Liz Heflin
“Netonulli” saavutamise nimel mitte mingisuguseid kompromisse lubaval Saksamaal langes rohelise energia tootmise osakaal peamiselt tuulevaiksete ilmade tõttu vähem kui kolme nädalaga 72 protsendilt 12 protsendile ning selle tagajärjel taevasse kerkinud elektrihinnad kurnavad nüüd nii Saksa ettevõtteid kui perekondi.
Saksamaa oli sunnitud hädaolukorras kasutama kivisöeküttel töötavaid elektrijaamu, mis andsid detsembri keskpaigaks juba 13 protsenti elektrienergiast. Koos pruunsöeküttel töötavate elektrijaamadega moodustas kivisöe energia osakaal Saksamaa kogu elektritootmisest 37 protsenti. Gaasiküttel töötavad elektrijaamad andsid detsembri keskel 33 protsenti energiast…
„Prantsusmaa, Poola ja Põhjamaad suudavad tänu tuumajaamade ning kivisöel ja veel põhinevate energialiikide kombinatsioonile stabiilsed elektrihinnad säilitada, kuid Saksamaa on kujunemas oma „rohelise ümberkujundamise“ ja rohelise rumaluse poliitika pantvangiks,“ hoiatas Poola endine asepeaminister Janusz Piechociński ning lisas, et „Kliimaneutraalsuse narratiivi kohtumisel reaalsusega ilmneb, et tasakaalustatud lähenemisviisi puudumine energiapoliitikas toob kaasa katastroofilised tagajärjed ja seda nii majandusele, kodanikele kui kogu tööstussektorile.“
Kliimaneutraalsuse narratiivi kohtumisel reaalsusega ilmneb, et tasakaalustatud lähenemisviisi puudumine energiapoliitikas toob kaasa katastroofilised tagajärjed ja seda nii majandusele, kodanikele kui kogu tööstussektorile.
Janusz Piechociński, Poola endine asepeaminister
Nii ongi elektrienergia hinnad kogu Euroopas tõusnud ning Saksamaa saavutas rekordtaseme 936 eurot megavatt-tunni kohta, vahendab ajaleht Bild. Süüdi on olukorras n-ö pimedad seisakud ehk ilma tuule ja päikeseta ilmaolud, mis tähendab, et tuule- ja päikeseelektrijaamad ning kollektorid ei tooda elektrit.
Paraku sulges Saksamaa möödunud kevadel pruunsöe- ja kivisöeküttel töötavad elektrijaamad, mis tootsid üle 4 gigavati elektrienergiat. Munitsipaalettevõtted, elektrimüüjad ja tööstusettevõtted peavad nüüd lühikese etteteatamisega tellima megavatt-tunde energiabörsi hetketurul nn “šokihinnaga”, mis on sundinud osasid ettevõtteid tootmist vähendama. Näiteks Saksi ettevõttele Feralpi kuuluv Riesa linnas asuv terasetehas on oma tootmise täielikult peatanud.
Alates 1896. aastast Essenis tegutseva metallitöötlemisettevõtte Anke GmbH tegevjuht Tobias Wesselow laseb ahjudel kõrgete energiahindade ajal lihtsalt maha jahtuda. „Praegused elektrihinnad on väljakannatamatult kõrged ja mõnel juhul on need saavutanud lausa 10-kordse taseme võrreldes tavapäraste tunnihindadega. Sellised päevad on meie jaoks rahaliselt „veripunased“,” kirjeldas Wesselow Bildile. „Paljud ettevõtted, kes ostavad oma elektrit börsilt, piiravad ka oma tootmist,“ lisas ta, nimetades seda majanduse jaoks “katastroofiliseks”.
Praegused elektrihinnad on väljakannatamatult kõrged ja mõnel juhul on need saavutanud lausa 10-kordse taseme võrreldes tavapäraste tunnihindadega. Sellised päevad on meie jaoks rahaliselt „veripunased“.
Tobias Wesselow, metallitöötlemisettevõtte Anke GmbH tegevjuht
Saksamaa Keemiatööstuse Liidu (VCI) tegevjuht Wolfgang Große Entrup ütles ajalehele Bild: „Sellest piisab, et meid meeleheitele viia. Meie ettevõtted ja meie riik ei saa endale lubada ilusast ilmast sõltuvaid tootmisviise. Meil on hädasti vaja elektrijaamu, mis suudavad usaldusväärselt toimida.“
Elekter on muutunud äärmiselt kalliks ka paindlikke tariifiplaane kasutavate eraisikute jaoks – nende hulka kuulub ligikaudu 1 miljon Saksa majapidamist. Elektritarnija Tibber on isegi hoiatanud oma kliente, et hinnad võivad hüpata kuni 400 protsenti.
„Olukorras, kus Saksamaa tekitab üle 500 kg CO2-heitmeid megavatt-tunni kohta, oleme taas elektrienergia süsinikuheitmete poolest Euroopas (koos Poola, Tšehhi Vabariigi ja Iirimaaga) viimasel kohal, sest kasutame elektri tootmiseks peamiselt gaasi ja kivisütt,“ teatas Bild.
Energiaökonomist prof Manuel Frondel hoiatas, et: „Praegune olukord on eelvaade sellele, mis juhtub siis, kui me jätkame energiaallikate sulgemist, kuid ei loo neile asendust.“
Adrian Bachmanni kommentaar:
Viis, kuidas Euroopa tööstuse südameks olev Saksamaa, mille SKT-st üle kolmandiku annab otseselt tööstussektor ning mille poolt genereeritud eksporttuludest sõltub ka kogu Saksa Liitvabariigi teenindussfäär, on sooritamas “rohepööret”, on raskesti usutav, ent reaalne näide sellest, kuidas ideoloogiline fanatism kombineeritud korruptiivsete huvidega (nn “rohepesu”) võib viia terve riigi majanduse kiirkäigul täieliku kollapsini.
Sellest, kuidas veel tänini (ent tõenäoliselt mitte enam kauaks) maailma tipptasemel füüsika ning inseneeria kompetentsi kätkev riik saab olla sellisel määral kaaperdatud avalikuks huviks maskeeritud erahuvide poolt, et olla tunnistajaks oma sotsiaalmajandusliku kehami lagunemisele, on võimalik lugeda pikemalt ka alljärgnevates lugudes.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD:
