Föderaalvalitsuse poolt 2024. aasta lõpus kokku löödud viimaste andmete kohaselt sisenes Saksamaa Liitvabariiki 2023. aastal 1,93 miljonit immigranti.
Saksamaa föderaalvalitsuse rändearuande viimased andmed näitavad, et 2023. aastal rändas Saksamaale 1,933 miljonit inimest, mis on suuruselt teine tase alates 2016. aastast. Üksnes 2022. aastal saabus riiki rohkem sisserändajaid.
Mõlema aasta hüppelise kasvu peamiseks aluspõhjuseks on Ukraina sõda. 2023. aasta jooksul rändas Saksamaalt vastassuunaliselt teistesse riikidesse kokku umbes 1,27 miljonit inimest. See tähendab, et rändesaldo oli positiivne 662 964 inimese võrra, mis on samuti suuruselt teine näitaja alates 2016. aastast.
Saksamaa föderaalvalitsuse rändearuande viimased andmed näitavad, et 2023. aastal rändas Saksamaale 1,933 miljonit inimest, mis tõstab Saksamaa rahvastiku taseme rekordiliselt kõrgele.
Umbes pooled Saksamaale tulnud sisserändajatest olid pärit Euroopa Liidust, kusjuures Euroopa riikidest ja Türgist saabujad moodustasid kokku 63,4% kõikidest Saksamaale jõudnutest.
Kuigi 2023. aastal vähenes Ukrainast pärit ränne järsult, moodustas see jätkuvalt suurima osa Saksamaale sisenejatest – kokku 14,3 protsenti, võrreldes 41,2 protsendiga 2022. aastal. Türgist pärit sisserändajate osakaal suurenes 6,5 protsendini, samas kui Poolast ja Rumeeniast olid vastavad näitajad 5,5 ning 9,8 protsendi juures.
Väljastpoolt Euroopa Liitu saabus Saksamaale kõige rohkem immigrante Süüriast, mis moodustas sisserände tervikust 5,3 protsenti, samas kui Aasia riikidest saabus 19,5 protsenti sisserändajatest.
Ligikaudu 70,5 protsenti Saksmaalt väljarännanutest otsustas kolida teistesse Euroopa riikidesse, sealhulgas 13,6 protsenti Rumeeniasse, 12,2 protsenti Ukrainasse ning 7,2 protsenti Poolasse.
Sakslased on sisserände küsimuses endiselt eriarvamustel, kuid viimaste aastate küsitlused on näidanud muutust “avatud uste” poliitika taunimise poole… EL-i mittekuuluvate moslemiriikide puhul on Saksa rahva hoiak valdavalt negatiivne, mida on süvendanud ka kuritegevuse plahvatuslik kasv ja terroriaktide rohkus. Ühe küsitluse kohaselt arvab 71,1 protsenti sakslastest, et tugeva islami mõjuga riikidest pärit sisserändajad kujutavad endast Saksamaale „julgeolekuriski“.
Kuigi Saksamaa rahvaarv on massilise sisserände tõttu jõudnud tänaseks kõigi aegade rekordtasemele, on immigrantide tulvaga kaasnenud ka kuritegevuse kasv, elamispindade hindade kerkimine seninägematule tasemele, meditsiinisüsteemi defitsiit ning haridustaseme katastroofiline langus.
Kuigi Saksamaa rahvaarv on massilise sisserände tõttu jõudnud tänaseks kõigi aegade rekordtasemele, on immigrantide tulvaga kaasnenud ka kuritegevuse kasv, elamispindade hindade kerkimine seninägematule tasemele, meditsiinisüsteemi defitsiit ning haridustaseme katastroofiline langus.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Pikka aega sisserändajate meeliskohaks olnud Saksamaa põliselanike sündimus on juba aastakümneid kuulunud maailma madalaimate hulka, ent antud asjaolu kiuste on Saksa Liitvabariigi elanikkond jõudnud läbi aegade kõrgeimale tasemele. Sama anomaalia pädeb ka enamiku teiste Lääne-Euroopa heaoluriikide kohta.
Kes iganes kahte fakti kõrvutab, ei saa paratamatult jõuda teistsugusele järeldusele kui nentida, et Saksamaa – nagu ka enamiku teiste Lääne-Euroopa riikide – rahvastiku etnilis-kultuuriline kompositsioon on viimaste aastakümnete jooksul teinud läbi fundamentaalse transformatsiooni.
Olukorras, kus Euroopa põliselanike sündimus ligineb kiiresti ühele järeltulijale kahe vanema kohta, samas kui sisserändajate järelkasv ületab seda 3-4 kordselt, ei ole kuigi keeruline leida põhjust, miks aastakümneid Euroopa lähivälismaal sõdu mahitanud valitsused, kes on purustatud riikidest sissetulijate suhtes “avatud uste” migratsioonipoliitikat viljelenud, ei soovi avaldada uurimusi Euroopa riikide drastiliselt muutunud, või pigem muudetud, rahvastikunäitajatest.
Olukorras, kus Euroopa põliselanike sündimus ligineb kiiresti ühele järeltulijale kahe vanema kohta, samas kui sisserändajate järelkasv ületab seda 3-4 kordselt, ei ole kuigi keeruline leida põhjust, miks aastakümneid Euroopa lähivälismaal sõdu mahitanud valitsused, kes on purustatud riikidest sissetulijate suhtes “avatud uste” migratsioonipoliitikat viljelenud, ei soovi avaldada uurimusi Euroopa riikide drastiliselt muutunud, või pigem muudetud, rahvastikunäitajatest.
Adrian Bachmann
Pikemas perspektiivis tähendab antud trend, et Euroopa heaoluriikide sisserändajate assimilatsiooni probleem leiab siiski lõpuks lahenduse, ent seda viisil, kus assimileerijad ja assimileeritavad on oma rollid vahetanud.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esifoto: ArTono/Shutterstock.com