Saksa arst Dr Kurt Müller käsitles COVID-vaktsiinide kasutuselevõtule järgnenud “turbovähi” ja südame-veresoonkonna haigustega seonduvate äkksurmade sagenemist saksakeelses videos „Turbokrebs & plötzlicher Tod: Die Fakten auf dem Tisch“ (Turbovähi ja äkksurma faktid). Mülleri sõnul on elanikkonna vaktsineerimisele järgnenud surmajuhtumite kasv statistiliselt ümberlükkamatuks faktiks, ent tegemist on teemaga, mida peavoolumeedias keeldutakse tänini käsitlemast.
Ogavalk, mis võib põhjustada trombe
Alustuseks selgitas dr Müller, kuidas ogavalk kinnitub noolena eriti efektiivselt endoteelile ehk veresoonte sisepinda katvale koele, põhjustades seeläbi põletikulisi protsesse veresoonte seintes.
Lisaks on Covidi vastu vaktsineeritud patsientidel täheldatud antikehade esinemist kardiolipiini vastu. Kardiolipiin tagab veresoonte seinte negatiivse elektrilise laengu ning sellevastaste antikehade esinemine vähendab vereosakeste elektrilist tõukumist ja suurendab tromboosiriski.
Samuti selgitas dr Müller, et Covidi vaktsiinides sisalduvad lipiidsed nanoosakesed (LNP) on positiivse laenguga, mis aitab neil kinnituda negatiivselt laetud kardiolipiini külge, soodustades veelgi trombide teket.
Peente veresoonte kahjustused
Dr Mülleri sõnul toimivad ogavalgud vereringes iselaadi „rehana” ning muudavad verevoolu tingimusi, tekitades turbulentsi ning soodustades põletiku tekkimist, mida peetakse vaskulaarsete muutuste väljakujunemise peamiseks mehhanismiks. Nn „vaktsineerimisjärgsete” patsientide verest on leitud aga suurenenud hulk rakuklompe („Miniklotz”) ja amüloidvalke.
Dr Mülleri sõnul toimivad ogavalgud vereringes iselaadi „rehana” ning muudavad verevoolu tingimusi, tekitades turbulentsi ning soodustades põletiku tekkimist, mida peetakse vaskulaarsete muutuste väljakujunemise peamiseks mehhanismiks.
Peamiseks probleemiks peetakse kahjustuste tekkimist mikroveresoontes ehk eriti peenikestes veresoontes (vasa vasorum), mis tagavad suuremate veresoonte seinte varustatuse toitainete ja hapnikuga. Varustuse katkemine peente veresoonte kahjustuse tõttu võib viia omakorda suuremate veresoonte seinte pikisuunaliste struktuuride lõdvenemise ja rebenditeni, mille tagajärjeks on aneurüsmid ja ootamatu verejooks. Just seesuguse protsessiga selgitatakse „ootamatuid, äkksurmi”, millele oleme sageli tunnistajateks olnud.
Ajukahjustus
Veel üks Covidi vaktsiinide murettekitav mõju, mis viib ajukahjustuseni, on “vaktsineerimisjärgsete” patsientide aju väikeste veresoonte ummistumine ehk nähtus, mida seostatakse multiinfarktisündroomiga. Tegemist on fenomeniga, mis avaldub kognitiivsetes kahjustustes, kontsentratsiooniprobleemides ning ebaharilikult kiires väsimises.
Turbovähk
Ka turbovähki seostatakse COVID-vaktsiini mõjuga. Nimelt on täheldatud makrofaagide ehk kaitsefunktsiooniga valgeliblede alaliigi funktsiooni muutust konsolideerimisele ja regenereerimisele, millega kaasneb TGF-beeta ja VEGF tüüpi signaalmolekulide vabanemise suurenemine. Transformeeriv kasvufaktor TGF-β ja veresoonte endoteeli kasvufaktor VEGF on vajalikud organismi paranemiseks ja uute veresoonte moodustumiseks, kuid ühtlasi kasutavad kasvajad neid metastaaside tekke ja leviku kiirendamiseks. Seetõttu on TGF-β ja VEGF tüüpi signaalmolekulide vabanemise suurenemist pakutud „turbovähi” ühe võimaliku selgitusena. Ühendkuningriigi uuringus leiti teatavate vähitüüpide olulist sagenenemist alates 2021/2022. aastast, sh näiteks melanoomi esineb nüüd varasemast 74% rohkem.
Ühendkuningriigi uuringus leiti teatavate vähitüüpide olulist sagenenemist alates 2021/2022. aastast, sh näiteks melanoomi esineb nüüd varasemast 74% rohkem.
Ravivõimalused
Dr Müller rõhutab, et ravi peab olema individuaalne, kuna probleemid on patsientidel erinevad, ning hoiatab ainult ühte, kõigile sobivasse, lahendusse uskumise eest. Ühe võimaliku meetmena, mille abil saaks vähendada ogavalgu kontsentratsiooni ja leevendada ägedaid riske, on mainitud afereesi ehk veredoonorlust, mille käigus eraldatakse doonori verest vajalikud komponendid ning kantakse ülejäänu doonorile tagasi.
Teadusuuringute lõppeesmärk peaks dr Mülleri sõnul seisnema geeniteraapia käigus ülekantud ning organismis probleeme tekitava rakuprogrammi peatamise võimaluste leidmises, kusjuures nii meedia ning teadusringkonnad peaksid võtma senisest suurema vastutuse oma süülisuse tunnistamises ning vigade parandamises.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!