1. osa
Staažikas investor ja globaalse rahandussüsteemi analüütik James Rickards ennustab ülemaailmse rahasüsteemi lõpu algust ning selgitab märke mis teda sellise veendumuseni on viinud.
Aastaid on valuutaanalüütikud, siinkirjutaja kaasa arvatud, otsinud märke rahvusvahelisest rahalisest „lähtestamisest“, mis vähendaks USA dollari tähtsust juhtiva reservvaluutana ning asendaks selle millegagi, milles oleks kokku lepitud mingisugusel Bretton Woods stiilis rahanduskonverentsil.
Tundub, et nüüd on liikumine kaua oodatud „suure lähtestamise“ poole hakanud kiirenema.
Hiljuti Ühendkuningriigis toimunud G7 tippkohtumisel andsid G7 juhid oma heakskiidu 100 miljardi USA dollari väärtuses Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) spetsiaalsete laenuõiguste (special drawing rights – SDR) eraldise tegemiseks madalama sissetulekutasemega riikidele COVID-19 kriisiga toime tulemiseks.
Mis täpsemalt on Maailma Valuutafondi „spetsiaalsed laenuõigused“ ehk SDR?
Sisuliselt on tegemist maailmarahaga.
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden toetab seda ideed täielikult. Valge Maja tegi järgneva avalduse:
„Ameerika Ühendriigid ja meie G7 partnerid arutavad ühise globaalse jõupingutuse üle suurendamaks välja pakutud SDR-de eraldise mõju hädas olevate riikide jaoks /…/“
„Potentsiaalselt kuni 100 miljardi USA dollari suurune eraldis toetaks tervisekriisi aegseid vajadusi veelgi enam, kaasa arvatud vaktsineerimisi /…/“
Teine samal päeval avaldatud pressiteade väljendas samasugust sentimenti, öeldes: „Me avaldame kindlat toetust püüdlustele SDR-sid taas ringlusesse lasta tervisekriisist tingitud vajaduste rahuldamiseks.“
IMF-i peadirektor Kristalina Georgieva ütles kolmapäeval, 9. juunil, et ta ootab augusti keskpaigaks fondijuhtide heakskiitu 650 miljardi USA dollari suurusele eraldisele.
Mis täpsemalt on Maailma Valuutafondi „spetsiaalsed laenuõigused“ ehk SDR? Sisuliselt on tegemist maailmarahaga.
IMF lõi SDR-id 1969. aastal. Võimalik, et nende loomise eesmärk oli olla nii likviidseks vahendiks kui ka alternatiiviks USA dollarile.
1971. aastal devalveerus USA dollar nii kulla kui ka teiste suurte valuuta suhtes. IMF andis SDR-sid välja vahemikus 1970 kuni 1981. Pärast 1981. aastat ei toimunud mitte ühtegi väljalaset enne kui 2009. aastal globaalse finantskriisi ajal.
IMF andis SDR-sid välja vahemikus 1970 kuni 1981. Pärast 1981. aastat ei toimunud mitte ühtegi väljalaset enne kui 2009. aastal globaalse finantskriisi ajal.
2009. aasta emissiooni võib pidada IMF poolseks niinimetatud süsteemi „torustiku katsetamiseks“ veendumaks, et see ikka korralikult töötab. Kuna vahemikus 1981 kuni 2009 ei toimunud ühtegi SDR-de emissiooni, tahtis IMF esmalt läbi mängida nende emiteerimisega seotud valitsuslikud, arvutuslikud ja õiguslikud protsessid.
Osaliselt oli emissiooni eesmärgiks tolleaegsete likviidsusprobleemide lahendamine, teisalt oli ettevõtmine vajalik veendumaks, et süsteem toimib, kui kunagi peaks vaja olema lühikese etteteatamisega suur kogus SDR-sid emiteerida. 2009. aasta eksperiment näitas, et süsteem toimib hästi.
Pärast 2009. aastat on IMF teinud väikseid samme suurte SDR-de emissioonide tegemise tarbeks – seda nii vastava platvormi rajamiseks kui ka likviidsete SDR-vääringus varade kogu loomiseks.
2011. aasta 7. jaanuaril tuli IMF välja koondplaaniga, et USA dollar SDR-dega asendada.
Selleks oli vaja luua SDR-de võlakirjaturg, SDR-de vahendajaid ning abiteenuseid, nagu repotehingud, tuletisinstrumendid, arvelduste ja kliiringu kanalid ning kogu likviidsete võlakirjaturu aparaat.
Likviidne võlakirjaturg on kriitilise tähtsusega. Ameerika Ühendriikide Rahandusministeeriumi võlakirjad on ühed maailma kõige likviidsemad väärtpaberid, mis teeb USA dollarist legitiimse reservvaluuta.
2011. aasta 7. jaanuaril tuli IMF välja koondplaaniga, et USA dollar SDR-dega asendada.
IMF-i uuring soovitas SDR-de võlakirjaturul imiteerida Ameerika Ühendriikide Rahandusministeeriumi turu infrastruktuuri koos sarnaste riskimaandamise, finantseerimise ning arvelduste ja kliiringu mehhanismidega nagu on kasutusel Rahandusministeeriumi väärtpaberitega kauplemisel.
2016. aasta augustis teatas Maailmapank, et emiteerib SDR-vääringus võlakirju eraostjatele. Hiina Tööstus- ja Kommertspank (Industrial and Commercial Bank of China), ühtlasi Hiina suurim pank, saab olema kauplemise suurim kindlustusandja.
2016. aasta septembris lisas IMF Hiina jüaani SDR põhivaluutade korvi viiendaks valuutaks, andes sellega Hiinale ka istekoha rahalaua taga.
Seega on loodud raamistik SDR haarde laiendamiseks.
Spetsiaalseid laenuõiguseid saab rohkelt IMF-i liikmesriikidele väljastada ning neid on võimalik tulevikus kasutada valitud hulga olulisemate tehingute tegemiseks üle maailma, kaasa arvatud maksebilansi arveldusteks, nafta hinna kujundamiseks ning maailma suurimate korporatsioonide nagu Exxon Mobil, Toyota või Royal Dutch Shelli puhul ka finantsaruannete koostamise jaoks.
Keskne idee SDR-de taga on see, et globaalne rahasüsteem, mis ringleb ümber USA dollari, on olemuslikult ebastabiilne ning seda tuleks reformida.
Üks osa probleemist on nähtus, mida kutsutakse Triffini Dillemaks, mis on oma nime saanud majandusteadlase Robert Triffini järgi. Triffin ütles, et juhtiva reservvaluuta emitent peab hoidma kaubavahetusbilansis puudujääki selleks, et ülejäänud maailmal oleks piisavalt tema valuutat selleks, et osta emitendilt kaupu ning seeläbi suurendada maailmakaubandust.
Kui aga liiga kaua puudujääkidega kaubelda, siis ühel hetkel minnakse pankrotti. Seda öeldi USA dollari kohta 1960ndate algul. SDR-d lahendaksid Triffini Dilemma.
Keskne idee SDR-de taga on see, et globaalne rahasüsteem, mis ringleb ümber USA dollari, on olemuslikult ebastabiilne ning seda tuleks reformida.
Ma kirjutasin SDR-dest ning maailma eliidi plaanidest nendega seoses oma 2016. aasta raamatu „Tee hävingule“ (The Road to Ruin) teises peatükis.
Järgnevatel aastatel näeme me SDR-de väljastamist rahvusvahelistele organisatsioonidele nagu ÜRO ja Maailmapank, kulutamaks neid kliimamuutuste infrastruktuuri ehitamisele ning muudele eliitprojektidele, mis jäävad demokraatlikult valitud organite mõjualast välja.
Ma kutsun seda ülemaailmse inflatsiooni kavandiks.
Triffini Dilemma ei ole aga ainus jõud, mis maailma USA dollarist eemale tõukab. Järgnevas kirjutises näitan, kuidas USA dollari relvana kasutamine Ameerika Ühendriikide valitsuse poolt survestab maailma alternatiive otsima.
Jätkub…