AUDIOLUGU kuulatav lehekülje lõpus
Tucker Carlson vestles hiljuti USA populaarse satiirilehekülje Babylon Bee tegevjuhi Seth Dilloniga, kelle konto alusetu blokeerimine Twitteri “virgunud” tsensorite poolt päädis sotsiaalmeediaplatvormi ära ostmisega Elon Muski poolt ning nn “Twitteri toimikute” avaldamisega. Viimati nimetatutes sisaldunud firmasisesest kirjavahetusest nähtus selgesti, kuidas Twitterist oli saanud sisuliselt USA valitsuse tööriist psühholoogilise sõjapidamise infoväljal.
Carlsoni sõnul on Dillon enamat kui lihtsalt humorist – ainuüksi nende kordade hulk, mil Babylon Bee satiiriolukorrad on peagi reaalsuseks saanud, teeb huumorit oma instrumendina kasutavast ühiskonnakriitikust kaasaegse prohveti. Tänaseks on Babylon Bee absurdihuumori sketšid saanud Ameerika igapäevaelu reaalsuseks üle 100 korra.
Tänaseks on Babylon Bee absurdihuumori sketšid saanud Ameerika igapäevaelu reaalsuseks üle 100 korra.
Küsimusele, kuidas humorist reageerib uudisloole, mis kinnitab, et tema üle võlli situatsioonikoomikast on saanud järjekordselt tõsielu pärisosa, vastas Dillon järgnevalt: “Hakkame siin sellega juba vaikselt ära harjuma. Oleme tänaseks jõudnud olukorda, kus on üsna võimatu eristada, kas teleekraanidelt meile kuvatu kujutab endast meedia poolt tõsimeelset kajastust või sketši, mille autoriks on keegi eriti musta huumorimeelega koomik.”
Satiiriga seotud väljakutsetest rääkides märkis Dillon järgnevat: “Asetage ennast olukorda, kus teie tööks on mõelda välja nalju, mis on koomilisemad kui see, mida demokraadid reaalsuses korda saadavad. Kujutlege näiteks seda, et teie ülesandeks on kirjutada jaburamaid kõnesid, kui USA asepresidendi Kamala Harrise omad seda on. See ülesanne pole üldse kergete killast.”
Oleme tänaseks jõudnud olukorda, kus on üsna võimatu eristada, kas teleekraanidelt meile kuvatu kujutab endast meedia poolt tõsimeelset kajastust või sketši, mille autoriks on keegi eriti musta huumorimeelega koomik.
seth dillon
On olnud juhtumeid, kus Babylon Bee`s avaldatud satiirilised pealkirjad kordusid sisuliselt üks-ühele reaalsetes uudistes. Näidetena võib nimetada elektriautodele ülemineku sundi elektrikatkestuste ajal; olukorda, kus inimesed kukuvad pärast Covidi vaktsiini saamist kokku, ning pealkiri kuulutab: “Ekspertide sõnul ei tea nad, mis põhjustab kõigi järsku kokku kukkumist, kuid kindlasti ei ole selle põhjuseks too üks asi” või “Valitsuse Valeteabe Amet kuulutab igasuguse Valitsuse Valeteabe Ametit puudutava kriitika valeteabeks”.
“See on koomiline… me vahendame tänaseks sisuliselt lihtsalt reaalseid uudiseid,” märkis Dillon, rõhutades satiiri sagedast täppi minemist oma liialdustes. Samas on Dilloni sõnul hämmastav ja frustreeriv, et eriti huumorivaesed “faktikontrollijad” võtavad ka Babylon Bee satiiri sõna-sõnalt.
Kujutlege näiteks seda, et teie ülesandeks on kirjutada jaburamaid kõnesid, kui USA asepresidendi Kamala Harrise omad seda on. See ülesanne pole üldse kergete killast.
seth dillon
Satiiritaju puudumine viitab idiootide ulatuslikule levimisele meediamaastikul. “On juhtunud, et me avaldame mingi nalja, mis on ilmselgelt satiir, ent kõik võtavad seda tõepähe. Selline on paraku meie reaalsus,” kirjeldas Dillon olukorra absurdsust.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Teravmeelsed sketšimeistrid Babylon Beest omavad keerulist ülesannet parodeerida poliitilisest korrektsusest ning ideoloogilisest fanatismist üha enam läbi imbunud ühiskonda, mis on tegevus, millele võivad järgneda iga kell nii avaliku võimu kui erasektori suurkorporatsioonide vastumeetmed, mis ähvardavad kogu satiirikute tegevuse jätkusuutlikkust.
Eriliselt keeruline on nende koomikute elu, kes elavad ühiskonnas, mis on silmakirjalikkuses ja mõistusevastasuses jõudnud punktini, kus selle reaalsust ei ole võimalik enam parodeerida. Samas on totalitaarsed ühiskonnad andnud tihtilugu kõige geniaalsemaid naljameistreid, kuna sõgedusest pääsemise päästeventiilina on huumor asendamatu abivahend.
adrian bachmann
Kojanarri amet on olnud läbi aegade intellektuaalselt üks nõudlikumaid ning tihti ka (elu)ohtlikumaid elukutseid. Eriliselt keeruline on aga nende koomikute elu, kes elavad ühiskonnas, mis on silmakirjalikkuses ja mõistusevastasuses jõudnud punktini, kus selle reaalsust ei ole võimalik enam parodeerida. Samas on totalitaarsed ühiskonnad andnud tihtilugu kõige geniaalsemaid naljameistreid, kuna sõgedusest pääsemise päästeventiilina on huumor asendamatu abivahend. Seetõttu võib põhiosas poliitkorrektselt “virgunud” ameerika (tsenseerimata) koomikutelt oodata lähikümnenditel hulganisti kullafondi materjali.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangaülekandega järgmistel rekvisiitidel:
MAKSE SAAJA: Adrian Bachmann
KONTO NUMBER: EE271010011832141226
SELGITUS: Annetus