Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Roger Devlin
Ameerika ühiskonnakriitikust filosoof Roger Devlin arutleb intervjuus, kuidas seksuaalrevolutsiooni ja feminismi tagajärjel lagunenud perekond on olnud aastatuhandeid tsivilisatsiooni aluseks, mille kadumine on maskuliinsuse minetanud läänemaailma koost lagunemise peamiseks põhjuseks. Devlini hinnangul sõltub läänemaailma ja tsivilisatsiooni kui sellise püsima jäämine lahutamatu monogaamse abielu institutsiooni ning traditsioonilise sugudevahelise rollijaotuse taastamisest, ilma milleta kulmineerub sugudevaheline vaen demograafilises kollapsis.
James Edwards: Olete pühendanud suure osa oma tööst radikaalse feminismi ja 1960.-te aastate seksuaalrevolutsiooni kritiseerimisele eelkõige antropoloogilisest ja sotsiaalbioloogilisest vaatenurgast lähtudes. Muu hulgas olete väitnud, et mõlema nähtuse puhul on tegemist reaalsusega vastuolus oleva utoopilise eksperimendiga, mis on pööranud ühiskonna kaosesse. Selgitaksite ehk lähemalt, miks vääriks antud fenomen kriitilisemat lähenemist?
Roger Devlin: Hea meelega… Alustagem kõige esmasemast tähelepanekust, milleks on, et samamoodi nagu üksikisikutel, on ka rahvastel ja rassidel võimalik oma liini jätkuvust ajas tagada üksnes seksuaalsel teel. Samas eelistavad mehed loomupäraselt tegeleda pigem impersonaalsemate ühiskondlike küsimuste lahendamisega kui pereeluga, mida nad peavad n-ö naiste valitsusalaks. Ent selline rollide jaotus toimib üksnes senikaua, kuni naised on nõus perekonna heaolu eest hoolitsema, nõudes selle eest meestelt abielu ning jäädes sealjuures truuks oma abieluvandele.
Kui naised otsustavad loobuda perekonna alalhoidja rollist, nõudes õigust iga hetk mistahes põhjusel abielu lõpetada ning otsides seksuaalseid naudinguid kui eesmärki iseeneses, ei jää meestel üle muud kui olukorda teadvustada, et tasakaal taastada. See on meeste jaoks hirmutav ettevõtmine ning pealekauba ei mõista enamik mehi naisi kuigi hästi. Lisaks kõigele muule peab meeles pidama, et meestel on evolutsiooniliselt loomupärane kalduvus teha naistele kõikvõimalikke mööndusi ning taluda kapriise viisil ja määral, mida teiste meeste puhul ei peetaks mingil juhul aktsepteeritavaks.
Meestel on evolutsiooniliselt loomupärane kalduvus teha naistele kõikvõimalikke mööndusi ning taluda kapriise viisil ja määral, mida teiste meeste puhul ei peetaks mingil juhul aktsepteeritavaks.
Roger Devlin
James Edwards: Olete väitnud, et monogaamia kadumine on seotud moraalituse, soorollide ähmastumise, kõrge lahutuste määra, kasvava tsöllibaadi ja lastetusega ning asjaoluga, et suur ja üha kasvav osa inimesi tunnevad end üksiku ja õnnetuna. Kuidas sõltub ühiskondlik stabiilsus monogaamiast, perekonnast ja seksuaalsest enesekontrollist?
Roger Devlin: Evolutsioonilisest aspektist vaadates on Euroopa mehe suguliini jätkamine lähtunud ajalooliselt nn “K mudeli” strateegiast. See tähendab, et nad ei ole eriti viljakad, ent investeerivad see-eest põhjalikult neisse vähestesse järglastesse, kes neil on, ning annavad oma keeruka kultuuripärandi järgmisele põlvkonnale edasi. Sellise investeeringu eeltingimuseks on, et isa elaks perega koos stabiilses ja püsivas paarisuhtes. Stabiilsete paarisuhete purunemine jätab lapsed ilma tsivilisatsiooni pärandist ning toob paratamatult kaasa naasmise barbaarse elukorralduse juurde.
Stabiilsete paarisuhete purunemine jätab lapsed ilma tsivilisatsiooni pärandist ning toob paratamatult kaasa naasmise barbaarse elukorralduse juurde.
Roger Devlin
James Edwards: Olete märkinud, et heaoluriik, põhjendamist mittevajava nn “süüta lahutuse” (ing no-fault divorce) vaba kättesaadavus ning positiivset diskrimineerimist propageeriv feminism on muutnud valitsuse miljonite naiste jaoks sisuliselt asendusabikaasaks. Millal lääneriigid sellise suuna võtsid ja kas ajaloos leidub näiteid mõnest tsivilisatsioonist, mis oleks tänasele tasemele vastava seksuaalse häirumuse üle elanud?
