Poola soovib luua Euroopa tugevaimat armeed

Poola asepeaminister Jaroslaw Kaczynski kuulutas, et Varssavil on plaan muuta Poola armee Euroopa kõige tugevamaks maaväeks kahe aasta jooksul.

Sõjatööstusettevõtete esindajatega kohtunud Kaczynski väitis, et Varssavi poolt hiljuti tehtud suuremahulised militaartellimused muudavad Poola armee Euroopa kõige võimsamaks maajõuks juba kahe aasta jooksul.

Oma sõjalised kulutused 3%-ni siseriiklikust kogutoodangust tõstnud Poola soovib suurendada oma relvajõudude isikkoosseisu 300 000-ni. Antud sammude abil loodetakse muuta riigi relvajõud piisavalt tugevaks, et neile ei oleks “võimalik lahinguväljal väljakutset esitada”.

Kaczynski sõnas: “Kahe aasta pärast on meie käsutuses Euroopa tugevaimad maaväed… maaväed, mille võimekus ei saa tulenema üksnes nende suurusest, vaid relvastuse moodsusest ning väejuhtimise innovatiivsusest.”

Poolal on kavas osta lähiaastatel suuremas koguses peamiselt Ameerika päritolu relvaplatvorme. Armee moderniseerimiskava keskmes on plaanid varustada üksused uute Abrams tankide, Apache tüüpi lahingkopterite ning HIMARS klassi raketisüsteemidega.

Osade Poola julgeoleku establishmendi liikmete hinnangul ei ole militaarkulutuste tõstmine 3%-ni aga ikkagi veel piisav ning tulevikus loodetakse sõjaliste kulutuste kasvu 5%-ni SKT-st.

Allikas

Adrian Bachmanni kommentaar:
Poola plaan tõsta oma relvajõudude isikkoosseisu 300 000-ni kujutab endast pretsedenditut sõjalise võimsuse kasvu Euroopa riikide seas, mille laadset pole kontinendil nähtud aastakümneid, kui jätta välja Ukraina relvajõudude paisumine viimaste aastate jooksul pärast sõjalise mobilisatsiooni laineid.

Sisuliselt tähendab Varssavi ambitsioon 300 000-mehelisest armeest riigi sõjaväe suuruse kolmekordistamist, võttes arvesse, et 2021. aastal ulatus Poola relvajõudude isikkooseis 114 000 teenistujani.

Sisuliselt tähendab Varssavi ambitsioon 300 000-mehelisest armeest riigi sõjaväe suuruse kolmekordistamist, võttes arvesse, et 2021. aastal ulatus Poola relvajõudude isikkooseis 114 000 teenistujani.

adrian bachmann

Jättes kõrvale viimaste aastate jooksul kogu Läänemaailma kollektiivsete (ja ajaloos pretsedenditute) sõjaliste tarnete mõjul Euroopa kaugelt kõige suuremaks relvastatud jõuks paisunud Ukraina armee, oli Poola juba enne Ukraina sõda soomus- ja manööverüksuste võimekuse poolest Euroopa riikide top 3 seas. Eeskätt soomusüksuste rasketehnika arvu poolest ületab Poola juba praegu nii Prantsusmaa, Ühendkuningriigi kui Saksamaa armeed, jäädes samas endiselt alla lahing- ja transportkopterite ning mehitamata lennumasinate poolest. Varssavi käsutuses olevad õhujõud on lennutehnika kvaliteedi, kvantiteedi ning lennutundide poolest võrdsed Euroopa keskmise suurusega moodsate lennuvägedega. Poola merevägi on kolmest väeliigist kõige tagasihoidlikuma võimekusega ning selle kaasaegseim osa koosneb maapõhistest rannikukaitse tiibraketi patareidest.

On kaheldav, kas ühte neljandikku Prantsusmaa või Ühendkuningriigi siseriiklikust kogutoodangust omav riik suudab tulevikus üleval pidada Prantsusmaast kahekordselt suuremaid maavägesid, nagu Varssavil plaanis on, eriti juhul kui kõnealused väed on plaanis varustada kallite relvaplatvormide moodsaimate versioonidega, mida Poolal puudub endal võimekus toota, moderniseerida ja hooldada.

adrian bachmann

Siiski on kaheldav, kas ühte neljandikku Prantsusmaa või Ühendkuningriigi siseriiklikust kogutoodangust omav riik suudab tulevikus üleval pidada Prantsusmaast kahekordselt suuremaid maavägesid, nagu Varssavil plaanis on, eriti juhul kui kõnealused väed on plaanis varustada kallite relvaplatvormide moodsaimate versioonidega, mida Poolal puudub endal võimekus toota, moderniseerida ja hooldada.

Esifoto: meowKa/Shutterstock.com