Sloveenia peaminister Janez Janša, kes on üks vähestest Euroopa Liidus (EL), kes on avaldanud toetust Ungari otsusele homoseksuaalsuse lastele propageerimine või näitamine keelustada, hoiatab, et kujuteldavate „Euroopalike väärtuste“ liikmesriikidele peale surumine võib viia liidu lagunemiseni.
Janša, kes toetas avalikult ka Donald Trumpi püüdlusi tühistada USA presidendivalimiste tulemused, juhib riiki ajal, mil Sloveenia käes on üks kolmest EL Nõukogu presidendi kohast. Janša on vastuoluline karakter, kelle poliitiline karjäär hõlmab nii vangistust võitluse eest vabastada Sloveenia endisest Jugoslaaviast, kui ka (hiljem tühistatud) süüdimõistvat otsust korruptsiooni eest.
EL seisab silmitsi paljude probleemidega ühteaegu. Liidul on vaja väljuda pandeemiast, mis on oluliselt kahjustanud kõigi selle institutsioonide usaldusväärsust, taastada oma suhe USA-ga, valmistuda tõusva Hiina poolt esitatavateks majanduslikeks ja poliitilisteks väljakutseteks ning harjuda täielikult muutunud suhetega endise liikmesriigi Ühendkuningriigiga.
Mõned nädalad tagasi juhtis Hollandi peaminister Mark Rutte rünnakut Ungari populistliku peaministri Viktor Orbáni vastu seoses seadusega, mis keelab homoseksuaalsete inimeste näitamise hariduslikes materjalides, televisioonis vaadatuimal ajal ning filmides või muudes lastele suunatud lavastustes. Rutte, kes pidas Ungari seadust Euroopa „fundamentaalseid väärtusi“ puudutavaks, esitas Ungarile väljakutse seadusest loobuda või EL-st lahkuda.
Janša pidas aga taoliste võõraste seisukohtade liikmesriikidele pealesurumist „kiireimaks teeks liidu lagunemiseni“. Tema arvates eksisteerivad liikmesriikide vahel teatud erinevused, mida tuleb arvestada ja aktsepteerida ning mis kuuluvad selgelt üksnes riikide, mitte liidu kompetentsi alla. Janša arvates ei saa inimesi hinnata kujuteldavate euroopalike väärtuste alusel ning topeltstandardite kasutamine on kiireim tee lagunemiseni.
„30 aastat tagasi elas Sloveenia endises Jugoslaavias ning väidetavalt oli tegemist föderatsiooniga. Seal oli viis või kuus rahvust, kolm religiooni, kuus vabariiki, kaks autonoomset provintsi ning riik lagunes küll teistel põhjustel, kuid viimaseks kirstunaelaks oli see, kui osad inimesed hakkasid enda suhtes kasutama spetsiaalseid kriteeriume, kasutasid topeltstandardit,“ tõdes Janša.
Janša arvates eksisteerivad liikmesriikide vahel teatud erinevused, mida tuleb arvestada ja aktsepteerida ning mis kuuluvad selgelt üksnes riikide, mitte liidu kompetentsi alla.
Brüsselis on hakanud levima üldine mure seoses demokraatlike põhimõtete järgimisega Sloveenias, kus Janšat süüdistatakse ajakirjanike hirmutamises, ennekõike läbi isiklike rünnakute sotsiaalmeedias. Euroopa Komisjon on palunud ka peaministril lõpetada Sloveenia riikliku meediaagentuuri rahastuse kinnipidamine. Tegemist on avaliku meediaga, mida Janša süüdistab valede levitamises.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on pärinud Janšalt aru selle kohta, millal viimane nimetab ametisse kaks uut ametnikku, kelle ülesanne on teostada järelevalvet EL poolse taasterahastuse kasutamise üle. Lisaks ei ole Sloveenia nimetanud ametisse Euroopa Prokuratuuri prokuröre, kes uurivad EL rahaga toime pandavaid majanduskuritegusid. Eelmisel nädalal kinnitati otsus määrata EL taaste- ja vastupidavusrahastu 800 miljardist eurost Sloveeniale 2,5 miljardit. Euroopa peaprokurör Laura Codruța Kövesi on Sloveeniat sellega seoses kirjeldanud kui „hiiglaslikku riski“.
Sellega Sloveenia probleemid ei piirdu. Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans keeldus traditsioonilisest grupifotost pärast seda, kui Janša näitas EL 27 komisjoni liikme kohtumisel pilti kahest Sloveenia kohtunikust koos vasakpoolsete poliitikutega, demonstreerimaks riigi kohtusüsteemi kallutatust. Janša pidas intsidenti tühiseks: „Meie ei ole seda diskussiooni alustanud ja kui teile tõde ei meeldi, siis on see teie probleem, tõde ise ei ole probleem.”
Sloveenia peaminister on väitnud ka seda, et Sloveeniat koheldakse kui EL kolooniat, teisejärgulist riiki. „Me nõuame ühetaolist kohtlemist. Jah, väiksemaid EL liikmesriike püütakse kohelda teisejärgulisena. Me lahkusime ka eelmisest (liit)riigist, mille osa me olime, kuna meid koheldi teisejärgulisena,” ütles Janša.
Lissaboni lepe rõhutab inimväärikuse, vabaduse, demokraatia, võrdsuse ning õigusriigi põhimõtteid kui põhiõigusi ning Janša väidab, et need, kes kritiseerivad nii tema kui ka Viktor Orbáni ja Poola peaministri Mateusz Morawiecki otsuseid, üritavad läbi suruda spetsiifilist tõlgendust nendest põhimõtetest. Paari nädala taguse debati ajal Ruttega ütles Janša: „Keegi ei vaidle vastu sellele, et kõik inimesed on sündinud võrdsetena, et kõigil on võrdsed õigused. Kuid on teatud erisused selles, mis puudutab laste adopteerimist ning laste kasvatamist.“
Kolm aastat tagasi püüdis Prantsusmaa president Emmanuel Macron veenda eurooplasi „illiberaalset demokraatiat“ kõrvale heitma. Seda EL visiooni ei ole Janša mitte ühegi liidu majandusliku või poliitilise arengu etapis tunnustanud.
Janez Janša: „Väiksemaid EL liikmesriike püütakse kohelda teisejärgulisena. Me lahkusime ka eelmisest (liit)riigist, mille osa me olime, kuna meid koheldi teisejärgulisena”.
„Fundamentaalne erinevus ei seisne mitte liberaalses ja illiberaalses demokraatias, vaid demokraatias, tehnokraatias ja bürokraatias. Seetõttu ei pea ma ka mõiste „illiberaalne demokraatia” kasutamist õigeks, sest see puudutab lõhet kõigi demokraatia vormide vahel, aga midagi sellist ei ole isegi olemas. Kui ma võitlen oma valijate kiindumuse eest, siis vabas maailmas on kõik võrdsed.“
Kahetunnise pressikonverentsi ajal väitis Janša, et peavoolumeedia püüab luua temast halba kuvandit. Ta märkis, et Sloveenia riiklikus meedias on ka mõned parempoolsed häälekandjad ning näitas 10-minutilist videot illustreerimaks seda, kuidas hoopis opositsioonierakond on süüdi meedia sõltumatuse õõnestamises.
„Põhiõiguste harta hõlmab endas ka väljendusvabadust ning meedia sõltumatus kuulub just selle kaitsealasse,“ lisas ta.