Prantsusmaa kohus on tänaseks viimaks otsustanud, et riigi opositsiooniliider Marine Le Pen ning veel kaheksa Euroopa Parlamendi liiget Le Peni erakonnast Rahvusrinne ei või kandideerida 2027. aasta Prantsusmaa presidendivalimistel, kuna nad on tunnistatud süüdi Euroopa Liidu “ressursside väärkasutamises”.
Le Penile määrati neli aastat vangistust, sh kaks aastat koduarestina ja kaks tingimisi. Lisaks määrati Prantsusmaa opositsiooniliidrile 100 000 eurone trahv. Vangistus ja trahv on mõeldud jõustuma pärast seda, kui Le Pen on kasutanud kõiki võimalusi otsust edasi kaevata.
Le Peni likvideerimiseks vastu võetud samm on järjekordne rünnak demokraatia vastu Euroopa Liidus, kus valimistulemuste üle otsustab üha enam riigivõimu kohtuinstantside haru. Analoogsel moel keelati hiljuti ka Călin Georgescu kandideerimine Rumeenias pärast mehe esialgset edu riigi presidendivalimistel.
Küsitluste kohaselt oli Le Pen kohtuotsuse tegemise ajaks tõusnud prantsuse rahva seas populaarseimaks presidendikandidaadiks 2027. aastal toimuvatel presidendivalimistel, millest Le Penil on nüüd keelatud osa võtta.
Küsitluste kohaselt oli Le Pen kohtuotsuse tegemise ajaks tõusnud prantsuse rahva seas populaarseimaks presidendikandidaadiks 2027. aastal toimuvatel presidendivalimistel, millest Le Penil on nüüd keelatud osa võtta.
Uurijad süüdistasid Le Peni Euroopa toetuste ebaseadusliku kasutamise juhtimises aastatel 2004-2016, mil ta oli Euroopa Parlamendi liige. Strasbourgis töötamise asemel olid Le Peni assistendid väidetavalt täitnud tööülesandeid, töötades pigem Rahvusrinde heaks Prantsusmaa-sisestes poliitilistes protsessides.
Kohtu hinnangul ulatus kogukahju 2,9 miljoni euroni, sest „Euroopa Parlament maksis tasu inimestele, kes tegelikult töötasid paremäärmusliku erakonna heaks“. Le Peni tekitatud osa sellest kahjust oli 1,8 miljonit eurot. Kohtuotsus puudutab 12 assistenti ning prokuratuur väitis esialgu, et sel viisil väärkasutati 7 miljonit eurot.
Le Pen sõnas enne kohtuprotsessi, et tema vastu esitatud süüdistus on täiesti poliitiline ja et tema vastased soovisid tema „poliitilist surma“.
Le Pen sõnas enne kohtuprotsessi, et tema vastu esitatud süüdistus on täiesti poliitiline ja et tema vastased soovisid tema „poliitilist surma“.
Mitmelt poolt on kõlanud üllatumist mitte üksnes rahade kasutamise kohtuotsuse, vaid ka Le Peni presidendivalimistelt kõrvalejätmise otsuse üle. Advokaat ja endine Prantsuse Rahvusassamblee saadik Pierre Lellouche juhtis uudistekanalil CNEWS tähelepanu asjaolule, et Prantsusmaa praegune peaminister François Bayrou on seisnud varemalt silmitsi samasuguse süüdistusega, nagu Le Penile esitati, ent talle ei kaasnenud sellega seoses mingisuguseid tagajärgi:
„Siis, viimasena, kuid mitte vähemtähtsana, on veel François Bayrou`, praeguse peaministri juhtum, keda on süüdistatud täpselt samas asjas – erakonna tegevuse rahastamine Euroopa Parlamendi assistentide tasuna deklareerituna. Bayrou väljus sellest afäärist, ilma et see oleks teda vähimalgi määral mõjutanud. Tegelikult on prokuratuur asja taas kohtusse suunanud, kuid isegi seda arvestades on siin tegemist topeltstandardiga. See on veidi üllatav.“
Prantsusmaa praegune peaminister François Bayrou on seisnud varemalt silmitsi samasuguse süüdistusega, nagu Le Penile esitati, ent talle ei kaasnenud sellega seoses mingisuguseid tagajärgi.
Lellouche märkis, et „võimude lahususe“ põhimõte on nihkumas üha enam kohtunike võimu suunas, tuues välja, et kohtud on ka varasematel Prantsusmaa valimistel kallutanud kaalukaussi teatud kandidaatide kasuks:
„Me näeme, et üha enam ja enam läheb kõik segamini, kõikjal. Vaadake Trumpi, keda ähvardasid seitse kohtunikku ja see ei takistanud teda siiski võitmast. Lõpuks kõrvaldati Strauss-Kahn ning François Fillon Prantsusmaa presidendivalimiste ajal mõnevõrra enneaegse ja kiire süüdistusega, mis võimaldas Macronil seitse aastat riiki valitseda, mida ei ole sugugi vähe. Eriti kuna Filloni juhtumi puhul andis prokurör hiljem mõista, et see ei olnud täiesti neutraalne ja et presidendipalee oli sellest juhtumist eriti huvitatud…“
Ka Le Pen kirjutas, et kohtuotsus annab „kohtunikele õiguse otsustada meie liikumise elu või surma üle“.
