Relvade tarnimine Ukrainale kahandab kiires tempos Saksamaa laskemoonavarusid. Probleemi süvendab veelgi komponentide tarnete aeglustumine Hiinast.
Saksa laskemoonatootjad märkisid hiljutisel kaitsesümpoosionil Müncheni lähedal, et Hiinast pärit väikerelvade ja suurtükkide laengutes kasutatavate puuvillakomponentide tarneaeg on kolmekordistunud kuni 9 kuuni.
Kuigi tegemist on kogu maailmas toodetava ja kaubeldava toorainega, tsiteeriti aruandes anonüümseks jäänud tööstusallikaid, kes väitsid, et kõik Euroopa laskemoonatootjad loodavad selle sisendmaterjali osas Hiinale.
Toorainevarude tohutud kitsaskohad “puudutavad eriti laskemoona ja eriteraseid”, ütles parlamendis valitseva sotsiaaldemokraatliku partei (SPD) kaitseküsimuste spiiker Wolfgang Hellmich, kui temalt küsiti, kas Hiinast hangitud sõjatehnika materjalide tarnimisel on kitsaskohti.
28. novembril korraldas Saksamaa valitsus laskemoona ümarlaua relvatootjatega, kuid konkreetseid tulemusi ei avalikustatud.
“[Laskemoona ümarlaual] arutati, kuidas laskemoona kitsaskohti kiiresti vähendada ja kõik osapooled töötavad täie auruga lahenduste nimel, et vältida tõsiseid laolünki,” lisas Hellmich.
Die Welt tsiteeris laskemoonatootja MEN Metallwerk Elisenhuette juhtkonda valitsust kritiseerimas selle eest, et valitsus oli Saksa kaitsetööstusele tellimuste esitamisel aeglasem kui teised Euroopa riigid. Ettevõtte pressiesindaja kinnitas aruandes esitatud väiteid, kuid keeldus täiendavaid kommentaare andmast.
Viivitus tuleb asjaolust, et Peking keeldub Moskvat hukka mõistmast Ukraina sissetungi eest ning Hiina jätkab sagedaste ühiste sõjaliste õppuste korraldamist Venemaaga. Venemaa võimekus tulistada sõjas kümneid tuhandeid suurtükimürske päevas on pannud Saksa relvajõud mõistma, et sarnase tuleintensiivsuse korral oleks riigi mürsuvarud ammendunud päevade, kui mitte tundidega.
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse asutas SPD juhitud valitsus kantsler Olaf Scholzi juhtimisel spetsiaalse 100 miljardi euro suuruse fondi, et tõsta oma alavarustatud relvajõud uuele tasemele.
Kuna Saksamaa tarnib samaaegselt laskemoona Ukraina sõjaväele, nii selle raketiheitjatele, õhutõrjekahuritele kui ka kuulipildujatele, paneb Hiinast pärit põhikomponentide impordi aeglustumine valitsuse dilemma ette.
“Me oleme sõltuvad Hiinast ja see esitab varustamisel suuri väljakutseid,” nentis opositsioonilise Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) parlamendiliige Henning Otte, kes on ühtlasi Bundestagi kaitsekomisjoni aseesimees.
Teisel pool Atlandi ookeani juhib RAND Korporatsiooni rahvusvahelise kaitse vanemteadur Timothy Heath tähelepanu veel sellele, et USA kaitseettevõtted kasutavad samuti ohtralt Hiinast pärit haruldasi muldmetalle, tooraineid ja komponente.
“See peegeldab tootmise globaliseerunud olemust. Kaitseministeeriumi poliitikakujundajad püüavad veenda ettevõtteid vähendama või kaotama oma sõltuvust Hiina tarnijatest,” ütles Heath.
Aita Makroskoobil edasi ilmuda!
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!