja rahuldas Trumpi. Kolmandaksm tariifid töötasid Trumpi vaatepunktist omajagu hästi, kuna need meelitasid USA-sse märkimisväärset kapitali. Tean isegi palju Saksa ettevõtteid, kes kolisid USA-sse, näiteks BASF ja Mercedes-Benz. Ka jaapanlased ja taiwanlased investeerisid samuti USAsse. Neljandaks, keskpangad üle maailma, mitte ainult Föderaalreserv, olid toona intressimäärade vähendamise ja rahapoliitika leevendamise protsessis.
Nüüd võrrelge toonast olukorda praegusega. Esiteks ei ole USA nõudlus bensiini hinna tõusu suhtes elastne erinevalt nõudlusest tarbekaupade suhtes. Enamik inimesi, eriti töölisklassi liikmed, kes hääletasid Trumpi poolt, kannatavad juba praegu rängalt transportkulude suure tõusu all. Ärgem unustagem, et keskmine MAGA toetaja sõidab päevas umbes 160 km kütusenäljastes maasturites ning hinnatõus hammustab otse nende perede eelarvesse.
Teiseks, küllap mäletad veel investeerimislainet tehisintellekti sektorisse, mis päästis Trumpi möödunud aastal? Vaadake… tehisintellekti arendamine on äärmiselt energiamahukas – see vajab kolossaalses koguses elektrit, mis tõttu viimase 12 kuu jooksul kogetud investeerimislaine AI-sse tõenäoliselt raugeb. AI käitamine ja koolitamine muutub üha kulukamaks, mis vähendab oluliselt investeerimise kompenseerivat mõju.
Lisaks tõusevad 10-aastaste võlakirjade tootlused, seega keskpangad kas tõstavad intressimäärasid või ei vähenda neid vastavalt oma eelmisele plaanile, millega finantsturud olid juba arvestanud.
Ning viimane erinevus – mullu sel ajal ei kasvanud tööpuudus. Viimase kahe–kolme kuu jooksul on tööpuudus USA-s ja Suurbritannias kasvanud ning eeldan, et sama kehtib ka Euroopa Liidu kohta.
Kokkuvõttes näeme, et Trumpi sõda Iraani vastu viib allakäiguspiraali nii USA, ÜK kui Euroopa majandused.
Kokkuvõttes näeme, et Trumpi sõda Iraani vastu viib allakäiguspiraali nii USA, ÜK kui Euroopa majandused.
Yanis Varoufakis
Chris Hedges: Jah, iraanlased on selgelt näidanud, et nad on teadlikud oma suutlikkusest läänele sellist valu tekitada, kuid nad on ka öelnud, et see konflikt ei lõppe mõnda aega. Oluline on märkida, et iraanlased on endale teadvustanud, et see on eksistentsiaalne võitlus.
Nädalad ja kuud mööduvad ja me oleme juba tunnistajaks et globaalses lõunas või mainitud riikides, isegi Jaapanis on kriis vallandunud. Kirjeldage meile kuhu me omadega jõuame kui asjad peaksid sedasi jätkuma?
Yanis Varoufakis: Ilma vaatajate seas paanikat tekitamata – see on tõsine, sest nagu mainisite, saab Jaapan 90% oma naftast ja maagaasist Katarist, Saudi Araabiast ja Pärsia Lahe riikidest. Jaapani majandus on aga oluline osa rahvusvahelisest lääne masinast.
Kui vaatame, mis toimub näiteks Bangladeshis, siis tekstiilitööstus töötab vaevaliselt, sest nad kardavad, et gaasivarustus ja seega elektritootmine võib peagi täielikult peatuda, kuna ka Bangladesh sõltub oma elektritootmises täielikult Lähis-Idast.
Lumepalliefekt on see, mis tegelikult loeb. Oluline pole ainult selle sõja esmane mõju, vaid ka sekundaarne ja tertsiaarne mõju, mis jätkub ka juhul, kui Hormuzi väin homme avatakse, sest ülemaailmsete tarneahelate taaskäivitamine võtab kaua aega, nagu me koroonasulgude ajal nägime. Ühtlasi peame arvestama, et oleme juba makroökonoomilises langustrendis, ning võtma arvesse, et iraanlased on korduvalt petta saanuna ameeriklaste suhtes igasuguse usalduse kaotanud.
Lumepalliefekt on see, mis tegelikult loeb. Oluline pole ainult selle sõja esmane mõju, vaid ka sekundaarne ja tertsiaarne mõju, mis jätkub ka juhul, kui Hormuzi väin homme avatakse, sest ülemaailmsete tarneahelate taaskäivitamine võtab kaua aega, nagu me koroonasulgude ajal nägime.
Yanis Varoufakis
Ehk mäletate veel 2015. aasta kokkulepet Valges Majas Barack Obamaga. Mäletan, kui külastasin Valget Maja 2015 aprillis ja kohtusin Obamaga. Mind huvitas siis üksnes Kreeka olukord, sest olime toona katastroofilises olukorras. Ta ei soovinud kuigipalju Kreekast rääkida, ega ka Euroopast, kuna oli keskendunud täielikult Iraanile ja selle maailmamajandusse integreerimisest. Ja ta tõepoolest viis selle kokkuleppe ka ellu. Iraanlased olid toona väga rahul – nagu ka eurooplased. Sellele järgnes aga Donald Trumpi valimine presidendiks ning kõikide Iraaniga seotud kokkulepete tühistamine.
Ehk teisisõnu, iraanlastel on olnud viimased 10–11 aastat, et vaagida, mida nad saavad rahuleppest või mis tahes USA-ga kokkuleppest üldse võita. Vastus on: mitte palju. Lääs pole enam lihtsalt usaldusväärne partner läbirääkimistelaua taga. Ärgem unustagem ka seda, et Iraani pommitamine algas, kui läbirääkimised olid käimas.
Iraanlastel on olnud viimased 10–11 aastat, et vaagida, mida nad saavad rahuleppest või mis tahes USA-ga kokkuleppest üldse võita. Vastus on: mitte palju. Lääs pole enam lihtsalt usaldusväärne partner läbirääkimistelaua taga.
Yanis Varoufakis
Seega ei tee iraanlased Jaapanile, Kanadale, Austraaliale, Suurbritanniale, Saksamaale, Prantsusmaale ega USA-le enam mingeid järeleandmisi – kõik need riigid teevad jätkuvalt oma sõjaväebaase USA-le kättesaadavaks ning vaatavad pealt, kuidas nende riiki pommitatakse.
Kõik see tähendab aga seda, et meil tuleb valmistuda peagi saabuvaks majanduslikuks tsunaamiks, mille mõjudest oleme hetkeseisuga tunnetanud vaid eellainetusi.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
SEOTUD LOOD:
