Stanfordi professor Amit Seru tõdes New York Times’i arvamusloos pealkirjaga „Miks te peaksite potentsiaalse pangaduskriisi pärast mures olema“ järgnevat: „Mitme kõrge profiiliga panga haprus ja kokkuvarisemine ei ole suure tõenäosusega erandlikud juhtumid.“ „Kiirelt kasvavad intressimäärad, suured muutused tööturul ning potentsiaalne majandussurutis võivad vallandada võlakriisi, milletaolist pole 2008. aastast saati nähtud,“ lisas ta.
2023. aasta esimeses pooles on nii Silicon Valley Bank, Signature Bank kui First Republic Bank kokku kukkunud. Eriliselt mõtlemapanev on aga asjaolu, et kolme pankrotistunud USA suurpanga varade väärtus on kokku suurem kui nende 25 panga varade väärtus, mis pankrotistusid viimase suure finantskriisi ajal.
Kolme pankrotistunud USA suurpanga varade väärtus on kokku suurem kui nende 25 panga varade väärtus, mis pankrotistusid viimase suure finantskriisi ajal.
Ehkki mõnede ekspertide hinnangul on First Republic Banki kriisi lahendamine märk sellest, et turbulents oli üksnes ajutine, siis Seru nii varmalt kriisi möödunuks ei tunnista… Keerulised tingimused on oluliselt vähendanud pankade võimet juba uue võlakriisiga toime tulla ning märgid näitavadki, et uus ja suurem kriis on juba teel.
Kiirelt kasvavad intressimäärad asetavad pangad keerulisse olukorda, sest mida pikema kestusega on investeering, seda tundlikum on see intressimäärade muutustele. Intressimäärade tõustes langeb nende varade väärtus, mida pangad kasumi teenimiseks hoiavad. Kuna aga pankade kohustused, näiteks nõudehoiused, mille nende kliendid igal ajal saavad välja võtta, on enamasti lühema tähtajaga, siis teevad need läbi ka väiksema languse. Lihtsalt kokku võetuna, intressimäärade tõus võib pangad kapitalist tühjaks imeda ning nende bilansi kohustuste kasuks kummuli ajada.
Seega ei ole üllatav, et Ühendriikide pangandussüsteemi turuväärtus on nüüd ligi kahe triljoni dollari võrra väiksem, kui raamatupidamisandmete põhjal arvata võiks. Kui vaadata kõiki Ühendriikide ligi 4800 panka, on selge, et kõige suurema kapitalilanguse on läbi teinud keskmise suurusega ja väikesed pangad. See demonstreerib omakorda nende keskmisest suuremat sõltuvust pikema vältega varadest.
Seru rääkis “vee alla vajuvate” pankade arvust põhjalikumalt ajalehele The Guardian antud intervjuus ning Stanfordi ülikooli majandusprofessori ennustus on šokeeriv: ligi pooled USA 4800 pangast on oma kapitali puhvrit kiiresti läbi põletamas.
Stanfordi ülikooli majandusprofessori ennustus on šokeeriv: ligi pooled USA 4800 pangast on oma kapitali puhvrit kiiresti läbi põletamas.
„See on hirmutav. Tuhanded pangad on vee all. Ei maksa teha nägu, et see puudutab ainult Silicon Valley Banki ja First Republic Banki. Suur osa Ühendriikide pangandussüsteemist võib olla maksejõuetu.“
Kuivõrd rahanduses võetavad “kitsendusmeetmed” (st rahakraanide kinni keeramine ning raha hinna tõus) omavad efekti teatava viiteajaga, siis pole viimase aasta intressimäärade tõusud veel jõudnud reaalmajandusele eriti mõju avaldada. Laenamise piiramisest tingitud pingete tõttu võib USA pangadussüsteemil tulla lähikuudel silmitsi seista ajaloo kõige keerukama väljakutsega.
New York Times`i arvamusloos märkis Seru lisaks veel, et „On veel üks murettekitav sektor, mis võib potentsiaalselt vallandada paanika ning selleks on kinnisvarainvesteeringud.“
Kinnisvarainvesteeringud on Ühendriikides väärt kokku 2.7 triljonit dollarit, moodustades ligi veerandi keskmise panga varadest. Paljud nendest laenudest muutuvad järgmise paari aasta jooksul sissenõutavateks ning nende refinantseerimine kõrgemate intressimäärade juures suurendab oluliselt pankrotistumise riski.
Kasvavad intressimäärad rõhuvad muuhulgas ka kinnisvarainvesteeringute väärtusele. Iseäranis pikaajaliste üürilepingute ning üürihinna tõstmist piiravate klauslitega seotud kinnisvara väärtusele. See aga suurendab omakorda omaniku pankrotistumise riski realiseerumise ohtu. Näiteks suure majanduskriisi ajal tõusis koos intressimääradega ka pankrotistumise määr ühe protsendi piirimailt ligikaudu üheksa peale.
Siinkohal tasub meeles pidada ka Bank of America strateegi Michael Hartnetti tehtud tähelepanekut, mille kohaselt „IGA Föderaalreservi piirangute programm on alati lõppenud kriisiga.“
Iroonilisel kombel hakkavad apokalüptilised hoiatused Ühendriikide pankade maksevõimetusest meieni jõudma samaaegselt USA suurima panga JP Morgani tegevjuhi Jamie Dimon’i kinnitusega, et muretsemiseks polevat põhjust, kuna… „süsteem on kindel… väga kindel.“
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!