AudioMajandus & raha

Poola valmistub kriisiks, suurendades kiirkorras kullavarusid

Kuld Poola kekspanga varahoidlas. Foto: Poola keskpank

See artikkel on kuulatav:

Poola keskpanga president Adam Glapiński ütles hiljuti antud intervjuus, et keskpank plaanib 2022. aastal oma reservidesse lisada täiendavad 100 tonni kulda.

Nagu finantsportaal SchiffGold.com märgib, alustas Poola keskpank juba 2018. aastal agressiivselt kulla lisamist oma reservidesse. 2019. aasta esimese poole jooksul ostis Poola keskpank enam kui 100 tonni kulda, mis peaaegu kahekordistas riiklikud varud.

Poola keskpangas on hetkel ligikaudu 230 tonni kulda. Riigi kullavarud on maailmas suuruselt 23. kohal. Kuld moodustab Poola keskpanga koguvaradest umbes 6,5%, mis on sarnane USA ja Saksamaa kullavarude osakaaluga.

Keskpangad on käesoleval aastal ostnud juba praeguseks rohkem kulda kui kogu 2020. aasta jooksul kokku

Miks varub Poola palavikuliselt kulda? Poola keskpanga presidendi sõnul on kulla kokkuost seotud ennekõike finantsjulgeoleku tagamise ja stabiilsusega.

“Kuld on unikaalne, kuna säilitab oma väärtuse ka juhul, kui keegi ülemaailmsel finantssüsteemil “juhtme seinast tõmbab”, hävitades traditsioonilised varad, mis põhinevad elektroonilistel raamatupidamisdokumentidel. Loomulikult me ei eelda, et see üleöö juhtub, aga nagu öeldakse – parem karta kui kahetseda ja keskpank peab olema valmis ka kõige katastroofilisemateks olukordadeks. Seetõttu näeme kullal välisvaluuta haldusprotsessis olulist kohta.”

Seejärel käsitles Glapińskimõningaid kulla kui rahalise vara eeliseid.

„Lõppude lõpuks on ju kuld vaba krediidiriskist ning seda ei saa devalveerida mitte ühegi riigi majanduspoliitika. Pealegi on see äärmiselt vastupidav, praktiliselt hävimatu.”

Miks varub Poola palavikuliselt kulda? Poola keskpanga presidendi sõnul on kulla kokkuost seotud ennekõike finantsjulgeoleku tagamise ja stabiilsusega.

Maailma kullanõukogu uuringus leiti, et usk USA dollarisse on nõrgenemas ning liikumine niinimetatud „dedollariseerumise” suunas jätkub.

Vastajad näevad jätkuvalt ette pikaajalisi muutusi rahvusvahelistes rahasüsteemi struktuurides, jätkates eelmise aasta uuringus ilmnenud trendi. Arvamused USA dollari suhtes kaldusid olema langevad: pooled vastanutest ütlesid, et dollar langeb praegusega võrreldes veelgi. Keskpangad arvavad jätkuvalt, et Hiina renminbi osakaal kasvab: 88% leidis, et see tõuseb praegusest tasemest kõrgemale.

Glapiński vihjas, et see on ka üks põhjustest, miks Poola jätkab oma reservide kullaga täiendamist.

Kulda iseloomustab suhteliselt madal korrelatsioon peamiste varaklassidega – eriti Poola keskpanga (Narodowy Bank Polski – NBP) reserviportfellis domineeriva USA dollariga, mis tähendab, et kulla reservidesse lisamine vähendab finantsriski nende investeerimisprotsessis.

Maailma kullanõukogu uuringus leiti, et usk USA dollarisse on nõrgenemas ning liikumine niinimetatud „dedollariseerumise” suunas jätkub.

Glapiński ütles, et tulevaste kullaostude maht ja kiirus „sõltub muu hulgas ametlike reservvarade muutuste dünaamikast ja hetke turutingimustest.”

Keskpankade kulla netoost maailmas ulatus kolmanda kvartali lõpuks 393 tonnini. Keskpangad on käesoleval aastal ostnud juba praeguseks rohkem kulda kui kogu 2020. aasta jooksul kokku (255 tonni), ning viimane kvartal käesolevast aastast on veel jäänud minna. Maailma kullanõukogu tõdeb, et kulla netoostud on „2021. aastal valmis jõudma märkimisväärsete kõrgusteni.”

Jaga artiklit sõpradega



Allikas

Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

2 kommentaari

Lisa kommentaar

Palun kasuta oma päris nime ja aadressi. Sinu e-posti aadressi ei kuvata avalikult. Required fields are marked *