Saksa politsei korraldas 25. juuni hommikul läbiotsimisi 170 poliitikute solvamises või internetis “viha ja vaenu õhutamises” kahtlustatava isiku kodudes ning konfiskeeris arvuteid, mobiiltelefone ja tahvelarvuteid.
Föderaalse kriminaalpolitseiameti (BKA) poolt läbiviidud aktsioon lähtus kriminaalkoodeksi paragrahvist 188 (mis sätestab, et avaliku elu tegelase laimamise või maine kahjustamise eest võidakse määrata kolme kuu kuni viie aasta pikkune vangistus).
Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU) kuuluv Nordrhein-Westfaleni siseminister Herbert Reul, kelle valitsuse all on kuritegevus, sealhulgas välismaalaste poolt toime pandud vägivallakuriteod ja noarünnakud, liidumaal viimastel aastatel oluliselt sagenenud, avaldas rõõmu reidide toimumise üle. „Digitaalsetel süütajatel ei tohi lasta oma mobiiltelefonide või arvutite taha varjuda,“ sõnas Reul. Nordrhein-Westfalenis toimus 14 “vihapostituste” vastast reidi.
Kuigi viimastel aastatel on vägivallakuritegude hulk Saksamaal saavutanud rekordilise taseme, on politsei suunanud arvestatava osa oma ressurssidest “vihakõne” süüdistustega tegelemisele. Muu hulgas kulutab politsei ressursse selliste inimeste süüdistamisele, kes juhivad tähelepanu massiimmigratsioonist tuleneva kuritegevuse sagenemise statistilisele faktile, kusjuures selliste juhtumite puhul on sihtmärgiks võetud isegi poliitikud, näiteks erakonda Alternatiiv Saksamaale (AfD) kuuluv Marie-Thérèse Kaiser.
Kuigi viimastel aastatel on vägivallakuritegude hulk Saksamaal saavutanud rekordilise taseme, on politsei suunanud arvestatava osa oma ressurssidest “vihakõne” süüdistustega tegelemisele. Muu hulgas kulutab politsei ressursse selliste inimeste süüdistamisele, kes juhivad tähelepanu massiimmigratsioonist tuleneva kuritegevuse sagenemise statistilisele faktile.
Saksamaal toimuvad nüüd regulaarselt „aktsioonipäevad“ kodanike vastu, kes „rikuvad“ üha drakoonilisemaks muutuvaid sõnavabaduse piiranguid. Mõnel juhul on juhtumi üksikasjade avalikuks saamine vallandanud riikliku skandaali, nagu näiteks pensionär Stefan Niehoffi puhul, kelle kodus korraldati läbiotsimine, kuna ta nimetas endist majandusministrit Robert Habecki „idioodiks“.
Niehoff võeti eriliselt sihikule pärast seda, kui ta võttis sõna politseireidide vastu, kusjuures riik loobus hiljem algse läbiotsimise ajendiks olnud ministri „idioodiks“ nimetamise süüdistusest ja leidis juhtumi jätkamiseks uued süüdistused. Lõpuks mõisteti Niehoff süüdi mitmesuguste säutsude edasi jagamise eest, hoolimata asjaolust, et kõnealused säutsud olid selgelt natsivastase iseloomuga ja suunatud vasakpoolsete poliitikute vastu.
Saksamaal toimuvad nüüd regulaarselt „aktsioonipäevad“ kodanike vastu, kes „rikuvad“ üha drakoonilisemaks muutuvaid sõnavabaduse piiranguid. Mõnel juhul on juhtumi üksikasjade avalikuks saamine vallandanud riikliku skandaali, nagu näiteks pensionär Stefan Niehoffi puhul, kelle kodus korraldati läbiotsimine, kuna ta nimetas endist majandusministrit Robert Habecki „idioodiks“.
Ühel teisel juhul süüdistati inimest selles, et ta kritiseeris erakonna CDU juhti Friedrich Merzi „purjus“ olemise eest.
