2024. aasta detsembris lükkas Rumeenia konstitutsioonikohus edasi riigi presidendivalimiste teise vooru, tühistades sealjuures juba aset leidnud esimese vooru, mille võitis parempoolne rahvuskonservatiiv Călin Georgescu. Kohus õigustas valimiste tühistamist seoses ebamääraste viidetega “Venemaa sekkumisele” valimisprotsessi.
Presidendivalimiste meelevaldne tühistamine kohtu poolt vallandas Rumeenias üleriigilised meeleavaldused, kuna valimiste tühistamine tähendas rahva seas populaarseima kandidaadi likvideerimist olukorras, kus Georgescul olid head väljavaated osutuda valituks ka pärast teist valimisvooru.
Rumeenia opositsioon kaebas valimiste tühistamise koheselt Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kuid kohus heitis opositsiooni hagi kõrvale, vaevumata seda ära kuulama.
Siinkohal tasub meeles pidada, et Rumeenia presidendivalimiste tühistamise sisuliselt heaks kiitnud Euroopa Inimõiguste Kohtu näol on tegemist institutsiooniga, mis peab ennast moraalselt õigustatuks pidamaks kogu maailmale jutlusi demokraatlike väärtuste ning õigusriigi osas – kogu olukord on muutunud tänaseks groteskseks.
Rumeenia presidendivalimiste tühistamise taustal tasub üksnes ette kujutada, milline oleks meedias vallanduv hüsteeria, kui näiteks Trumpi või Putini valitsus otsustaks nendele ebasobiliku tulemuse korral valimised tühistada, viidates täiesti otsitud põhjustele, mille alusel valimisprotsess delegitimeerida.
Rumeenia presidendivalimiste tühistamise taustal tasub üksnes ette kujutada, milline oleks meedias vallanduv hüsteeria, kui näiteks Trumpi või Putini valitsus otsustaks nendele ebasobiliku tulemuse korral valimised tühistada, viidates täiesti otsitud põhjustele, mille alusel valimisprotsess delegitimeerida.
Mõne päeva eest (9. märtsil) teatas Rumeenia valimiste keskbüroo, et valimiste esimese vooru võitnud Georgescul on nüüd sootuks keelatud 4. mail toimuvatel presidendivalimistel osaleda… Georgescut ühiselt toetanud erakondadele on uue presidendikandidaadi esitamiseks aega antud vaid 15. märtsini.
Georgescule on vahepeal aga koostatud kriminaalsüüdistus kuues seaduserikkumises, sh oma valimiskampaania rahastamist puudutavates valeväidetes, digitehnoloogia “väärkasutuses” ning “fašistlike ühenduste” toetamises – süüdistused, millest Georgescu pole ühtegi omaks võtnud.
Sajad Georgescu toetajad on asunud konstitutsioonikohtu ees protesteerima, samal ajal kui Rumeenia valitsus on kuulutanud välja võitluse „vandenõuteooriate“ ning muu „väärinfo“ vastu.
Georgescu postitas sotsiaalmeedias järgneva sõnumi: “Täna on valitsevad jõud otsustanud, et rumeenlaste jaoks ei kehti enam võrdsust, vabadust ega vendlust. Elagu Prantsusmaa ja Brüssel, elagu nende koloonia nimega Rumeenia. Samal ajal kui Ameerika on uuesti suureks sündimas, on Euroopa ja Rumeenia muteerunud lihtlabasteks ja korruptiivseteks diktatuurideks.”
Samal ajal kui Ameerika on uuesti suureks sündimas, on Euroopa ja Rumeenia muteerunud lihtlabasteks ja korruptiivseteks diktatuurideks.
Călin Georgescu
Valimistevastane hoiak on kogumas nüüdseks tuure ka väljaspool Rumeeniat.
Ukrainas ei ole juba aastaid valimisi toimunud ning riigis on keelustatud mitmed erakonnad, telekanalid ja religioossed konfessioonid. Samal ajal peetakse konglomeraatide kasumi kasvatamise nimel miljardite dollarite/naelte/eurode Ukraina valitsuse kaudu pesemist „demokraatia kaitsmiseks“.