Roger Devlin: Monogaamse abielu institutsiooni võib pidada õigustatult tsivilisatsiooni alguseks ning abielu institutsiooni hävinemine toob garanteeritult kaasa tsivilisatsiooni – nagu me seda senini tundnud oleme – kokku varisemise. Niinimetatud seksuaalrevolutsioon koos radikaalse võrdsustamise poliitikaga on paratamatult ajutine nähtus, mis võib aset leida üksnes ühiskonnas, mis on pikka aega akumuleerunud erakordse külluse. Seevastu olukorras, kus ainuüksi ellujäämine esitab inimestele keeruka väljakutse, mõistavad kõik perekondliku solidaarsuse ja vastastikuste kohustuste tähtsust. Kergetel aegadel hakkavad inimesed püüdlema individuaalse eneseteostuse poole. Näiteks naiste valimisõigus nihutas ühiskonnakorralduse, kus perekonda käsitleti ühiskonna väikseima üksusena, individualismi suunas.
Heaoluriik, põhjendamist mittevajava nn “süüta lahutuse” (ing no-fault divorce) vaba kättesaadavus ning positiivset diskrimineerimist propageeriv feminism on muutnud valitsuse miljonite naiste jaoks sisuliselt asendusabikaasaks. … Monogaamse abielu institutsiooni võib pidada õigustatult tsivilisatsiooni alguseks ning abielu institutsiooni hävinemine toob garanteeritult kaasa tsivilisatsiooni – nagu me seda senini tundnud oleme – kokku varisemise.
Roger Devlin
James Edwards: Huvitaval kombel lähevad teie seisukohad vastuollu nii feminismi kui peavoolu konservatiivsete vaadetega. Millest see tuleneb?
Roger Devlin: Mehed mõistavad iseendi seksuaalset loomust, kuid mitte naiste oma. Seetõttu kipuvad traditsionalistidest mehed eeldama, et seksuaalsuse vabastamine tähendas meeste ihade vabastamist naiste arvel, ning konservatiivne meedia on pilgeni täis käsitlusi, kus mõistetakse noori mehi manitseval toonil hukka nende egotsentrilise käitumise pärast. Tegelikult on antropoloogidele juba ammu teada, et küttide ja korilaste ühiskondades, kus ei ole kehtestatud kohustusliku normina monogaamset abielu, ei suuda 60% meestest järglasi saada.
Loodus on seadnud naised, mitte mehed, kaaslase valikul otsustajaks pooleks ja iga kord, kui naised monogaamia piirangutest vabanevad, valivad nad eranditult kõige kõrgema staatusega mehi. Monogaamse abielu mõte ei ole seega kunagi olnud piirata meeste seksuaalseid võimalusi, vaid vastupidi, muuta seks ja perekonna loomine võimalikuks nii paljudele meestele kui võimalik. Meeste jaoks, kes ei kuulu eliidi hulka, ei toonud seksuaalrevolutsioon kaasa rohkem seksi, vaid täiesti vastupidi, märksa suuremad raskused naise leidmisel… seda juhul, kui see üldse võimalikuks osutub. See tõsiasi on viimase 50 aasta jooksul aset leidnud seksuaalrevoultsiooni tegelik tagajärg, millest keegi ei taha avalikult rääkida – eriti mehed, kes peavad selle tunnistamist alandavaks.
Tegelikult on antropoloogidele juba ammu teada, et küttide ja korilaste ühiskondades, kus ei ole kehtestatud kohustusliku normina monogaamset abielu, ei suuda 60% meestest järglasi saada. … Meeste jaoks, kes ei kuulu eliidi hulka, ei toonud seksuaalrevolutsioon kaasa rohkem seksi, vaid täiesti vastupidi, märksa suuremad raskused naise leidmisel… seda juhul, kui see üldse võimalikuks osutub. See tõsiasi on viimase 50 aasta jooksul aset leidnud seksuaalrevoultsiooni tegelik tagajärg, millest keegi ei taha avalikult rääkida – eriti mehed, kes peavad selle tunnistamist alandavaks.
Roger Devlin
James Edwards: Olete öelnud, et me elame ajastul, mis pakub üha väiksemale osale ühiskonna sotsiaalmajanduslikust eliidist kõiki libertiinliku eluviisi naudinguid ning üha kasvavale osale inimestest üksindust.