Teine advokaat Maxime Thiebaut tõi samuti esile Bayrou juhtumi, öeldes:„Teate, see on üllatav, et Marine Le Pen on süüdi mõistetud. Juhin tähelepanu, et François Bayrou mõisteti sarnase süüdistuse alusel õigeks, sest leiti, et ta ei tegutsenud tahtlikult. Ma ei olnud härra Bayrou` ega ka proua Le Peni juhtumiga seotud, kuid märgin lihtsalt, et käesoleva juhtumi puhul eeldati juba eos, et proua Le Pen on süüdi.
USA president Donald Trump on juba nõudnud, et Le Pen vabastataks vangistusest, nimetades Prantsusmaa opositsioonijuhi suhtes tehtud otsust “nõiajahiks”. Trump sõnas, et Le Peni kohtuotsus on “järjekordne näide sellest, kuidas Euroopa vasakpoolsed kasutavad seadusandlust sõnavabaduse maha surumiseks ja oma poliitiliste oponentide tsenseerimiseks, minnes sel korral lausa nii kaugele, et oponent on vangi mõistetud.”
USA president Donald Trump on juba nõudnud, et Le Pen vabastataks vangistusest, nimetades Prantsusmaa opositsioonijuhi suhtes tehtud otsust “nõiajahiks”. Trump sõnas, et Le Peni kohtuotsus on “järjekordne näide sellest, kuidas Euroopa vasakpoolsed kasutavad seadusandlust sõnavabaduse maha surumiseks ja oma poliitiliste oponentide tsenseerimiseks, minnes sel korral lausa nii kaugele, et oponent on vangi mõistetud.”
Lisaks teiste riikide parempoolsete liidrite toetusavaldustele valitses rahutus ka Prantsusmaa poliitilises peavoolus:
„Ei ole tervislik, et demokraatias keelatakse valitud ametnikul kandideerida valimistel, ja ma usun, et poliitilised arutelud tuleks otsustada valimiskasti juures,“ märkis parempoolsete vabariiklastest parlamendisaadikute juht Laurent Wauquiez.
Isegi Prantsusmaa tugevalt vasakpoolse erakonna La France Insoumise (LFI) esimees Jean-Luc Melenchon ei kiitnud toimunut heaks. „Otsus valitud ametniku ametist tagandamise kohta peaks olema rahva teha,“ ütles ta.
Rahvusrinde uus president Jordan Bardella mõistis kohtuotsuse sotsiaalmeediaplatvormil X samuti hukka, nimetades seda „ebaõiglaseks“ ja Prantsuse demokraatia hukkamiseks.
Trumpi eelmise administratsiooni liige Mike Benz võttis Prantsusmaal aset leidnud olukorra sotsiaalmeedia platvormi X postituses kokku järgnevalt:
„Nad mängivad praegu (Prantsusmaal) millegagi, millega ükski demokraatlik süsteem ei tohiks kunagi mängida. Kui inimesed tajuvad – tehes seda õigustatult –, et demokraatia on muutunud farsiks ja et igaüks, kes võimudele vastu astub, arreteeritakse, siis viiakse inimesed punktini, kus nad asuvad ebatõelise demokraatia asemel ihalema ausat autokraatiat.”
Nad mängivad praegu (Prantsusmaal) millegagi, millega ükski demokraatlik süsteem ei tohiks kunagi mängida. Kui inimesed tajuvad – tehes seda õigustatult –, et demokraatia on muutunud farsiks ja et igaüks, kes võimudele vastu astub, arreteeritakse, siis viiakse inimesed punktini, kus nad asuvad ebatõelise demokraatia asemel ihalema ausat autokraatiat.
Mike Benz, Trumpi eelmise administratsiooni liige
Le Pen võib veel kogu kohtuotsuse, sealhulgas kandideerimiskeelu, edasi kaevata. Juhtumi arutamine apellatsioonikohtus võtaks tavapäraselt umbes aasta aega.
Kui Le Peni apellatsioonimenetlus venib või kui see on kiire ning tema kandideerimiskeeld jääb jõusse, valib Rahvusrinne tõenäoliselt partei senise juhi asemele mõne teise kandidaadi – tõenäoliselt Le Peni 29-aastase asetäitja Jordan Bardella. Antud samm võib aga tekitada suure sisemise lõhe erakonnas, mida on selle loomisest saadik juhtinud enamasti Marine Le Pen või tema isa, partei asutaja Jean-Marie Le Pen, sõnas Eurasia Groupi Euroopa tegevdirektor Mujtaba Rahman.