Veebruaris märkis Euroopa Liidu endine siseturuvolinik Thierry Breton, et nad olid sunnitud Rumeenia valimised tühistama ja võivad sama teha ka Saksamaal. Kuna Saksamaa valimised võitis nomenklatuurne “ühispartei”, ei olnud Euroliidu kõrge komissari ähvardust Saksa liitvabariigi valimiste tühistamiseks vaja ellu viia.
Ühendkuningriigis on seevastu teadmata põhjustel vähemalt aasta võrra „edasi lükatud“ üheksa kohalikku valimist.
Asi ei ole mitte pelgalt hääletuste kontrollimises, vaid keele kontrollimises. Oleme jõudnud poliitilise diktatuuri ajastusse, kus sõnad rebitakse lahti nende algupärasest tähendusest, pöörates kogu tähenduste spektri pea peale.
Kõigil nimetatud juhtudel ei ole tegemist tulemuste üle kontrolli haaramisega, kuna valitsev establishment võiks sama eesmärgi saavutada ka lihtsalt häälte võltsimisega – mis on sellistel puhkudel tavapraktikaks.
Kuid asi ei ole mitte pelgalt hääletuste kontrollimises, vaid keele kontrollimises. Oleme jõudnud poliitilise diktatuuri ajastusse, kus sõnad rebitakse lahti nende algupärasest tähendusest, pöörates kogu tähenduste spektri pea peale.
Eesmärk on harjutada massid aktsepteerima “uut reaalsust”, mille kohaselt ei pea demokraatia sisaldama hääletamist ning milles on “kontrollimatutes” tingimustes hääletamine tegelikult antidemokraatlik nähtus ja sedasi on valimiste tühistamine „demokraatlikum“ kui valimiste korraldamine (kui sellega kaasneb oht, et valimised võidavad “valed” inimesed).
Eesmärk on harjutada massid aktsepteerima “uut reaalsust”, mille kohaselt ei pea demokraatia sisaldama hääletamist ning milles on “kontrollimatutes” tingimustes hääletamine tegelikult antidemokraatlik nähtus ja sedasi on valimiste tühistamine „demokraatlikum“ kui valimiste korraldamine (kui sellega kaasneb oht, et valimised võidavad “valed” inimesed).
Omadussõna „demokraatlik“ võib sedasi peagi muutuda täiesti umbmääraseks loosungiks võimude meelevallas, millel puudub igasugune seos demokraatia idee reaalmaailmas rakendamisega selle algupärases tähenduses. See on lihtsalt mingi kena loosung – midagi, mille alla “meie” ja kõik meie poolele kuuluvad inimesed saavad koonduda ning mille osadusse poliitilisi oponente ei lubata.
Meil lihtsalt on „demokraatia“ ja pole vähimalgi määral tähtis, kui palju me valimisi tühistame, poliitilisi erakondi või religioone keelustame, ajakirjanikke luku taha pistame või meediaväljaandeid tsenseerime… meil on ikkagi demokraatia. Sest nüüdsest tähendab see sõna seda, mida iganes meie soovime, et see tähendaks.
Aastaid tagasi kommenteerisin David Dimbleby dokumentaalfilmi Venemaast. Ühes kohas väidab David sisuliselt, et valimiste toimumine ei tähenda, et elatakse demokraatias.
Tõin toona oma arvustuses välja, et kui väita, et valimised ei tähenda enam demokraatiat, siis võidakse peagi jõuda ka väiteni, et riik võib olla demokraatlik ka ilma valimisteta. Toona absurdina välja käidud idee on tänaseks saamas aga reaalsuseks.
Kui väita, et valimised ei tähenda enam demokraatiat, siis võidakse peagi jõuda ka väiteni, et riik võib olla demokraatlik ka ilma valimisteta.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
Esifoto: LCV/Shutterstock.com