Hiljutine uuring Stanfordi ülikoolist annab rangete koroonapiirangute kriitikutele kaaluka empiirilise toetuspunkti.
Teadusväljaandes European Journal of Clinical Investigation on ilmunud värskelt retsenseeritud artikkel, mille kohaselt kaheksas eri riigis kehtestatud komandanditundidel ja äride sulgemisel polnud 2020. aasta kevadel „selget ja märkimisväärset kasulikku mõju“. Selline hinnang oli antud võrdluses Rootsi ja Lõuna-Koreaga, kus rakendati leebemaid, vabatahtlikkusel põhinevaid meetmeid.
5. jaanuaril avaldatud artikkel pakub teaduspõhist vastuargumenti rangetele mitte-meditsiinilistele meetmetele (ing k non-pharmaceutical interventions ehk NPI’d). See on aga ärgitanud USA poliitikuid nõudma koolide, restoranide, baaride ja jõusaalide taasavamist.
„Lihtsustatult öeldes – karantiinid ei tööta,“ võttis Twitteris sõna vabariiklane Noem, „vaadake ise!“
Kentucky osariigist pärit vabariiklane ja senaator Rand Paul kuulutas uuringule viidates, et eksperdid ja kubernerid said asjast väga-väga valesti aru ning et nüüd nõuavad nad rohkem abipakette.
„Tegu on retsenseeritud uuringuga meditsiiniväljaandest, mis vaatles kümmet riiki. Leiti, et karantiinikohustus polnud etem vabatahtlikest meetmetest,“ lausus Fox Newsi kommentaator Paul Dobransky jutusaates The Ingraham Angle. „Olen seda kaua rääkinud. Ma ei usu, et ükski piirang oleks viirust kuidagi teelt vääranud. Aga nad ei anna kuidagi alla.“
„Meil pole õnnestunud leida tugevat toetusmaterjali rangemate NPI’de rakendamisele 2020. aasta kevadel,“ järeldavad artiklis uuringu läbiviijad E. Bendervid, C. Oh, J. Bhattacharya ning J. P. A. Ioannidis. Stanfordi ülikooliga seotud tiim uuris rangemate piirangute mõju viiruse levimisele kaheksas riigis – Ühendkungingriik, Prantsusmaa, Saksamaa, Iraan, Itaalia, Madalmaad, Hispaania ja USA – ning võrdles seda viiruse levikuga Rootsis ja Lõuna-Koreas, kus soovitati, kuid ei nõutud sotsiaalset distantseerumist ja reisimise vähendamist.
„Me ei sea kahtluse alla kõiki mitte-meditsiinilisi sekkumisi ega avalikku teavitustööd, kuid me ei leidnud, et kodus püsimisel ja äride sulgemisel oleks olnud märgatav lisakasu.“
Autorid nentisid, et nende uurimistöö on riikidevaheliste erinevuste hindamise keerukuse ja juhtumite arvu kujundavate tegurite rohkuse tõttu siiski piiratud. „Rangete meetmete lisakasu meie andmete põhjal välistada ei saa.“
„Sellegipoolest võivad need kasud olla väiksemad kui kahju, mida tingib agressiivsete meetmete rakendamine. Tulevikus on epideemiate kontrollimise jaoks oluline kasutada täpsemini suunitletud avalikke meetmeid, mis on tõhusad leviku piiramises, kuid mis ei too endaga kaasa rangete piirangute kahjusid.“
Uuringu kriitikud on aga märkinud, et töö autorid olid juba pikalt enne uuringu avalikustamist olnud avalikult tuntud karantiini-skeptikud.
Juba varakult seadsid Stanfordi meditsiiniprofessorid dr Bendavid, dr Bhattacharya ja dr Ioannidis kahtluse alla piiranguid, mida pandeemiaga võitlemiseks rakendati. Lisaks sellele oli dr Bhattacharya oktoobris avaldatud karantiinivastase Great Barringtoni deklaratsiooni kaasautor.
„Ma usun, et pimedad ja jõulised piirangud ei ole parim lahendus ning et mida kauem neid rakendatakse, seda vähem mõistlikud nad on,“ lausus dr Ioannidis ajalehele Greek Reporter 28. detsembril.
Ta lisas, et uuring, mida väljaanne oli selleks hetkeks juba aktsepteerinud, leidis, et analüüs koroonapiirangutest esimese laine ajal on näidanud, et drakoonilised meetmed kahandasid juhtumite arvu õige vähe.
„Võttes arvesse andmete iseloomu, ei saa välistada, et täpsemini suunatud piirangutel võis mõnes riigis või paigas olla väikseid eeliseid,“ lausus dr Ioannidis, „kuid need kasud on liiga väiksed, et ületada karmide piirangute tekitatav kahju.“
„Vaimsed ja hingelised kannatused“
Teised uurimistööd on asunud piirangute kaitsele. Näiteks on üks juunis avaldatud modelleeriv uuring Imperial College Londonist hinnanud rangete meetmete (nagu karantiinikohustus) abil Euroopas ära hoitud surmade arvuks 3.1 miljonit inimelu.
„Meie tulemused näitavad, et suuremal osal mitte-meditsiinilistest sekkumistest – eriti karantiinil – on olnud viiruse levikut piirav mõju.“
Oktoobrikuine uurimistöö Stanfordi ja Harvardi ülikoolide majandusteadlaste poolt jõudis järeldusele, et karantiinikohustus ning äride sulgemine varasest märtsist aprilli keskpaigani vähendas viiruse leviku määra 9%-14%, vahendab Stanford Institute for Economic Policy Research.
„Kui koroonapiiranguid poleks üldse olnud, oleks juhtumite arv olnud aprilli lõpus kahekordne,“ lausus Stanfordi majandusteadlane Matthew Gentzkow. „Siiski on nende mõju olnud tagasihoidlik, kui neid võrrelda sotsiaalse distantseerumisega, mida inimesed tegid ise ja meetmetest sõltumatult.“
Entusiasm piirangute suhtes on aga hääbumas ka nende kõige tugevamate toetajate seas, näiteks New Yorki demokraadist kuberneril Andrew Cuomol.
Jaanuari algul tegi ta oma osariigi piirangutes kannapöörde, öeldes oma pöördumises, et kui New Yorki osariigi elanikud jääksid ootama, et vaktsiinid jõuaks „kriitilise massini“, siis seistaks silmitsi kuudepikkuste piirangute ning nendega kaasnevate majanduslike, vaimsete ja hingeliste kannatustega.
„Peame tegutsemist alustama kohe,“ ütles hr Cuomo oma 12. jaanuari kõnes. „Kui me seda ei tee, siis ei jää ellu restoranid, milles einestatakse liiga vähe, ning oma klientuuri minetavad ärid teenivad kahjumit. Teatrid ja spordiasutused seisaksid tühjalt ning inimestel poleks tööd.“
14. jaanuaril lausus Chicago linnapea Lori Lightfoot, et plaanib arutada Illinoisi kuberneri J. B. Pritzkeriga restoranide ja baaride taasavamist, pakkudes, et lihtsam oleks piirata „ohtlikku käitumist“ avalikes kohtades kui eraviisilistel kogunemistel.
Karantiini-skeptik Alex Berenson, kes on kirjutanud teose „Eriolukordade ja COVID-19 mainimata tõed“ (Unreported Truths About COVID-19 and Lockdowns), viitas Californiale kui paigale, kus juhtumite arv on oluliselt kasvanud vaatamata rangetele meetmetele.
„Californias on praegu karmid piirangud. Tuleb aru saada, et seal kasvasid juhtumid novembris ja detsembris eksponentsiaalselt ning et kui detsembri algul viimaks eriolukord kehtestati, ei olnud sellel vahet,“ väitis Berenson Fox Newsi jutusaates Tucker Carlson Tonight.
Koroonapiirangud võivad osutuda tõhusmaks paikades, kus neid saab rangelt kehtestada, näiteks Hiina Rahvavabariigis, kus 20 miljonit inimest on hetkel karantiinis, vahendab South China Morning Post.
„Kui tahta olla autoritaarne valitsus, mis kehtestab eriolukorrad tervetes linnades või regioonides kõigest käputäie juhtumite järel ning mis kohustab miljoneid inimesi teste tegema, siis saab võibolla tõesti panna piiri viirusele, mille 998 või 999 inimest 1000-st elavad üle,“ sõnas hr Berenson. „Muidu peab sellega elama. Piirangud ei tööta.“
Valerie Richardson on pärit Denverist Colorado osariigis ja ajakirjanik väljaandes The Washington Times