Viimati aset leidnud haarangute sihtmärgid ja neile süüks pandud sõnavõtud on hetkel veel ebaselged. Väidetavalt on enamik juhtumeid seotud paremäärmusliku sisuga avaldustega ning vaid vähesed äärmuslike religioossete või vasakäärmuslike avaldustega.
Samuti tuleb märkida, et mitmeid vihakõne kaebusi on esitanud ka erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) üks juhtidest Alice Weidel, keda on selle eest kritiseeritud, kuid ei ole teada, kas kellegi kodus on korraldatud läbiotsimine just Weideli kaebuse tõttu.
Nordrhein-Westfaleni siseminister Herbert Reul märkis, et peab eksisteerima selge vahe arvamuste ja vihakõne vahel: “Seda, mida te ei tee reaalses maailmas, ei sobi teha ka digitaalselt. On aeg kohendada oma suhtumist, nii näost näkku suhtlemisel kui ka internetis.”
Politseireidid “vihakõnes” kahtlustatavate inimeste kodudesse saavad teoks vasakpoolsete organisatsioonide hallatud “kaebekeskuste” koputajate toel.
Samas tegi föderaalne siseministeerium eelmisel aastal sarnase avalduse, korraldades läbiotsimise mitme paremäärmusliku ajakirja Compact ajakirjaniku ning ka kirjastaja kodudes ning keelustades seejärel ajakirja ja kustutades selle internetist. Kõrgeim föderaalkohus otsustas aga käesoleva aasta juunis, et keeld ei olnud põhiseadusega kooskõlas ja kujutas endast ajakirjandusvabaduse rikkumist, mis kärpis föderaalse siseministeeriumi tiibu.
Politseireidid “vihakõnes” kahtlustatavate inimeste kodudesse saavad teoks vasakpoolsete organisatsioonide hallatud “kaebekeskuste” koputajate toel. Sisuliselt edastab kaebekeskus veebis leiduvaid postitusi föderaalpolitseile tegutsemiseks. Eelmisel aastal registreeriti 10 732 sellist juhtumit ehk neli korda rohkem kui 2021. aastal.
Veel ühe näitena politsei korraldatud haarangute iseloomust võib tuua eelmisel aastal 14-aastase saksa poisi kodus toimunud läbiotsimise, mis oli ajendatud keelatud teemaviite – tõlkes „Kõik Saksamaa eest“ – kasutamisest TikTokis.
Allikas
Adrian Bachmanni kommentaar:
Samaväärselt luupainajalik kui asjaolu, et Saksamaal ning mitmetes teistes Lääneriikides on hakatud inimesi riigi poolt terroriseerima poliitiliste “kuritegude” eest, on tõsiasi, et tegemist on riikidega, mille poliitiline nomenklatuur suudab jätkuvalt sirge näoga võtta sisse poose, milles peegeldub kõigutamatu arrogants iseenese moraalses ülimuslikkuses “vaba ja demokraatliku” riigi potentaatidena.
Ühtlasi illustreerib Saksamaal aset leidev kõige ehedamal viisil, millega kulmineerub “vihakõne” seaduste vastuvõtmine riikides, mille moraalselt pankrotistunud poliitiline nomenklatuur on minetanud rahva usalduse, ent mis ei kavatse võimust loobuda, olles valmis kasutama riigi repressiivaparaati poliitilise opositsiooni neutraliseerimisel ning selle kujunemise tõkestamisel.
Ühtlasi illustreerib Saksamaal aset leidev kõige ehedamal viisil, millega kulmineerub “vihakõne” seaduste vastuvõtmine riikides, mille moraalselt pankrotistunud poliitiline nomenklatuur on minetanud rahva usalduse, ent mis ei kavatse võimust loobuda, olles valmis kasutama riigi repressiivaparaati poliitilise opositsiooni neutraliseerimisel ning selle kujunemise tõkestamisel.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD: