Poola töötab selle nimel, et kasvatada oma relvajõud 500 000 tegevteenistujani, ning ponnistab, et omandada tuumarelvad, deklareeris riigi peaminister Donald Tusk 7. märtsil Poola parlamendis peetud kõnes.
Tusk pidas oma kõne ajal, mil Euroopas on kasvanud ärevus pärast seda, kui USA president Donald Trump katkestas sõjalise ja luureabi andmise Ukrainale. Trumpi administratsiooni hilisemad vihjed Washingtoni ja Venemaa suhete „lähtestamisele“ on veelgi süvendanud muret, et USA on valmis jätma eurooplased oma julgeolekuhirmudega omapäi.
„Me peame jõudma kõige ajakohasemate lahendusteni, mis on seotud tuumarelvade ja kõige moodsamate konventsionaalsete relvasüsteemidega,“ ütles Tusk parlamendile.
Me peame jõudma kõige ajakohasemate lahendusteni, mis on seotud tuumarelvade ja kõige moodsamate konventsionaalsete relvasüsteemidega.
Poola peaminister Donald Tusk
Kõnest ei selgunud, kas Tusk pidas silmas, et Poola peaks välja töötama oma suveräänse tuumarelvavõimekuse või lootma tuumaheidutusvõime tagamisel prantslastele.
„On aeg vaadata julgemalt uusimaid lahingutehnoloogiaid. Tavapärastest vahenditest ei piisa enam,“ lisas Tusk.
Tusk heitis omamoodi verbaalse tuumapommi oma kõne lõpus, mille ta pühendas peamiselt Trumpi Venemaa-Ukraina sõja liini tõlgendamisele.
„Me oleme tunnistajaks suurele muutusele USA poliitikas Ukraina sõjas,” selgitas Tusk, lisades, et me ei saa olla solvunud [selle] reaalsuse pärast.
Resigneerumise asemel, ütles peaminister, peaks Poola muutunud julgeoleku olukorda selgelt hindama ja teadvustama, mis teenib riigi huve kõige paremini.
Tuski sõnul jääb Trumpi ettearvamatusest hoolimata liit USA-ga Poola julgeoleku alustalaks, olles samas ka võtmemängijaks üleeuroopalises julgeolekuarhitektuuris. Ometi on neid kahte dimensiooni Tuski väitel hetkel keerulisem integreerida.
Tuski sõnul jääb Trumpi ettearvamatusest hoolimata liit USA-ga Poola julgeoleku alustalaks.
Piirnedes Venemaa liitlase Valgevene, sõjast räsitud Ukraina ja Venemaaga, mis „[valmistub] kolme-nelja aasta pärast täiemahuliseks sõjaks“, peab Poola kiirendama oma relvajõudude põhjalikku moderniseerimist, sealhulgas koolitades kõik täiskasvanud mehed välja Šveitsiga sarnases süsteemis, sõnas Tusk.
Nn “Šveitsi mudeli” juurutamine võiks anda Poolale sõja ajal 500 000 sõjaväelasest koosneva armee, mis koosneks ühtaegu professionaalsetest vägedest ja hästi koolitatud reservväelastest, ütles Tusk.
Kuid Poola tulevik sõltub suuresti sellest, milliseks kujuneb Ukraina saatus pärast Trumpi adminstratsiooni tagasitõmbumisest Kiievi tingimusteta toetamisest – trajektoor, mille Valge Maja on valinud, olles samas dialoogis Moskvaga.
Nn “Šveitsi mudeli” juurutamine võiks anda Poolale sõja ajal 500 000 sõjaväelasest koosneva armee, mis koosneks ühtaegu professionaalsetest vägedest ja hästi koolitatud reservväelastest, ütles Tusk.
„Kui Ukraina kaotab sõja või nõustub rahu, vaherahu või kapitulatsiooniga tingimustel, mis nõrgestavad tema suveräänsust ja muudavad Putini jaoks Ukraina üle kontrolli saavutamise lihtsamaks, siis kahtlemata – ja selles oleme me kõik ühel meelel – satub Poola palju keerulisemasse geopoliitilisse olukorda,“ hoiatas Tusk.
Tusk arutas ka Poola väljaastumist rahvusvahelistest jalaväemiinide ja kassettlahingumoona keelustamise konventsioonidest.
„Need ei ole toredad asjad, kuid probleem seisneb selles, et need relvad on olemas kõigil riikidel, keda me kardame,“ ütles Tusk.
Tuski sõnul peaks Poola tema visandatud plaani täitmiseks püüdma säilitada kaitsekulutuste taset 5% peal SKP-st nii järgmisel kui järgnevatel aastatel.
„See kulutus tasub ennast strateegiliselt ära. Mitte ainult lähiaastatel, vaid ka tulevaste aastakümnete perspektiivis,“ lubas Tusk.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Poola peaministri kõnes esitatud postulaadid kätkevad endas komplekti vaikivaid eeldusi, mis sobituvad “ametlikku narratiivi”, olles samas vastuolus nii faktide, kaalukatest faktidest vormuvate strateegiliste realiteetide kui loogilise kooskõlalisuse nõudega.
Kord on Vene Föderatsiooni relvajõudusid presenteeritud sooritusvõimetu kolossina, mille lahingvõimekus jääb “kõvasti alla” NATO riikide kombineeritud võimekustele. Teine kord aga väidetakse, et Vene sõjavägi kujutab endast “eksistentsiaalset ohtu” kogu Euroopale.
Kord on Vene Föderatsiooni relvajõudusid presenteeritud sooritusvõimetu kolossina, mille lahingvõimekus jääb “kõvasti alla” NATO riikide kombineeritud võimekustele. Teine kord aga väidetakse, et Vene sõjavägi kujutab endast “eksistentsiaalset ohtu” kogu Euroopale.
Adrian Bachmann
Tõsiasi, et kaks positsiooni on teineteist loogiliselt välistavad, ei takista Euroopa liidreid sooritamast loendamatul hulgal orwelliliku “topeltmõtlemise” akte (st olukorda, kus ideoloogilise korrektsuse nimel jaatatakse kahte teineteist välistavat positsiooni samaaegselt). Sama mustrit on järginud ka Donald Tusk ning tema eelkäijad Poola peaministri rollis.
Mis puudutab Poola relvajõudude ülesehitamist, siis see on hetkel käimas täistuuridel. Jätkates samas tempos eeskätt maavägede võimekuse kasvatamist (Poola on ehitamas üles tankivägesid, mis ületavad lähitulevikus Prantsusmaa, Ühendkuningriigi ning Saksamaa kombineeritud võimekused) liigub Poola kindlalt kursil, saamaks NATO teiseks (USA järel) või kolmandaks (USA ning Türgi järel) maajõuks.
Vene Föderatsiooni huvi mitte ühtegi strateegilist tehnoloogiat valdava, minimaalsete tooraineressurssidega ning vaenuliku elanikkonnaga (kelle kontrolli all hoidmine kujutaks Vene jõuametkondadele kolossaalset ressursikulu) Poola okupeerimiseks on täpselt null. Ainsaks erandiks on olukord, kus Poola oleks omandamas militaarset võimekust ja hoiakut, mis kujutab endast Venemaale (eriti Ukraina sõja sündmustiku taustal) reaalset julgeolekuohtu.
Vene Föderatsiooni huvi mitte ühtegi strateegilist tehnoloogiat valdava, minimaalsete tooraineressurssidega ning vaenuliku elanikkonnaga (kelle kontrolli all hoidmine kujutaks Vene jõuametkondadele kolossaalset ressursikulu) Poola okupeerimiseks on täpselt null. Ainsaks erandiks on olukord, kus Poola oleks omandamas militaarset võimekust ja hoiakut, mis kujutab endast Venemaale (eriti Ukraina sõja sündmustiku taustal) reaalset julgeolekuohtu.
Adrian Bachmann
See on stsenaarium, mis kõigest mõne aasta eest tundus ülimalt ebareaalne, ent mis on tänaseks saanud tõenäoliseks, avades Poolale perspektiivi saada lähitulevikus “uueks Ukrainaks” koos riikliku ja rahvusliku kehandi ulatusliku või täieliku hävinemise väljavaatega.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esifoto: paparazza/Shutterstock.com