Seksuaalrevolutsioon on ühiskonna kaosesse paisanud

Roger Devlin

 AUDIOVERSIOON kuulatav lehekülje lõpus

Minu raamat „Võimu võtnud seksuaalutoopiast“ („Sexual Utopia in Power“) kujutab  endast seksuaalrevolutsiooni kriitilist tõlgendust, mis võtab arvesse naiste seksuaalkäitumise realiteete. Põhjus, miks ma raamatu kirjutasin, tulenes sellest, et ma ei olnud rahul paljude konservatiivsete parempoolsete autorite  kriitikaga seksuaalrevolutsiooni suhtes, kuna need käsitlused näivad olevat kirjutatud eranditult maskuliinsest maailmavaatest lähtuvalt.

Seksuaalrevolutsiooni tulemuseks ei olnud mitte rohkem seksi meestele üldiselt, vaid pigem rohkem seksi väikesele hulgale kõrge staatusega meestele. Ühiskond muutus sedasi seksuaalrevolutsiooni käigus põhimõtteliselt polügaamseks.

roger devlin

Traditsioonilised autorid näevad seksuaalrevolutsiooni tavaliselt primitiivselt – kui miskit, mis muutis meestele seksi lihtsamini ja rohkemal hulgal kättesaadavaks, võtmata reaalsuses arvesse naiste eelistusi ja valikuid. Muidugi on naistel meestest täiesti teistsugune seksuaalne olemus, milleks on paarituda peamiselt kõrge staatusega meestega. Seksuaalrevolutsiooni tulemuseks ei olnud mitte rohkem seksi meestele üldiselt, vaid pigem rohkem seksi väikesele hulgale kõrge staatusega meestele. Ühiskond muutus sedasi seksuaalrevolutsiooni käigus põhimõtteliselt polügaamseks ja seda mõisteti laialdaselt valesti. Seda mõisteti muutusena, mis toob kõigile meestele kasu ning seda naiste arvelt. Tegelikult midagi sellist ei juhtunud. Seksuaalrevolutsiooni tulemuseks oli hoopiski palju õnnetuid poissmehi. Lõppastmes aga palju õnnetuid inimesi mõlemast soost.

Feminismi kuldreegel on „süüdista alati kõiges mehi“.

roger devlin

Feminismi teine laine, mida esindas näiteks Betty Friedan, tegeles peamiselt naiste tööturule toomisega, mis tõi omakorda seksi töökohale. Ilmselgelt tõi see muuhulgas kaasa ka omad probleemid, mida praegu kutsutakse seksuaalseks ahistamiseks. Seksuaalne ahistamine tähendab sageli, et mehed käituvad naiste läheduses lihtsalt nii, nagu see meessoole loomuomane on. See oli naiste tööturule sisenemise vältimatuks kõrvalsaaduseks. Muidugi otsivad paljud naised endale abikaasasid meeste seast, kellega nad koos töötavad. Seda ei tee mitte ainult mehed, kuid mitte keegi ei kritiseeri samas naisi selle eest. Feminismi kuldreegel on „süüdista alati kõiges mehi“. Süüdistage mehi selles, et nad otsivad oma töökaaslaste seast kaaslast – kui naised sama teevad, siis seda võib vabalt ignoreerida.  

Paljud inimesed ei mõista, et traditsioonilises ühiskonnas oli peamiseks kohaks, kus mehed ja naised teineteisega kohtusid, Kirik, kus kogu kogukond käis koos, samas kui ülejäänud aeg veedeti suuresti kodus. Tänapäeval on kirikud alla käinud ning muud traditsioonilised üritused nagu tantsupeod on samuti kõlapinda kaotanud. Mõnes kolledžis on ainsad tantsuüritused, mida peetakse, ette nähtud homoseksuaalidele. Neil on tantsupeod, kus nad saavad kohtuda teiste geidega, kuid tavalistel inimestel, tavalistel lastel pole varsti ühtki paika, kuhu minna ja üksteisega kohtuda. Nii on nende ainsaks valikuks saanud tutvumine veebi teel, millel on mõistagi mitmeid puudusi.