Rahvusrinne on „erakond, milles leidub palju erinevaid vaateid,“ selgitas Rahman, „kuigi nad kõik koonduvad Le Peni taha. Kui tema ei oleks enam nende juht, siis ma kahtlustan, et Bardella … oleks palju vähem tõhus isik partei korrigeerimisel.”
Nii või teisiti ei ole kohtu praegune otsus veel loo lõpp, vaid pigem üks samm protsessis, nentis Rahman. Kui Le Pen esitab apellatsioonkaebuse, peab Prantsusmaa kõrgeim kohus, konstitutsiooninõukogu, lõppkokkuvõttes langetama otsuse, mis loob pretsedendi selle osas, kuidas analoogseid juhtumeid tulevikus käsitleda, lisas ta.
Ilmestamaks, millistest topeltstandarditest lähtuvalt erinevate ametnike puhul sarnaseid kaasuseid kohtus lahendatakse, võib vaadata Euroopa Keskpanga praeguse presidendi Christine Lagarde`i juhtumit.
Lagarde tunnistati 2016. aastal süüdi “hooletuses” avalike vahenditega ümber käimisel, kuid sellele vaatamata ei mõistetud endisele Rahvusvahelise Valuutafondi juhile karistust, sest kohus “võttis arvesse” Lagarde’i “head mainet ja rahvusvahelist taset” ning “ülemaailmset majanduskriisi, milles ta end leidis”. Kokkuvõttes ei tekkinud Lagarde`il viis aastat kestnud protsessi tulemusel isegi kriminaaltoimikut, süüdimõistvast karistusest rääkimata.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Riigivõimu instantside üha meelevaldsem kasutamine poliitiliste rivaalide likvideerimiseks on teadupärast omane diktatuurirežiimidele, mille poolt viljeletud võtted võimu monopoliseerimiseks muutuvad seda jultunumaks, mida madalamale langeb valitseva nomenklatuuri moraalne legitiimsus elektoraadi seas. Paraku on tegemist protsessiga, mis on tänaseks haaramas endasse aina enam Euroopa riike, muutes valimised poliitiliselt elementaarset läbinägelikkust omavate inimeste seas pelgalt silmakirjalikuks farsiks.
Riigivõimu instantside üha meelevaldsem kasutamine poliitiliste rivaalide likvideerimiseks on teadupärast omane diktatuurirežiimidele, mille poolt viljeletud võtted võimu monopoliseerimiseks muutuvad seda jultunumaks, mida madalamale langeb valitseva nomenklatuuri moraalne legitiimsus elektoraadi seas.
Adrian Bachmann
Probleem on erakordselt akuutne, võttes arvesse tõsiasja, et Euroopa on tänaseks kõikide sotsiaalmajanduslike, demograafiliste ning julgeolekualaste parameetrite alusel jõudnud süvakriisi, mille eest vastutav establishment keeldub ühtaegu võtmast tagajärgede eest vastutust kui ka kurssi muutmast.
Sellest tulenevalt ootab Euroopat järgnevatel kümnenditel paratamatult ees poliitilise vägivalla laine rahulolematute masside vastu ning vabaduste ja jõukuse jätkuv rekordkiire kadu, mille käigus võimu külge betoneerunud isikud kannibaliseerivad kõigest mõne dekaadiga paljude põlvkondade poolt loodud (nii ainelise kui sotsiaalse) heaolu, hoidmaks üleval hullumeelset programmi, mille lõpus terendab Euroopa vaesumine, sõda ning pankrot.
Teisisõnu, Euroopa on tänaseks hävinemas olukorras, kus kohutavate tagajärgedeni viinud sõgedat poliitikat (rohepööre, kodanikuvabaduste hävitamine, sõjamaania, elanike jõukuse rekvireerimine jms) viljelev poliitiline eliit on süstemaatiliselt likvideerimas Euroopa rahvaste seas kõige populaarsemaks tõusnud poliitilisi liidreid ning parteisid, kes sooviksid sõgeduse lõpetada.
Teisisõnu, Euroopa on tänaseks hävinemas olukorras, kus kohutavate tagajärgedeni viinud sõgedat poliitikat (rohepööre, kodanikuvabaduste hävitamine, sõjamaania, elanike jõukuse rekvireerimine jms) viljelev poliitiline eliit on süstemaatiliselt likvideerimas Euroopa rahvaste seas kõige populaarsemaks tõusnud poliitilisi liidreid ning parteisid, kes sooviksid sõgeduse lõpetada.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esifoto: magicinfoto/Shutterstock.com
SEOTUD LOOD: