Hiljuti ametist lahkunud Briti peaminister Rishi Sunak hoiatas telekanali BBC1 valimiste erisaates “Question Time”, et Ühendkuningriigi teismelisi, kes keelduksid osalemast plaanitavas kohustuslikus ajateenistuses, ootaks ees pangateenuste kasutamise keeld.
“Noored, kes keelduvad ajateenistusest, võivad kaotada juurdepääsu finantsidele,” ähvardas Rishi Sunak. Hiljuti ametist lahkunud peaminister väitis, et lisaks võidakse noortelt ära võtta juhiload ning et on “igasuguseid asju”, mida Euroopa riigid saavad teha noorte kohustuslikus ajateenistuses osalemise tagamiseks.
Sunaki valimiskampaania alguses avaldatud ajateenistuse kava kohaselt pidi iga 18-aastane ÜK elanik kas liituma sõjaväega või veetma ühe nädalavahetuse kuus üldkasulikus teenistuses. Sunak rõhutas, et programm pakuks noortele “elumuutvaid võimalusi” ja reaalseid oskusi ning aitaks luua “meie noorte seas ühist eesmärgitunnetust ja uuenenud uhkustunnet meie riigi üle”. Varemalt võeti Suurbritannias ajateenistus kasutusele I ja II maailmasõja ajal, kuid see programm lõpetati 1960. aastal.
Programmi pilootversioon käivitunuks konservatiivide võimule jäämise korral järgmise aasta septembris ning läinuks Briti maksumaksjatele maksma ligikaudu 2,5 miljardit naelsterlingit aastas.
Sunaki kabineti endine välisminister Anne-Marie Trevelyan pakkus isegi välja, et laste osalemast keeldumise eest võiks karistada nende vanemaid.
Ajateenistuse sisse seadmine oli tooride partei üldvalimiste kampaania üks peamisi lubadusi. Oma valimiste manifestis lubasid nad 30 000-le 18-aastasele “aastase täistööajaga praktikat relvajõududes või küberkaitseasutuses”. Sõjaväeteenistust kujutati “konkurentsivõimelise ja tasustatuna, et meie relvajõud värbaksid ja koolitaksid kõige targemaid ja paremaid noori”. Uuenduse eesmärk oli tugevdada vanemate ja patriootlikumate konservatiivide toetust erakonnale.
Ühiskondlikult kasulike ülesannete hulka kuulunuks kava järgi üleujutuste eest kaitsvate tõkete korrastamine ja kogukondade toetamine loodusõnnetuste ajal, abistavate rollide täitmine Ühendkuningriigi riiklikus tervishoiuteenistuses (NHS), tuleohutusalane töö või osalemine heategevusorganisatsioonides Kuninglik Vetelpääste Instituut (Royal National Lifeboat Institution, RNLI) või Mäepäästeteenistus (Mountain Search and Rescue).
Sunaki partei sattus pärast plaanide väljakuulutamist siiski korduvalt ummikusse, sest selle ministrid keeldusid järjekindlalt selgitamast, kuidas ajateenistus toimima hakkaks ja kuidas 18-aastaseid noori osalema sunnitaks. Sunaki kabineti endine välisminister Anne-Marie Trevelyan pakkus isegi välja, et laste osalemast keeldumise eest võiks karistada nende vanemaid.
Ajateenistuse taaskehtestamise kava koostati salaja
Ajalehe Daily Mail andmetel koostasid Sunak ja tema lähedased nõunikud plaani kohustusliku ajateenistuse taaskehtestamiseks salaja.
Konfidentsiaalses 40-leheküljelises dokumendis väitsid nõunikud, et Ühendkuningriigi relvajõudude suurendamine aitaks tegeleda Venemaa ja Hiina põhjustatud kasvavate rahvusvaheliste ohtudega ning lahendada paljude noorte täiskasvanute “loiduse probleemi”. Nimelt on ligi 750 000 18-24-aastast ÜK noort hetkel töötud ning see vanuserühm on ebaproportsionaalselt suures osas esindatud kriminaalõigussüsteemis.
Konfidentsiaalses 40-leheküljelises dokumendis väitsid nõunikud, et Ühendkuningriigi relvajõudude suurendamine aitaks tegeleda Venemaa ja Hiina põhjustatud kasvavate rahvusvaheliste ohtudega ning lahendada paljude noorte täiskasvanute “loiduse probleemi”.
Opositsiooniparteid laitsid Sunaki pakutud kava koheselt maha. “See ei ole hea plaan. See on vigadeparandus, mis võib maksma minna miljardeid ja mida on vaja ainult seetõttu, et toorid langetasid relvajõudude mahu kõige väiksemale tasemele pärast Napoleoni sõdasid,” teatas leiboristide esindaja. Teised opositsiooniparteide liikmed süüdistasid Sunakit selles, et ta üritab 18-aastaseid noori panna parandama probleeme, mille tema enda valitsus lõi.
Liberaaldemokraatide haridusvaldkonna pressiesindaja Munira Wilson süüdistas Sunakit, et “Ta on rohkem huvitatud noorte pangakontode blokeerimisest kui nende haridusse investeerimisest.”
Kogu maailmas eksisteerib umbes 85 riigis mingit laadi kohustuslik sõjaväeline väljaõpe.
Euroopas on riigiti erinev ajateenistuse korraldus. Šveitsis peavad mehed teenima 21 nädalat alates 19. eluaastast; Taanis, Eestis ja Soomes kuni aasta alates 18. eluaastast. Norra on üks vähestest kohtadest maailmas, kus sõjaväkke kutsutakse ka naisi. Kogu maailmas eksisteerib umbes 85 riigis mingit laadi kohustuslik sõjaväeline väljaõpe. Pikim kohustuslik teenistusaeg on Põhja-Korea meestel – 11 aastat.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!