Paljud inimesed ei mõista, et traditsioonilises ühiskonnas oli peamiseks kohaks, kus mehed ja naised teineteisega kohtusid, Kirik, kus kogu kogukond käis koos, samas kui ülejäänud aeg veedeti suuresti kodus.

roger devlin

Muidugi töötavad feministid selle nimel, et tutvumine sugude vahel muutuks aina raskemaks. Seksuaalse ahistamise liikumise eesmärk on muuta meeste jaoks kaaslaste leidmine võimalikult keeruliseks. Kuuleme palju näiteks skandaalidest Hollywoodis. Tõenäoliselt on neid naisi, kes üritavad meestega magades rolle saada, täpselt sama palju kui mehi, kes üritavad kasutada oma positsiooni noorte näitlejannade voodisse meelitamiseks. Jällegi on selline autu käitumine miski, milles mõlemad sugupooled osalevad, kuid süüdi tunnistatakse selles vaid üks osapool.

Meestel on loomulik vastumeelsus naisi nende tegude eest vastutusele võtta. Meie loomulik instinkt on naisi kaitsta ja seega, kui naised valesti käituvad, annavad mehed neile palju tõenäolisemalt andeks. See tõsiasi on olnud feminismi tõusu võtmemomendiks. Paradoksaalsel kombel on üha suurem rüütellikkus aidanud kaasa üha sõjakama meestevastase feminismi tõusule.

Meestel on loomulik vastumeelsus naisi nende tegude eest vastutusele võtta… Paradoksaalsel kombel on üha suurem rüütellikkus aidanud kaasa üha sõjakama meestevastase feminismi tõusule.

roger devlin

Feminism on kindlasti rahvastiku vähenemise oluliseks põhjuseks. Feminismi kantsiks oleva Euroopa rahvaste sündimus on kõikidest maailma regioonidest madalaim. Suur osa sellest on muidugi seotud ka sellega, et naised kulutavad oma kõige viljakamaid aastad, püüdes karjääriredelil edasi liikuda. See küllastab omakorda tööturu pakkumisega üle ning vähendab meeste palkasid, muutes sedasi raskemaks koduperenaise rolli omaks võtta soovivate naiste toetamist, isegi kui nad seda sooviksid.

Feminism on valge rahvastiku vähenemise peamine põhjus. Ma ei usu, et esimese laine feminism, mis tegeles peamiselt naiste valimisõigusega, avaldas sellele erilist mõju. Sõjajärgne ajastu seevastu, mil naised hakkasid tööturule sisenema ja mis juhtus laialdasemalt alles 1980-ndatel, avaldas pereelule laastavat mõju. Keegi on kirjutanud raamatu tänapäevasest Ameerika kultuurist pealkirjaga “Ei ole kallimat kohta kui ko…ntor”. Paljud meie konservatiivid on keskendunud kinnisideena majanduslikele küsimustele. Tundub, et me hindame tänapäeval majanduslikku efektiivsust ja töömaailma rohkem kui kodu ja pereelu, mis minu arvates peaksid olema olulisemad.

Feminism on valge rahvastiku vähenemise peamine põhjus.

roger devlin

Feminism ei ole juutide poolt edendatud sotsiaalmajanduslik liikumine, nagu on varemalt väidetud. Feminismi juured viivad hoopiski Mary Wollstonecraftini Inglismaal ja feminismi esimese laineni, mis keskendus valimisõigusele, ja selle taga ei olnud minu teada eriti palju juutide mõju. Kuigi juudi naised võisid seda mõistagi samuti toetada. Teises laines või nii-öelda sõjajärgses feminismis ühes Betty Friedaniga, mis arenes välja 60-ndatel, võtsid juudi naised tõsi küll juhtiva rolli, nagu ka juudi mehed on võtnud juhtrolli teistes liikumistes.

Ma tegelikult küsisin Kevin McDonaldilt kord otse, kas ta peab feminismi osaks juutide strateegiast ja ta vastas eitavalt, sest ta ei näinud, et feminism oleks suunatud juutide eesmärkide saavutamisele. Võib-olla pole see nii, aga teate, juudid toodavad erinevates valdkondades ebaproportsionaalselt palju radikaale ja nii on nad seda teinud ka feminismi puhul. Kuigi, nagu ma ütlen, ei olnud feminism juudi päritolu, on nad kindlasti panustanud sellesse oma populatsiooni arvestades ebaproportsionaalselt palju, nagu ka muude radikaalsete eesmärkide puhul.

Moslemitel seevastu on omamoodi sisseehitatud kaitse feminismi mõjude vastu. Feminismil ei ole väga võimalik mõjutada moslemeid viisil, nagu sel on võimalik mõjutada kristlikke rahvaid.

Mõnes Ida-Aasia riigis on sündimuskordaja nüüd madalam, kui vaja rahvaarvu säilitamiseks samal tasemel.

Primitiivsed ühiskonnad on polügaamsed. See on normiks. Jõukatel meestel on nii palju naisi, kui nad suudavad ülal pidada ja nii palju lapsi, kui nende rahakott kannatab.

roger devlin

Filosoofiliselt võib egalitarismi idee olla sama vana kui Rousseau või isegi Hobbes, kuid ma kujutan ette, et praktikas on palju olulisema tähtsusega madalamate saavutustega inimeste pahameel. Ma mõistan ka seda, et paljud inimesed, kellel on tänapäeva maailmas keeruline hakkama saada, panevad  pahaks inimestele, kes seda suudavad. Inimestele, kes on edukad. Ma arvan, et pahameel valgete inimeste suunas pärineb peamiselt sellest. Asi pole selles, et me üritame kedagi alandada, kuid meil on paratamatult see mõju mõndadele inimestele, kes lihtsalt ei ole võimelised olema nii edukad kui meie.

Abielu on mehe ja naise vaheline majanduslik ja seksuaalne liit, kus tuleb arvestada mõlema osapoolega. Täpselt nagu on toimunud revolutsioon seksis, on toimunud revolutsioon ka meie töömaailmas. Naiste kasvav kohalolu tööturul on alandanud oluliselt meeste palku, mis muudab mehed seeläbi naiste silmis vähem atraktiivseks, sest nende võimekus neid toetada on vähenenud.

Tegemist on omamoodi nõiaringiga. Me alustasime ühiskonna reformismist sellest, et lasime naistel tööle minna, kui nad seda ise soovisid. Kuid nüüd avastavad naised, et neil polegi enam valikut. Nad on lihtsalt sunnitud töötama. Nad ei leia ühtegi meest, kes suudaks neid tööl käimata toetada ja neil on väga sageli raske mõista, et tegelikult on feminism see, mis neid nendesse raskustesse tõukas. Ihaldusväärsemad mehed, kaaslased, kes suutsid neid paremini toetada, olid laialdaselt saadaval enne naiste tööle asumist.

Monogaamia muudab ühiskonna stabiilsemaks, andes kõigile meestele kaaslase, lapsed ning seeläbi ka soovi tulevikku panustada.

roger devlin

Primitiivsed ühiskonnad on polügaamsed. See on normiks. Jõukatel meestel on nii palju naisi, kui nad suudavad ülal pidada ja nii palju lapsi, kui nende rahakott kannatab. Monogaamia oli seksuaalse egalitarismi vorm. Läbi perekonna andis monogaamia igale mehele motivatsiooni panustada ühiskonna paremaks muutmiseks tuleviku tarbeks. Ning selles peitub monogaamia tõeline saladus ja eriline väärus. See ei ole vahetult kasulik naistele ja lastele, kuigi see on seda kaudselt. Ühiskondades, kus praktiseeritakse polügaamiat, nagu seda on islamiühiskonnad, on väga palju poissmehi, kuna jõukad mehed krabavad paljud naised endale. Seega on sellistes ühiskondades paratamatult palju noori mehi, kes ei leia endale kaasat ja need mehed kipuvad käituma asotsiaalselt.

See tekitabki moslemimaailmas nii palju enesetaputerroriste. Neil on idee, et kui nad lihtsalt surevad märtrisurma, saavad nad taevas oma 72 neitsit. Seega on neil üsna hea meel meie vastu džihaadi pidada. Monogaamia muudab ühiskonna stabiilsemaks, andes kõigile meestele kaaslase, lapsed ning seeläbi ka soovi tulevikku panustada.

Rootsis on kujunenud iseäralik trend, et massiimmigratsiooni toetajad kipuvad olema kõige enam keskealised lastetud naised.

roger devlin

Muidugi on naisel võimalik olla patoloogiline altruist. Üks näide, mida teadlased kasutavad, kui nad ei räägi just valgetest inimestest kui patoloogilistest altruistidest, on väärkoheldud naised, kes jäävad paljudeks aastateks oma meeste juurde, kes neid halvasti kohtlevad, selle asemel, et neid maha jätta.  See on küll näide, kuid see on poliitiliselt korrektne näide. Võib-olla on olulisemaks näiteks nende paljude valgete inimeste altruism, kes soovivad kolmanda maailma elanikke nende endi käest päästa, kutsudes neid meie jõukatesse riikidesse. Rootsi on ilmselt ideaalne näide, kuid meil on palju selliseid inimesi ka Ameerika Ühendriikides. Jah, see on altruismi vorm, millest pole tegelikult eriti abi. Paljudel juhtudel kahjustab see nii meie heategevuse objekte kui ka meid endid. See tähendab seda, et immigrandid kasvavad üles mitmel viisil omaenda kultuurist võõrandununa.

Naised on sageli need, kes soovivad kõige enam avada piirid ja lubada kolmanda maailma inimesi sisse. Tundub, et see on justkui emainstinkti moondunud kasutamine. Rootsis on kujunenud iseäralik trend, et massiimmigratsiooni toetajad kipuvad olema kõige enam keskealised lastetud naised. Paljudel juhtudel on see, mis toimub, üsna jabur. Need keskealised rootslannad magavad moslemimaailma noorte meestega, kes on kurikuulsad selle poolest, et nad ei ole naiste osas kuigi valivad. Võite näha neid keskealisi feministe, kellel pole perekondi, kellel pole olnud endal võimalust normaalset perekonda kasvatada, kes suunavad oma seksuaalsed ja emalikud instinktid nendele sageli vaenulikele autsaideritele. Selles on midagi väga patoloogilist ja see on üks peamine põhjus, miks me peame feminismile lõpu tegema, sest feminismi ja massiimmigratsiooni vahel on mingi sümbioos.

Põhja-eurooplastel ja eurooplastel üldiselt on tegelikult niikuinii kalduvus monogaamiale. Paljud paganlikud ühiskonnad olid monogaamsed. Teiste kultuuride inimeste silmis oli see veider, kuid isegi germaani hõimude tähtsamatel meestel oli ainult üks naine.

roger devlin

Põhja-eurooplastel ja eurooplastel üldiselt on tegelikult niikuinii kalduvus monogaamiale. Paljud paganlikud ühiskonnad olid monogaamsed. Teiste kultuuride inimeste silmis oli see veider, kuid isegi germaani hõimude tähtsamatel meestel oli ainult üks naine. Ma arvan, et mõnes mõttes on see seotud põhjapoolse karmi kliimaga, mida kristlus siis omakorda tugevdas ja universaalseks muutis. Kindlasti saaksime ka seadusi muuta.

