Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Saksamaa võimud on kavandamas seadusemuudatust, mis kohustaks sotsiaalmeediaplatvorme täitma edaspidi vähemalt 20 protsenti kasutajatele algoritmide vahendusel soovitatavast sisust “riikliku heakskiidu” saanud meediakanalite materjalidega. Sisuliselt soovib Saksa riik hakata tulevikus kodanike sotsiaalmeediavooge külvama üle võimude poolt eelnevalt heaks kiidetud väljaannete uudiste ja kommentaaridega. Kodanike üle mõttekontrolli kehtestamisele suunatud algatus peegeldab võimuerakondade kasvavat hirmu Saksamaal üha laialdasemalt levivate valitsuskriitiliste meeleolude osas.
Saksamaa liidumaad on esitanud avalikule arutelule seaduseelnõu, mille kohaselt tuleks sotsiaalmeediaplatvormidel reserveerida vähemalt viiendik algoritmide vahendusel kasutajatele soovitatud sisust spetsiaalselt välja valitud meediaväljaannetele, mille riiklikud institutsioonid on tunnistanud avaliku arvamuse suunamise kõlbulikuks.
Ettepanek on pälvinud teravat kriitikat kodanike poolt, kes on vastu riikliku propagandamehhanismi tugevdamisele, mille eesmärgiks on otseselt sundida Saksamaa kodanikke tarbima võimuladvikule ja valitsuserakondadele meelepärast meediasisu.
Ettepanek on pälvinud kiiresti teravat kriitikat kodanike poolt, kes on vastu riikliku propagandamehhanismi tugevdamisele, mille eesmärgiks on otseselt sundida Saksamaa kodanikke tarbima võimuladvikule ja valitsuserakondadele meelepärast meediasisu.
Kavandatav meede moodustab osa Saksa liidumaade ringhäälingukomisjoni väljatöötatud “digitaalse meedia riikliku kokkuleppe” teisest etapist, mille kohaselt omandaksid avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid ARD, ZDF ja Deutschlandradio teatud teenuste puhul automaatselt õiguse kuuluda eeliskohtlemise osaks saavate meediakanalite hulka.
Eraõiguslikud meediaväljaanded peaksid riikliku tunnustuse saamiseks esitama seevastu eraldi taotluse ning tõendama oma vastavust tervele reale tingimustele. Tingimustele, mille hulka kuuluvad muu hulgas teatud uudiste ja poliitiliste sündmuste kajastamine, haridusliku ja informatiivse sisu tootmine, dokumentalistika, kohalike ja piirkondlike teemade käsitlemine, originaalse ajakirjandusliku materjali loomine, professionaalse toimetuse olemasolu ning ligipääsetavusnõuete täitmine. Otsuse selle kohta, millised väljaanded väärivad riiklikku heakskiitu ja sellest tulenevat eelisseisundit oma sõnumit levitama, langetaksid Saksamaa 14 liidumaa meediajärelevalveasutust.
Otsuse selle kohta, millised väljaanded väärivad riiklikku heakskiitu ja sellest tulenevat eelisseisundit oma sõnumit levitama, langetaksid Saksamaa 14 liidumaa meediajärelevalveasutust.
Teisisõnu soovib riik omandada senisest märksa suurema kontrolli selle üle, millist informatsiooni kodanikud oma sotsiaalmeediavoogudes näevad.
Nagu kirjutab Berliner Zeitung, kujutab kavandatav meediaseadus endast sisuliselt „ARD-d ja ZDF-i soosivat meediakvooti“, mis annaks niigi erakätes tegutsevate konkurentidega võrreldes märkimisväärseid eeliseid nautivatele avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele veelgi tugevama positsiooni.
Kavandatava seaduse poolt eelisseisundisse seatavad ringhäälinguorganisatsioonid on tuntud oma massiimmigratsiooni soosiva hoiaku ning erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) suhtes ühemõtteliselt vaenuliku kajastuse poolest, olles mehitatud valdavalt vasakpoolsete vaadetega ajakirjanike poolt.
Kriitikute sõnul ei ole ARD ja ZDF juba praegu sunnitud konkureerima eraõiguslike meediaväljaannetega võrdsetel alustel, ent kavandatav seadusemuudatus kallutaks konkurentsitingimusi veelgi enam riiklikult rahastatud meedia kasuks.
Kavandatava seaduse poolt eelisseisundisse seatavad ringhäälinguorganisatsioonid on tuntud oma massiimmigratsiooni soosiva hoiaku ning erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) suhtes ühemõtteliselt vaenuliku kajastuse poolest, olles mehitatud valdavalt vasakpoolsete vaadetega ajakirjanike poolt.
Uue algatuse suhtes on hoiatusi esitanud teiste seas Austria migratsiooniaktivist Martin Sellner ning mitmed teised parempoolsete vaadetega ühiskonnategelased.
Kavandatav regulatsioon puudutaks eeskätt algoritmide koostatud sisusoovitusi, mida kasutajatele kuvatakse Instagrami ja X-i uudisvoogudes või videote all. Riikliku heakskiidu pälvinud väljaannete materjale valiksid kasutajatele endiselt välja platvormide algoritmid, võttes arvesse nende varasemaid huvisid ja eelistusi, ent vähemalt viiendik soovitustest peaks pärinema võimude poolt heaks kiidetud meediakanalite hulgast.
Ametlikult põhjendatakse algatust vajadusega kaitsta “professionaalset ajakirjandust”. Muuhulgas on riikliku propaganda sunniviisilise levitamise ettekäändena toodud asjaolu, et sotsiaalmeediaplatvormide algoritmid eelistavad väidetavasti kasutajate tähelepanu püüdvat meelelahutuslikku sisu sellele mida võimud nimetavad “sisukaks ajakirjanduseks”.
Kommentaator Bernd Kaiser ironiseeris algatuse kohta järgnevalt… „Ja kes peaksid saama selle kuldse kvaliteedimärgise, mis tagab automaatselt eeliskohtlemise? Mõistagi on selleks avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid. Eraõiguslikud väljaandjad seevastu peavad asuma alandlike palujate rolli ning esitama viisakalt taotluse niinimetatud „riigist sõltumatutele“ meediajärelevalveasutustele. Ning mõistagi võiks üksnes pahatahtlik inimene antud algatuses näha midagi pahaendelist.”
Kaiser jätkas… „Kui soovite tulevikus X-is teiste inimestega mõtteid vahetada, hakkab algoritm teile peagi kohustuslikus korras serveerima Tagesschau hoolikalt kureeritud niinimetatud “selgitavat ajakirjandust”. Meile müüakse seda enneolematut sekkumist meediaturu toimimisse „avaliku väärtuse“ nime all, ent tegelikkuses on tegemist ilmse katsega kindlustada võimudele ülekaal internetis toimuvas avalikus arutelus.”
Seaduseelnõu avalikustati esmalt 2026. aasta septembri lõpus ning selle kohta on võimalik arvamusi esitada kuni 13. novembrini. Algatus tugineb Saksamaal juba kehtivale niinimetatud “avaliku väärtuse” süsteemile, mille alusel saavad teatud meediarakendused eeliskohtlemise rakenduspoodides ning nutitelerite kasutajaliidestes. Uue regulatsiooni alusel võiksid eeliskohtlemisest osa saavate väljaannete hulka kuuluda ka mõned eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid, sealhulgas need, millel on juba praegu kummaliselt kõlava “avaliku väärtuse” staatus.
Eraõiguslik ajaleht Berliner Zeitung juhib tähelepanu asjaolule, et kavandatav süsteem võimaldaks riiklikult rahastatud ringhäälinguorganisatsioonidel oma nähtavust suurendada, samal ajal kui reklaamituludest ja tellimustasudest sõltuvad eraõiguslikud konkurendid peaksid riikliku soosingu väljateenimiseks läbima eraldi heakskiidumenetluse, tõestamaks et nende sisu on võimudele piisavalt meelepärane.
kavandatav süsteem võimaldaks riiklikult rahastatud ringhäälinguorganisatsioonidel oma nähtavust suurendada, samal ajal kui reklaamituludest ja tellimustasudest sõltuvad eraõiguslikud konkurendid peaksid riikliku soosingu väljateenimiseks läbima eraldi heakskiidumenetluse, tõestamaks et nende sisu on võimudele piisavalt meelepärane.
Kriitikud osutavad ühtlasi põhimõttelisele vastuolule seaduseelnõu deklareeritud eesmärkide ja kavandatavate meetmete vahel. Kuigi regulatsiooni õigustatakse vajadusega suurendada arvamuste paljusust, lähtuvad meediakanalite tunnustamise kriteeriumid eeskätt nende organisatsioonilisest ülesehitusest, tootmisvõimekusest ja toimetuslikest protseduuridest, mitte sellest, kuivõrd erinevaid maailmavaateid või ühiskondlikke seisukohti nende avaldatav sisu tegelikult esindab.
Samuti puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et just 20-protsendilise kohustusliku kvoodi kehtestamine aitaks tegelikkuses kaasa arvamuste mitmekesisuse suurenemisele.
Sedasi tõstatab Saksamaa kavandatav meediareform põhimõttelise küsimuse: kas riigi poolt heaks kiidetud infokanalite kohustuslik eelistamine suurendab ühiskonnas arvamuste paljusust või annab võimudele hoopis täiendava võimaluse suunata seda, millised seisukohad avalikus arutelus kõlapinda leiavad ja millised saavad summutatud?
Adrian Bachmanni kommentaar:
Kui jälgida mis-tahes teemal aset leidvaid arutelusid erinevate vastandlikke positsioone esitavate osapoolte vahel, siis tasub meeles pidada ühte eksimatut kullastandardit, mis pakub alati otseteed selgitamaks kumb osapooltest räägib tõtt või vähemasti kelle positsioonid on tõele lähedasemad või sisaldavad vähem vastuolusid, silmakirjalikkust ja topeltstandardeid. Ning selleks lakmustestiks on vaadata kumb debati osapooltest soovib vastaspoole vaigistamist ning maksimumprogrammina oma positsiooni ainulubatavana esitamist – ehk teisisõnu sõnavabaduse lämmatamist.
Kui jälgida mis-tahes teemal aset leidvaid arutelusid erinevate vastandlikke positsioone esitavate osapoolte vahel, siis tasub meeles pidada ühte eksimatut kullastandardit, mis pakub alati otseteed selgitamaks kumb osapooltest räägib tõtt või vähemasti kelle positsioonid on tõele lähedasemad või sisaldavad vähem vastuolusid, silmakirjalikkust ja topeltstandardeid. Ning selleks lakmustestiks on vaadata kumb debati osapooltest soovib vastaspoole vaigistamist ning maksimumprogrammina oma positsiooni ainulubatavana esitamist – ehk teisisõnu sõnavabaduse lämmatamist.
Antud printsiibile ei eksisteeri sisuliselt ühtegi erandit ning mis peamine – tegemist on tõsiasjaga mis on tegelikkuses teada nii tsensoritele kui tsenseeritule. Millisel määral sõna- ja mõttevabaduse summutamine võimuaparaadil õnnestub, sõltub aga eeskätt sellest kas ja millisel määral kodanikud antud printsiibist teadlikud on, sellest hoolivad ning kas ühiskonna põhiosa moodustav elanikkond tõe, õigluse ja vabaduse aate järgi üldse januneb.
Julget, iseseisvat ning mitte üksnes ise-enda, vaid ka ligimeste sõna- ja mõttevabadust isiklike ohvrite hinnaga kaitsma valmis olevat elanikkonda pole võimul võimalik alistada, kuna seda üritades riskiks see jõulise vastureaktsiooniga, mida loomu poolest argadest ning alatutest karakteritest koosnev tsensuuri ning laimamise aparaat instinktiivselt kardab.
Täiendavaid käsitlusi sõnavabaduse olemusest, tsensuuri institutsionaalsest ja varjatud kehtestamisest ning võitlusest sõnavabaduse säilitamise nimel on võimalik Makroskoobis lugeda ja kuulata käesoleva loo lõpus viidatud lugudes:
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD:
Foto: Shutterstock