Roger Devlin: Kaotajateks on nii mehed kui naised, kuid kõige enam kaotavad isata jäänud lapsed. Enne “seksuaalse vabastamise” eksperimenti ei olnud meil aimugi, kui tähtis on isa lapse arengu seisukohast. See on ümberlükkamatu fakt, et ilma isata kasvamine võimendab peaaegu kõiki sotsiaalseid patoloogiaid. Sealjuures ei tulene isatus enamasti mitte sellest, et mehed oleksid isa rollis vastutustundetud, nagu sotsialistlik riigiideoloogia väidab, vaid sotsiaalseks normiks kujunenud abieluvälisest seksist ja süüta lahutuse institutsioonist, millest kummastki ei ole naised pigem nõus tänapäeval loobuma.
James Edwards: Räägime ülikoolilinnakutes levivast vägistamiste hüsteeriast, mida olete samuti käsitlenud. Meile väidetakse, et ülikoolilinnakutes on vallandunud seksuaalsete rünnakute epideemia, kuid samas statistika seda väidet ei toeta. Kas seda narratiivi kasutatakse teie arvates relvana, mille abil soovitakse demoniseerida meeste normaalset seksuaalsust ning õigustada üha arvukamaid meestevastaseid rünnakuid?
Roger Devlin: Suures osas just nii ongi ja mitte kuigi üllatuslikult seisavad selle strateegia eesotsas sageli nn “naisuuringute” osakondades töötavad ideoloogiatöötajad, kes on sageli omasooiharad. Noored naised on kergesti mõjutatavad ning lesbide eesmärk on tihtilugu naistesse meeste suhtes võimalikult palju hirmu ja usaldamatust sisendada. Naisuuringud kujutavad endast radikaalset ja destruktiivset poliitilis-seksuaalset liikumist, mitte tõsiseltvõetavat akadeemilist uurimisvaldkonda. Muide, narratiiv, milles esitletakse noori mehi halastamatute kiskjatena, ei erine iroonilisel kombel eriti meestevihkajatest lesbide ning traditsionalistidest meeste käsitluses.
Samuti tuleks kasuks noorte naiste informeerimine sellest, et ülikoolilinnaku kõige nägusamale mehele kaela langemine ei vii armastuse ja “pühendumiseni”. Peaks olema ütlematagi selge, et kui naised on nõus koos olema üksnes erakordselt ligitõmbavate meestega, siis tänapäeva “seksuaalselt vabastatud” ühiskonnas on nad sunnitud seda meest peaaegu alati jagama. See tõsiasi tuleneb lihtsast sotsiaalbioloogilisest aritmeetikast.
Peaks olema ütlematagi selge, et kui naised on nõus koos olema üksnes erakordselt ligitõmbavate meestega, siis tänapäeva “seksuaalselt vabastatud” ühiskonnas on nad sunnitud seda meest peaaegu alati jagama. See tõsiasi tuleneb lihtsast sotsiaalbioloogilisest aritmeetikast.
Roger Devlin
James Edwards: Mitte ükski seksuaalrevolutsioonist läbi imbunud valge rahvus ei suuda täna oma rahvastikku taastoota. Kuidas seostuvad meie senised teemad rahvastiku vähenemisega?
Roger Devlin: Ajalooliselt on asi üsna selgepiiriliselt mõistetav. Ühiskondades, kus võim on meeste käes, saavad naised järglasi ja on monogaamsed; ühiskondades, mille sotsiaalsed normid ei ole enam meeste kontrollitud, kasutavad naised paratamatult privileegi lahutada abielu millal heaks arvavad ning teha aborti, nagu oleme näinud viimastel aastakümnetel. Ainsaks lahenduseks ühiskondade suremine peatada on taastada meeste traditsiooniline roll perekonnapeana. Mõistagi on naistel vabadus valida endale meelepärane abikaasa, kuid toimiva ühiskonna eeltingimuseks on, et 1.) naised ei saa endale valida kaaslast, kes on juba abielus, ning 2.) olles oma valiku teinud, jäävad naised (nagu ka mehed) oma kaaslasele truuks elu lõpuni. Ei ole aktsepteeritav, et kumbki osapool otsustab abielu lahutada pelgalt sellepärast, et arvab, et teisel katsel õnnestub tal teha parem partii – enamasti ei juhtu seda niikuinii.
Mõistagi on naistel vabadus valida endale meelepärane abikaasa, kuid toimiva ühiskonna eeltingimuseks on, et 1.) naised ei saa endale valida kaaslast, kes on juba abielus, ning 2.) olles oma valiku teinud, jäävad naised (nagu ka mehed) oma kaaslasele truuks elu lõpuni. Ei ole aktsepteeritav, et kumbki osapool otsustab abielu lahutada pelgalt sellepärast, et arvab, et teisel katsel õnnestub tal teha parem partii – enamasti ei juhtu seda niikuinii.
Roger Devlin
Töökeskkonnas seevastu tõstab meeste ja naiste samaväärne kaasatus tööjõu pakkumist vähendades meeste suhtelist sissetulekut, mis tõstab mõistagi ka naiste ootusi selle suhtes, kui palju peaks mees teenima selleks, et kvalifitseeruda “heaks pere ülalpidajaks”. Ühtlasi on tööalaselt statistiliselt ootuspäraselt kõige edukamad naised, kes on loobunud pereema rollist ning kes tihti lastetuks jäävad. Seetõttu on lääne tsivilisatsiooni vaatenurgast tegemist sisuliselt kokkuvarisemisega.
James Edwards: Maailmas, kus Tinder, Only Fans ja Instagram teevad igast veidi atraktiivsest naisest mini-kuulsuse, loobuvad paljud nn “tavalised mehed” kohtingutel käimistest. Lisaks pakub tehisintellekt suhtesimulatsioone, mis suudavad ajus vallandada samu kemikaale nagu ehtsad suhted, ning lähitulevikus ilmuvad turule hüperrealistlikud sünteetilised “naised”. Kui palju hullemaks saab olukord veel minna?
Roger Devlin: Soovimata pornograafiat või muid seksi aseaineid õigustada, näen siiski põhjusi, miks mehed neid tänapäeva maailmas ehtsatele naistele eelistavad. Oma lastest ilma jäämise ja röövelliku elatisraha nõude oht on kasvanud täna tasemele, et meeste jaoks on üha loogilisemaks valikuks “veavaba lahutuse” (ing no-fault divorce) tingimustes oma pead mitte abielu silmusesse asetada.
Usun, et üha rohkem mehi on loobumas abielust, kohtamistest ning naistest ning see trend üksnes laieneb seni, kuni sõnum naistele kohale jõuab. Oleme hetkel endiselt faasis, kus seksuaalrevoultsiooni mädanenud viljad on alles küpsemas, ning paraku õpib inimkond katastroofilistest vigadest üksnes siis, kui katastroof on juba kätte jõudnud.
Usun, et üha rohkem mehi on loobumas abielust, kohtamistest ning naistest ning see trend üksnes laieneb seni, kuni sõnum naistele kohale jõuab. Oleme hetkel endiselt faasis, kus seksuaalrevoultsiooni mädanenud viljad on alles küpsemas, ning paraku õpib inimkond katastroofilistest vigadest üksnes siis, kui katastroof on juba kätte jõudnud.
Roger Devlin
James Edwards: Kas olukorrast leidub mõni realistlik väljapääs?
Roger Devlin: Igasuguste positiivse diskrimineerimise nõuetest loobumisele lisaks tuleb kaotada ühepoolselt taotletav “veavaba” lahutus. Ühelgi mehel ei tasuks kaaluda abiellumist, kui kogu tema elu võidakse hetkega hävitada vaid ühe heitliku meele või kättemaksuhimulise naise tuju tagajärjel.
James Edwards: Ja lõpetuseks, millist nõu annaksite noortele meestele ja naistele, kes soovivad kultuurile vaatamata rajada tugevaid perekondi?
Roger Devlin: Noortel naistel soovitan soojalt võtta avasüli vastu need mehed, kel on toimiv komplekt suguorganeid ja kes on piisavalt sinisilmsed, et tänapäeva maailmas abielluda, ning hoida temast iga hinna eest kinni. Enamikule meestele soovitan seevastu tänapäeval abielust pigem hoiduda. Meeste jaoks, kel õnnestub vältida perekonnakohtu lõugade vahele sattumist, on elu meie taanduvas tsivilisatsioonis veel mingil määral talutav. Naised on aastakümneid rääkinud, et nad vajavad mehi sama palju nagu kala vajab jalgratast. Tänaseks on viimaks jõudnud kätte aeg, mis võimaldab selle väite kohaselt elada.
Mis puudutab traditsioonilise abielu toetajaid, kes arvavad, et mu vaated on liiga radikaalsed, siis neil soovitan oodata ja vaadata, mis juhtub siis, kui miljonid naised taipavad, et oleme feminismi ja seksuaalrevolutsiooni tagajärjena jõudnud punkti, kus neil ei ole enam mingit statistiliselt realistlikku võimalust omale abikaasat leida. Niipea kui see fakt ühiskonnas enamikule inimestele pärale jõuab, muutub kogu ühiskond kiirusega, mida me hetkel vaevu ette suudame kujutada.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
Esifoto: RODRIGO MERINO ROJO/Shutterstock.com