Olen seda, mis meil ühiskonnas toimub, kirjeldanud kui omamoodi “pöörlevat polüandriat”, kus naine saab minna mehele, siis temast lahti saada, teise mehega kokku kolides jätkata aga eelmiselt mehelt toetuse kogumist ja see on justkui õiglane lahendus. Sellele absurdile tuleb lõpp teha. Me peame lahutustööstuse tegevuse lõpetama. Riik pole pere loomiseks vajalik. Abielude ja perede sõlmimiseks pole tegelikult valitsust vaja, kuid lahutuse jaoks on teil vaja valitsust, millel on võimas politseijõud. Abielulahutus tugineb sellele, et politsei täidab korralduse, mis ütleb näiteks, et mehe kodu pole enam tema kodu. Abielulahutuste kasv on märk riigi mõjuvõimu haiglasest suurenemisest inimeste elus.

Olen seda, mis meil ühiskonnas toimub, kirjeldanud kui omamoodi “pöörlevat polüandriat”, kus naine saab minna mehele, siis temast lahti saada, teise mehega kokku kolides jätkata aga eelmiselt mehelt toetuse kogumist ja see on justkui õiglane lahendus. Sellele absurdile tuleb lõpp teha. Me peame lahutustööstuse tegevuse lõpetama.

roger devlin

Monogaamia lagunemist mustanahaliste seas on suhteliselt lihtne seletada. Minu raamatus „Võimu võtnud seksuaalutoopiast“ on peatükk aafriklaste paaritumismustrite kohta, mis erinevad eurooplaste omadest väga palju. Lääne-Aafrika – Ameerika Ühendriikide mustanahaliste päritolumaa – on tegelikult maailma kõige polügaamsem piirkond. Mäletan, et mõned aastad tagasi lugesin, et Nigeerias oli üks jõukas mees, kellel oli 26 naist. Kaugelt üle sellest, mida islam lubaks. See, mida te näete Ameerika mustanahaliste seas, on tegelikult lihtsalt naasmine Aafrika normide juurde heaoluriigi tingimustes. Aafriklased muutusid tegelikult suhteliselt monogaamseks. Nad olid küll alati vähem monogaamsed kui valge elanikkond, aga siiski. Afroameeriklased said monogaamiast kasu ja nad said kasu ka isade olemasolust oma laste elus, kui see oli ameeriklaste seas veel kultuuriliseks normiks. Niipea kui kehtestati heaoluriik, pöördusid mustanahalised aga väga kiiresti oma esivanemate Aafrika polügaamsete normide juurde tagasi. Sama asi toimub eurooplastega, kuid palju aeglasemalt, kuna meil on Euroopas pikem evolutsiooniline ajalugu.

Ma arvan, et transsoolisus on miski, mida mõned inimesed nimetavad tippliberalismiks. Ma ei arva, et transsooliste hullus väga kaua kestab. See on lihtsalt liiga ebaloomulik. Feminism pakub naistele asju, mis neile meeldivad, nagu näiteks majanduslikku iseseisvust. Aga mida transsoolisus kellelegi pakub? See on lihtsalt veider etendus. Ma eeldan, et see kaotab mõne aasta pärast aktuaalsuse.

Ma ei arva, et transsooliste hullus väga kaua kestab. See on lihtsalt liiga ebaloomulik.

roger devlin

Ühiskonnas on alati eksisteerinud teatav hulk homoseksuaalsust, võib-olla kahes-kolmes protsendis inimestes. Niikaua kui seda avalikult ei propageerita, poleks mul sellega probleeme. Peaasi, et valitsus ei puuduta homoseksuaalseid inimesi, ega võta vastu neid reguleerivaid seadusi. Ma arvan, et me ei peaks samas ka homoseksuaalidele kuidagi vastu tulema. Ma ei arva, et me peaksime neid ka taga kiusama, kuid ma ei arva, et peaksime neid kuidagi erilisel viisil toetama. Homoseksualism on midagi, mis on ühiskonna äärealadel alati vähesel määral eksisteerinud ja minu arvates peaks see sinna äärealadele ka jääma.  

Kui lapsed oleksid homoseksuaalide propaganda suhtes haavatavad, oleks homoseksuaale palju rohkem kui praegu. Tegelikult pole neil õnnestunud homoseksuaalide osakaalu üldises elanikkonnas senisest palju kõrgemale tõsta. Nende seisukohast pole propaganda olnud kuigi edukas.

Naised, kes sünnitavad järgmise põlvkonna, on paratamatult klassikalised naised, kes loobuvad sellest trendist ja elavad traditsioonilisemat elu. Tulemuseks on see, et kõik kalduvused feminismile, mis võivad meie geenides olla, aretatakse populatsioonist välja loomuliku väljasuremise teel.

roger devlin

Mida ma ise prognoosin juhtuvat, on see, et naised, kes on kõige rohkem pühendunud feminismile ja traditsiooniliste rollide hävitamisele, lihtsalt ei paljune. Naised, kes sünnitavad järgmise põlvkonna, on paratamatult klassikalised naised, kes loobuvad sellest trendist ja elavad traditsioonilisemat elu. Tulemuseks on see, et kõik kalduvused feminismile, mis võivad meie geenides olla, aretatakse populatsioonist välja loomuliku väljasuremise teel. Võib juhtuda, et feminismi pikaajaline mõju on seeläbi hoopiski see, et naised muutuvad tulevikus hoopis majapidamis- ja perekesksemaks, kui nad muidu oleksid olnud.

Ma arvan, et meie eluviis on praegu üleüldse väga ebaloomulik ja ma arvan, et inimesed on palju õnnelikumad, kui nad elavad rohkem nii, nagu meie vanavanemad iseenesestmõistetavaks pidasid.

Usun, et tagasipöördumine loomulike normide juurde on vältimatu. Ma arvan, et inimesed, kes ütlevad, et me ei saa minevikku taasluua, eksivad rängalt. Tegelikult on päris palju ajaloolisi näiteid ühiskondadest, mis pöördusid tagasi minevikku. Toon teile näite ja see on minu raamatus ka tsiteeritud. 19. sajandi esimesel poolel töötas Belgias palju naisi ning 19. sajandi teisel poolel toimus Belgias ja mõnes teises Euroopa riigis naiste massiline väljumine tööturult tagasi koju. Kui inimesed ütlevad teile, et te ei saa kella tagasi keerata, võite neile teada anda, et seda on tegelikult ajaloos korduvalt tehtud.

Usun, et tagasipöördumine loomulike normide juurde on vältimatu. Ma arvan, et inimesed, kes ütlevad, et me ei saa minevikku taasluua, eksivad rängalt.

roger devlin

Allikas

Adrian Bachmanni kommentaar:

Ameerika autor ja ühiskonnakriitik Roger Devlin on võtnud oma elutööna vaatluse alla viimaste inimpõlvede jooksul aset leidnud seksuaalrevolutsiooni mõjud meeste ja naiste seksuaalkäitumisele ning ühiskonna funktsioneerimisele tervikuna. Devlin argumenteerib oma teostes ja intervjuudes läbivalt, et seksuaalsuhete väljumine abielulepingust ning rangete moraalinormide struktuurist on toonud kaasa massilise vaimuhaiguste leviku, kultuurilise ja sotsiaalmajandusliku allakäigu ning üleüldise emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu kokkuvarisemise, viies inimkonna tagasi loomariigis levinud seksuaalsete interaktsioonide tasemele. Devlini hinnangul on monogaamne perekonnamudel olnud inimkonna ajaloos iga kõrgtsivilistasiooni alustalaks, mille kadudes kaob paratamatult ka tsivilisatsioon kui selline.

Nagu Makroskoobis avaldatud autorite puhul tavapärane, on ka Devlin mees, kes lausub enfant terrible rollis välja väga olulisi tõdemusi, mida ühiskond on otsustanud argusest, mugavusest või pelgalt silmakirja tarbeks olematuks teeselda. Sedasi mõjub Devlini seletus vaatluse alla võetud realiteetidest sõltuvalt lugejast kas värskendava aususe puhangu või talumatu “ebameeldiva jutuna”. Otsus on iga lugeja enda teha.